www.militaar.net

Peeter kirjutas: ↑19 Mär, 2024 8:39Tuletame siis meeled, et Henn Põlluaas mingis jutus seletas midagi 10-15 tuhandest eestlasest Petseri kandis. https://epl.delfi.ee/artikkel/88666963/ ... kodanikega. See tembeldati faktikontrolli poolt paljastatud valeinfoks. Mõni aeg hiljem kobatas üks mees, et jätkuvalt on venes 20 000 EV kodanikku ja neist 10 000 on Peseri kandis. https://www.err.ee/1608516407/venemaal- ... -kodanikku

Eesti kodanik ja eestlane pole üks ja sama.

Faktikontroll tsiteeris KAPO-t, millele ka ülal akf viitas. Kas KAPO andmetel tõesti on veidi rohkem kui aastaga muhameedlaste arv poole võrra kasvanud?

Tegin paranduse oma postitusse, õigeks palun lugeda faktikontrolli poolt uuritud lause:
Eesti Päevalehe, Delfi ja Eesti Väitlusseltsi koostöös ilmuvas Faktikontrolli sarjas kontrollitakse seekord, kas vastab tõele Riigikogu spiikri Henn Põlluaasa (EKRE) väide, et Petserimaal elab 10-15 tuhat Eesti passiga kodanikku.

Kriku kirjutas: ↑19 Mär, 2024 8:42Faktikontroll tsiteeris KAPO-t, millele ka ülal akf viitas. Kas KAPO andmetel tõesti on veidi rohkem kui aastaga muhameedlaste arv poole võrra kasvanud?

Ma tahtsin lihtsalt seda öelda, et kas see arv on praeguseks vahepeal kasvanud või samaks jäänud, saame me tõenäoliselt hiljem mingist muust allikas (vb ka ainult kaude) kuulda/teada. Ja siis on juba iseasi kes ja kuidas ja mida mäletab või mäletada tahab, ja kuidas ta siis oma peas neid puslejuppe tagantjärgi tervikuks kokku paneb või panna tahab. Ja selle näiteks ongi see, et praegu läks suht piiksatustetagi läbi see Kapo-poolne "ülikoolide migratsioonipumbanduse" avalikustamine. "No oli(on) nii, siis oli (on), a mida sa uurid seda (enam)?" jne.
Praegu me "jäädes korrektseks", peame rääkima sellest 10 tuhandest moslemist.

Petserimaal elab 10-15 tuhat Eesti passiga kodanikku.

Ma tean isiklikult ca 6-te Petseris Eesti passiga elavat venelast ehk neid võib seal päris palju olla, kuna vahepeal oli topeltkodakondsus väga "popp". Kusjuures vähemalt üks on ka otse öelnud, missest et Venemaal riigiametis ei saa töötada, kui kruvisid veel koomale hakatakse tõmbama, siis kulub Eesti pass marjaks ära ja lastelgi Eesti pass välja aetud ehk emigreeruvad siia, aga tõesti, seda on ainult üks öelnud. Tal oli case, kus pakuti tööd riigiametis, aga ütles ausalt, et on topeltkodanik, siis öeldi, et ainult nii saad ametisse, kui tõendad ära, et Eesti kodakondsusest loobusid. Ta loobus pigem riigiametist. Ja millegipärast sealt Petserist, ei kuule ka mingit sõjaaegset "edulugu", et muudkui läheb elu paremaks, pigem palgad on kõvasti väiksemad kui meil, aga hinnad rühivad samamoodi järjest ülespoole. Toit pidi olema rõvedalt kirveks poes läinud, samas kõik vajalik on olemas. Ainus, mis on sigaodav, võrreldes siinsega, on kommunaalkulud, aga need olla viimasel ajal hakanud ka mingeid imelikke jänesehaake ülespoole tegema.
Mis puudutab meelsust, siis hoolimata, et vähemalt kahel sealsel tuttaval on kõrgharidus, on kõik kuus ühed siiruviirulised sibulad. Kusjuures selle ühe kõrgharidusega inimese puhul on arusaamatu, et ise on "patrioot", aga näe, tahab vaikselt "fašistide" hulka ära imbuda, kui kodumaal "juhi armastus" veel kõvemaks keerama hakatakse.

Faktide vastu ei saa

krijgsvolk kirjutas: ↑19 Mär, 2024 5:13 Samuti on mul vähe usku ... .... viimase kahe aasta jooksul laekunud venekeelsete Ida- Ukraina asukate osas.
Mis teha kui umbusklik olen?

Näen oma peres päris lähedalt ja igapäevaselt eestikeele distantsõpet võõrkeelsetele huvilistele ja kuulen õppurite kurtmist riigipoolsele "õppetoele".
Paljud neist on kõrgharidusega inimesed (juba Eestis töötavad arstid, õpetajad, jne) kes saavad aru, et riigiõpe on ainult "linnukese pärast" ja oma raha eest tahavad saada eestikeele õpet ning keelepraktikat.
Huvilisi on palju järjekorras ja ka vanemad ostavad oma koolilastele ning ise istuvad samas arvuti kõrval ja kah kõrvalt õpivad.

