www.militaar.net

Noh, tegelikult on Pasi ju kah tunnistatud suht miinikindlaks (võrreldes BTR-iga).
Tegelikult on muidugi seal põhiliselt tegu juhusega, soomlaste eesmärk oli luua "rahvasoomuk", st lihtne ratastel APC, mida on võimalik Soomes massiliselt toota ja tarvitada.
Vaevalt oli soomlastel visioon valmistada miinikindel/IED kindel masin. Odavus ja lihtsus tingis veoautopõhiste agregaatide tarvitamise (erinevalt nt BTR-ist, kus veoautot meenutab ainult mootor), mis omakorda tingis selle, et jooksuosa jäi põhja alla ja põhi tõusis kõrgemale kui nt BTR-il ja põhi polnud enam lame. See omakorda tõi kaasa selle, et miinile sõitmisel läks plahvatuse energia "kaotsi" jooksuosa lõhkumisele ja peegeldatakse nurgelise põhja poolt eemale. BTR-i lame põhi on aga miini /IED "ideaalvastane", plahvatus on suunatud seina vastu ja see meeskonnale ei ole tervislik. Samamoodi on osutunud "miinikindlaks" Unimogid, lihtsalt kõrgel asuv lahtine soomuskast on see imeasi, plahvatusele järgneb õhulend, mis piirdub põrutuste ja luumurdudega (sama asi meil tarvitatava masinate tendi aluse "turvapuuri" tõttu ei töötaks)

Samas sildade asukoht kere all, sõltuv vedrustus ning sopiline põhi piirab läbivust, kus BTR põhja peal lohisedes veel liigub, seal on Pasi päästmatult kinni. Pinnasesse vajuvad sillad loovad suure liikumistakistuse, rattad hakkavad kraapima ja ongi sees.

Teema jätkuks:

http://www.ibtimes.com/how-will-us-mili ... g-perilous

Kui Putin ja Obama peaksid raudtee transpordi osas ühise keele leidma siis võib ju ikkagi Lätist ja Eestist hiiglaslik laoplats saada

Ämaris oleks ju ka ruumi, et sinna sorteerimiskeskus luua: raudtee, sadam ja lennuväli on kõik käe-jala juures.

Jah, ostame need masinad ära, võimalikult suures koguses, et iga KL voitka saaks omale enda masina.
Ja siis imeme tegeliku arengukavas toodud varustuse/relvastuse osas näppu ja reaalseid võimekusi juurde ei teki (iseliikuva/IFV osas jne).
Mind ei pane reservistina muretsema nende masinate mittehankimine, vaid see, et arengukavas toodud kraami osas ei ole veel 2014.a. mitte mingit selget arengut.
2009.a. koostatud arengukava visati prügikasti, kuigi see kattub kehtivaga osaliselt, 2012.a. hakkas kehtima uus, aga korda ei ole saadetud suurt midagi. Mõni päev tagasi kui räägiti Itaalia-Eesti vahelise lepingusõlmimisest, mainis keegi härrasmees, et 2-3 aasta jooksul võiksid toimuda hanke ettevalmistused , siis võtab veel aega, et asjad kätta saaks jne. Seega aega meil tõesti on.
Kui need asjad kohale ei jõua, ei jõua ka entusiastlikumad mehed x-päeval kogunemiskohta, sest hoolimata MRAP'i võimalikust killukaitsest puudub kaasaegne varustus/relvastus vastast vastu kottida.

Lisaks veel, et oletame, et võtaksime MRAP'e nii 200tk (hind laest võetud 20K USD tk), koondhinnaga 4 mln USD. Ja peale seda peaksid poliitikud/ohved õigustama meile 50 ühiku lahingumasina ostmist jne.
Kuna mitte kõik "eestlased" ei mõtle nii nagu siin foorumis esinejad, siis võib sellise poolkõva kraami ostmine lükata edasi hoopis vajaliku kraami ostmise, sest aravõitu poliitikud lihtsalt ei julge otsustada, isegi kui meil formaalselt arengukava olemas on ja seejuures olemas ka rahastamine.

HeiniR kirjutas:Jah, ostame need masinad ära, võimalikult suures koguses, et iga KL voitka saaks omale enda masina.
Ja siis imeme tegeliku arengukavas toodud varustuse/relvastuse osas näppu ja reaalseid võimekusi juurde ei teki (iseliikuva/IFV osas jne).
Mind ei pane reservistina muretsema nende masinate mittehankimine, vaid see, et arengukavas toodud kraami osas ei ole veel 2014.a. mitte mingit selget arengut.
2009.a. koostatud arengukava visati prügikasti, kuigi see kattub kehtivaga osaliselt, 2012.a. hakkas kehtima uus, aga korda ei ole saadetud suurt midagi. Mõni päev tagasi kui räägiti Itaalia-Eesti vahelise lepingusõlmimisest, mainis keegi härrasmees, et 2-3 aasta jooksul võiksid toimuda hanke ettevalmistused , siis võtab veel aega, et asjad kätta saaks jne. Seega aega meil tõesti on.
Kui need asjad kohale ei jõua, ei jõua ka entusiastlikumad mehed x-päeval kogunemiskohta, sest hoolimata MRAP'i võimalikust killukaitsest puudub kaasaegne varustus/relvastus vastast vastu kottida.