Probleeme on juba niigi mitmel pool kirjeldatud ja neid siinkohal kordama ei hakkaks aga mõned näited:
*) Kui õpetajakutsega ja hetkel ka õpetajana tegutsev õpejõud tahtis heast südamest osaleda riigipoolt promotod "võõrkeeles aineõpetajate" täiendõppe programmis, siis pidi õpetada sooviv isik oma raha eest ostma koolitused TRÜs ja oma raha eest leidma selleks ajaks Tartus elamise ning transpordi.

*) Algajale antakse tõlkimisülesandeks vanemas murdekeeles lastejutuke, mille tõlkimiseks peaks ikka päris filoloog olema, kui isegi ÕS-ist paljusid sõnu ei leia.
(Sai saadetud see tekst diskreetselt Haridusministeeriumi spetsidele sobivuse hindamiseks ja sealt leiti, et selline tekst oleks tänapäeval liiga keeruline mõista isegi emakeelena keelekasutajale ning soovitati selle asendamist.)

*) Riigirahastusega ühe koolitusfirma õppeprogramm koosnes ainult lausete kuulamisest ja testi küsimuste vastuste kohale linnukeste märkimisest.
(Ehk kogu kursus koosnes kuulates küsilause eristamisele teistest lausetest ja suhtlusoskusele midagi ei lisanud, kui õppija kasutatavaid sõnu ei tunne aga täiendõppe läbimise kohta sai linnukese kirja.)
jne.

krijgsvolk kirjutas: ↑19 Mär, 2024 4:50

maksipoiss kirjutas: ↑18 Mär, 2024 6:59 Pole elu jooksul nii suurt politseibusside hulka veel näinud , kui eile Riias venemaa saatkonna ümer oli

Kas busside puurid olid orke täis!?

Ei olnud. Saatkonnast üle tee oli Ukrainat pooldav meeleavaldus ja ju oli siis igaks juhuksrohkem politseirahvast kohale kärutatud. Järjekord oli ka metallaedade ja 3 piirivalvebussiga ülejäänud ruumist eraldatud. Riia linnapildis on võrreldes meie linnadega ikka kõvasti Ukraina lippe

OLAVI kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:00
Näen oma peres päris lähedalt ja igapäevaselt eestikeele distantsõpet võõrkeelsetele huvilistele ja kuulen õppurite kurtmist riigipoolsele "õppetoele".

Kas selle riigipoolse õppetoe kasutamine annab mingeid eeliseid edaspidiseks?
Mu kogemuste põhjal on igasugused keeleõppekursused mõeldud rohkem õpetajatele endile tegevuse leidmiseks . Või on projektirahad eraldatud ja need tuleb ära kasutada.

Kogemus on nüüd selline et ise õppisin koolis 10 aastat vene keelt. Olenevalt klassist oli 2-4 tundi nädalas ja tulemuseks 5-pallisüsteemis parimal juhul 3. Lõputunnistusele venitasin 4 ainult sellega et õppisin viimasel aastal kõik kohustuslikud luuletused pähe ja oskasin meid 5 vääriliselt esitada Tegelikus elus oli 80% sellest mõttetu sest niisugust kooli kirjakeelt ei kasúta mitte keegi.

Kellel on kirjutamismälu võib kõikvõimalikke tekste ümber kirjutada. Midagi kuulmise järgi õppida on nagunii kahtlane sest kuulma kiputakse valesti , õpitakse sõnad valesti ja see on sirge persekurss. Pealegi kui sõna kirjapilt on tuttav siis saab enamvähem aru ka sellest mida see tüüp vastaslauas, endal koni suunurgas, pomiseb. Kehtib siis niisuguste keelte kohta mille kirjapilt ja hääldus on enamvähem samad. Eesti keel sobib täiesti.

Kui midagi lugeda siis on ka palgalised õpetajad soovitanud kriminulle või horoskoope või midagi muud sellist mis võib endale olla huvitav kuid on kirja pandud lihtsate sõnade ja lühikeste lausetega. Õpikud pole päris see.

Ma ise tegin sõjaväes niimoodi 2-3 kuuga koolitunnis tekkinud 10-aastase mahajäämuse tasa. Keegi ei sundinud ja taburetiga ka pähe ei taotud. Lihtsalt arvati et meie roodus võiks olla kirjutajaks see kes vene keelt kõige kehvemini oskab ja kogu töö oligi soojas toas venekeelse jutu ümberkirjutamine. Seeaeg kui põlisvenelased paljakäsi lund sahkasid.
Ning üks tuttav õppis samamoodi ja kiirkorras suhtlustasandil itaalia keele ära. Hommikupoolikul töötas mingis söögimajas kus ainult kohalikud käisid ja õhtupoole kirjutas, sõnaraamat kõrval, kohalikke ajalehti ümber. Või oli see nüüd vastupidi et hommikul õppis ja õhtul kinnistas baaris värskeid teadmisi?

vanahalb kirjutas: ↑19 Mär, 2024 21:58

OLAVI kirjutas: ↑19 Mär, 2024 13:00
Näen oma peres päris lähedalt ja igapäevaselt eestikeele distantsõpet võõrkeelsetele huvilistele ja kuulen õppurite kurtmist riigipoolsele "õppetoele".

Kas selle riigipoolse õppetoe kasutamine annab mingeid eeliseid edaspidiseks?
Mu kogemuste põhjal on igasugused keeleõppekursused mõeldud rohkem õpetajatele endile tegevuse leidmiseks . Või on projektirahad eraldatud ja need tuleb ära kasutada. ...

Teatud ametites on kehtestatud keelenõuded, mida tähistatakse tähtedega "A, B, C" ja kui õnnestub vajalikud kursused läbida, siis võib paberitesse ka vastava tähe saada.
Aga näiteks hambaarstil ei ole oma tööalaselt sellisest tähest suurt abi, kui ta ei suuda oma patsiendiga arusaadavalt suhelda ja siis otsibki kolmanda isiku kellega erialast vestlust harjutada.
Muidugi on selliseid inimesi, keda sisuline keeleõpe ei huvitagi ja küsivad kohe temale vajaliku tähe saamise hinda.

https://www.err.ee/1609287246/impulss-p ... aravotmist

Äkki hea moderaator Kriku selgitab, miks on vaja Põhiseadust muuta, et putinistid ei saaks KOV-i valimistel osaleda.

§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
[RT I 2003, 29, 174 - jõust. 17.10.2005]

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.

Diletandina tundub, et piisaks Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmisest:

§ 5. Hääletamis- ja kandideerimisõigus

(2) Hääletamisõigus on välismaalasel, kes vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja kes:
1) elab Eestis pikaajalise elaniku elamisloa või alalise elamisõiguse alusel.
2) [kehtetu - RT I 2006, 48, 358 - jõust. 18.11.2006]

(3) Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud.

(4) Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.

Lisada näiteks lõige 5 : "Hääletamisest ei võta osa Vene föderatsiooni ja Valgevene kodanikud"

Mina ei ole Jüri Raidla.

Kriku kirjutas: ↑20 Mär, 2024 11:59 Mina ei ole Jüri Raidla.

Ma ei mõelnudki seda, pigem pidasin silmas Sinu isiklikku arvamust.
Minule on jäänud mulje, et teadmisi tundub sellest vallas olema.

Enne Maxi kehtis meil sama põhiseadus, aga läbi siis seda asja muidugi vaielda ei jõutud. Üldiselt, kui PS sätestab tsensuslikud tingimused (püsiv elanik, 16 aastat vana), siis võiks arvata küll, et lihtseadusega võib neid tingimusi täpsustada (mida tähendab "püsivalt elav"), mitte uusi tingimusi seada.

Mu naine kirjutab muuhulgas põhiseaduse kommentaare just KOV kohta, sealhulgas ka esinduskogu valimiste kohta. Eks ma küsin õhtul üle ja kannan ette kui vajalik PSi muutmine tegelikult on. Raidlal on küll suured teened meie PS-i loomisel aga ta pole juba aastaid PS järelvalvega ülearu tegelenud. PS tekst on ehk jäänud samaks aga tõlgendused ajas muutuvad.
Isiklikult olen veendunud, et konkreetsete riikide kodanike välistamine on vale tee. Mille poolest keskmine Põhja-Korea, Venetsueela, Süüria, Iraani jne kodanik parem on? Muudatus peaks välistama kõikide välisriikide kodanikud kellel pole valimisõigust antud rahvusvaheliste lepingutega (näiteks EU-riikide kodanikel just sedasi peaks olema).

Smith kirjutas: ↑20 Mär, 2024 11:51 https://www.err.ee/1609287246/impulss-p ... aravotmist

Äkki hea moderaator Kriku selgitab, miks on vaja Põhiseadust muuta, et putinistid ei saaks KOV-i valimistel osaleda.

§ 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
[RT I 2003, 29, 174 - jõust. 17.10.2005]

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seaduses ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kuusteist aastat vanad.

Ka minule kui mitte-juristile tundub, et Põhiseadus annab fraasiga "seaduses ettenähtud tingimustel" võimaluse täiendavaid tingimusi seada. Ootan põnevusega proffide tõlgendust.

Et kunagine EL ühinemise ja ühtlasi Põhiseaduse muutmise rahvahääletus oli umbes "Brežnevi pakike" siis muarust on EL seadusandlus hetkel EV Põhiseadusest hierarhias kõrgemal.
Sealt võib samuti tulla nõudeid mis lubavad alalistel elanikel osaleda KOV küsimuste lahendamisel ja Põhiseaduse või sellest veel allpool olevate seadustega neid muuta ei saa.

Põhiseadust ennast võib küll jah jälle uuesti muuta ja see oleks siis midagi EstEx suunas.