Lisaks veel, et oletame, et võtaksime MRAP'e nii 200tk (hind laest võetud 20K USD tk), koondhinnaga 4 mln USD. Ja peale seda peaksid poliitikud/ohved õigustama meile 50 ühiku lahingumasina ostmist jne.
Kuna mitte kõik "eestlased" ei mõtle nii nagu siin foorumis esinejad, siis võib sellise poolkõva kraami ostmine lükata edasi hoopis vajaliku kraami ostmise, sest aravõitu poliitikud lihtsalt ei julge otsustada, isegi kui meil formaalselt arengukava olemas on ja seejuures olemas ka rahastamine.

4 mil USD 200 MRAP-i eest on isegi Eesti Kaitse-Eelarve juures kommiraha ja ei mõjuta muid investeeringuid. Võimalik, et praegune vaikus ongi tingitud sellest, et katsutakse ette saada, mis sealt Afganistanist ära toodava kraami hulgast on võimalik hankida.

MRAP on tegelikult nii lai teema, et väga palju sõltub sellest, millisest konkreetsest masinast on jutt. Mõned näited erinevatest MRAP programmi raames loodud masinatest:
Kategooria 1:
http://en.wikipedia.org/wiki/BAE_Caiman
http://en.wikipedia.org/wiki/RG-31
http://en.wikipedia.org/wiki/RG-33
http://en.wikipedia.org/wiki/Cougar_%28vehicle%29
http://en.wikipedia.org/wiki/International_MaxxPro
http://en.wikipedia.org/wiki/M1117

Kategooria 2
Osa masinaid kattuvad
http://en.wikipedia.org/wiki/Bushmaster_IMV
http://en.wikipedia.org/wiki/Golan_Armored_Vehicle
http://en.wikipedia.org/wiki/Buffalo_%2 ... vehicle%29

HeiniR kirjutas:Mind ei pane reservistina muretsema nende masinate mittehankimine, vaid see, et arengukavas toodud kraami osas ei ole veel 2014.a. mitte mingit selget arengut.

Arengukavas toodud kraami osas peaksid (põhilisemad) hanked käivituma 2014 aastal.

4 mil USD 200 MRAP-i eest on isegi Eesti Kaitse-Eelarve juures kommiraha

Aga ongi kommiraha, samasuguseid kommirahasid kulub olmele kohe paari tuhande masina jagu.
Sellest natuke suurem summa jaotatakse Eestis igal aastal ära ajateenijate toetusteks (krooniajal oli vist 60 milli see number aastas).
Mitte et ma nüüd tahaks rääkida selle rahakulutuse mõttekusest, aga analoogseid summasid põletatakse meil edukalt olmeliste pisiasjadega.
Mind panebki seejuures imestama, et kuidagi ei saada sellist odavama soomuse teemat käima, raha selle jaoks on võimalik leida, kui praegust kulutust vaadata.
Sõltumata igasugu soomusbrigaadidest-asjadest.
Kasvõi hakatuseks nagu juudid tegid - maailmasõja-aegsete USA poolroomikmasinatega (võeti IDF relvastusest maha alles mõned aastad tagasi, seniks plaaniti nendega ka sõdida ja neid oli tippajal midagi 5000 tükki seal).

Kui räägime "rahvasoomukist" ehk siis suurema osa EKV ja KL soomustamisest, vajame me vähemalt nii 1 000 ühiku kanti soomustehnikat. M113 on sellisel juhul ainuke masin millega see on tehtav.

Paside puhul peaks me vist enam vähem kõik toodetud Pasid ära ostma. BTRe poleks ka kusagilt sellises koguses võtta. MRAPide puhul läheks masinapark kirjuks koos kõige juureskäivaga ning lisaks poleks tegemist eriti optimaalse valikuga.

Sealjuures oleks selle soomuspargi suurim kulu mitte soetamine, vaid ülalpidamine ja ka siin teeb M113 pikka puuga kõigile võimalikele konkurentidele ära. Rääkimata võimalustest, M113 baasil on olemas enam vähem kõik erimasinad, mida võib vaja minna.

Kahtlane on see M113 odavus ratasmasinate vastu, eriti kui jutt käib tsiviilveoki põhisest masinast nagu Pasi või need MRAP-id.
See unifitseerimise teema on meil kabinetiteoreetikute poolt üles haibitud värk, kui igat tüüpi on ikka sadades juba, siis ei ole see märkimisväärne probleem.
Sadade veokite kuluosade ostja on iga autotehase müügiesinduses welcome.
Probleem oleks siis, kui meil oleks 50 seda, 12 toda ja 24 kolmandat. Vat "Scoutsile mõned MRAPid" oleks mõttetu teema tõesti.
Meil on täna KV-s kasutusel veokeid vähemalt 10 erinevat ja pole taevas alla kukkunud sellest.
Pigem on meie probleem juba selles, et olude sunnil ostetakse autosid, mis on küll vähekasutatud, kuid varuosatootjate kataloogis enam ei leidu (liiga vanad).
Ja polegi midagi teha, sest kui oli saada tuhandeid Bundeswehri Unimoge, polnud meil pappi ja kui papp oli, tuli juba leppida logistiliste masinatega, sest taktikalised on juba kiiremad ära viinud.
Arusaadav, väikse armee traagika on see. Eesti armee jääb ka tulevikus kasutama kirjut relvastust ja varustust, mida suuremaks armee ajame, seda kirjum see olema hakkab.
Selles olukorras edukaks tegutsemiseks peab lihtsalt olema targem kui keskmine USA armee logistikategelane, kes arvutab kümnetes tuhandetes unifitseeritud autode kategoorias.
Unifitseeritud tehnikapark on ainult neil, kel oli pappi see unifitseerituna uuena osta. Need, kes toituvad teiste jääkidest, kipub asi kirju olema.

Huvitav, mis on saanud Hollandi AIFV masinatest? Neil oli neid 2000 tk. Samuti oli neid paras ports Belgial, kes tegeleb nende phaseoutiga parajasti.

Kui siin ära toodud nimekirja uskuda, siis on umbes 500 sellist masinat müüdava kraami hulgas.

Kui siin ära toodud nimekirja uskuda, siis on umbes 500 sellist masinat müüdava kraami hulgas.

Selles nimekirjas on muudki huvitavat.

Pasisid pole nagunii kusagilt võtta sellises koguses. Maksimaalselt võib käppad taha ajada Rootsi masinatele kunagi kaugemas tulevikus kui nad on need AMV vastu välja vahetanud. Võib olla müüb Soome ka veel mingi osa kunagi maha.
Kuid ka sellisel juhul räägime me siin kokku umbes 2 jalaväebrigaadi jagu soomukitest ehk siis "rahvasoomukist" jääks need kogused kaugele.

Asja iva on selles, et masin mis vastab kõigile "rahavasoomuki" parameetritele on M113 näol olemas.

1. Odav ja odav ülalpidada
2. Piisav soomuskaitse
3. Mitmekülgne
4. Ujuv ja hea läbivusega.

Huvi korral oleks meil võimalus M113 osta väga odavalt kokku tuhandete kaupa.
Mis puudutab unifitseerimist siis näiteks kui meil oleks terve kergem soomusvägi M113 baasil ja masinate arv neljakohaline võib juba mõelda ka kohapeal juppide tootmise peale. Igasugune väljaõppe oleks lihtsam ja kiirem, samuti hinnad soodsamad. On vahe kas tellid 10 juppi või tellid neid pool tuhat. Kui aga iga masinat on 25 või 15 ei tuleks sellest midagi välja.

MRAPid ei sobi mitte mingit moodi sellesse ossa. Kas või juba läbivuse osas, suuremad masinad kuhu annaks jao peale panna on 3 teljega ja kaaluvad seal 25 tonni juures, küllaltki kitsaste rehvidega.
Loomulikult pole nad ka ujuvad.

Sa trumm hädaldasid DAFide maastiku suutlikuse üle kusagil varem, neid MRAPe pead sa kevadel ja sügisel kardetavasti evak tankidega välja kiskuma.

Sealjuures mõnekümned leheküljed tagasi oli juttu soodest ja seal rääkisid veel, kui vajalik on seal liikuda. Kui M113 saab veel enam vähem hakkama ( Vietnami riisipõldudel sai igal juhul hakkama ) siis MRAPiga oled kohe kinni.
Mingeid relvasid sinna peale Browningu ei monteeri. M113 on olemas nii automaatkahuri, Milani jne versioonid.
Ka pole kindel väga soomuskaitses, on need MRAPid mõeldud rohkem ikka miinide vastu. Kas mootoriosa peab ikka 7.62 soomusläbistavat kinni ? Ma pole selles väga kindel.

Kokkuvõttes on see MRAPide plaan sul umbes sama mis su teema suurtükkidega. Ajal kui on võimalik saada iseliikuvaid suurtükke 1.2 – 2 miljonit euri tk ( viimased siis tehaseuutena. Näiteks K9 ) hakkad sa ajama mingite 60nendatel toodetud järelveetavate jama. Mis lähevad kokkuvõttes kallimaks kui iseliikuvad ja on igas mõttes kehvemad.
Sama asi oleks Eesti tingimustes MRAP vs M113. MRAPid tuleks meile kokkuvõttes kallimad ja oleks igas mõttes kehvemad masinad nii läbivuse, soomuse kui tulejõu osas.

500 tk. YPR 765 on ka suht huvitav asi?

Oi ... ja mina rumal arvasin, et sõjaväe ülesanne on 24/7 olla valmis lahinguteks ja nii 365 päeva aastas. A tuleb välja, et meil on aega küll.

Kas me praegu ei ole lahinguvalmis ja kas MRAPide hange loob sellise olukorra, et me oleme kogu aeg lahinguvalmis? See tõstaks transpordi käigus või mõnes lahingolukorras ellujäämisvõimalust. Aga võibolla suudaksime me seda ellujäämisvõimalust veel rohkem tõsta mõne muu investeeringuga?