www.militaar.net

Runkel kirjutas: ↑23 Nov, 2023 17:35

kraal kirjutas: ↑22 Nov, 2023 17:35

wolfgang kirjutas: ↑22 Nov, 2023 15:26 Jah, aga täpsustused:

• Olkiloutos on 3 reaktorit nüüd. 1 on mingi 40 ja teine 30+ aastat vana ja nende el omahind ei ole 50 vaid kuskil 30 ma kahtlustan. Võibolla ka väiksem. Kuna tuumaenergia hinnast moodustab 85% kapitalikulu(ehitamine) siis peale laenude maksmist kukub selle omahind järsult

Siit on näha OL1 OL2 elektri omahind

Siia ei ole arvestatud jäätmemajanduse kulud ja kohustused vastava fondi ees ning võetud laenude intressikulud. See kannataks võrdlust kui me põlevkivi tootmishinna sisse ei arvestaks CO2 tasusid. Nii saamegi 3 sendi mehikesed.
Mille üle tasub veel mõelda. TVO väärtus/kasu kandub üle tööstustesse, kes on omanikud. Tööstuste kasu on madal elektri hind. Madal sisendi hind annab võimaluse kasumit teenida. Kes palju teenib, saab vaadata tööstuste finantsaruannetest. Omanikel-tööstustel on teiselt vajadus leida kapitali, kui TVO opereerimine seda nõuab, sest kasumit teenitakse napilt.

Annad äkki viite kus on kirjas, et jäätmemajandus ei ole sisse arvestatud.
Muidu jah nende ärimudel on selline, et aktsionärid peavad raha sisse panema kui vaja. Kui ei pane siis saad elektris turuhinnaga. Lisaks tööstusele on omanike ringis ka paljud kohalikud omavalitsused.
Muideks Saksamaal oli ka enne tuumajaamade sulgemist elektri omahind umbes 20 eurot MW/h.

Ma tuhlan siis TVO materjalides edasi. Loogiliselt võttes ei saa olla, sest radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad, nende hoiustamiskulud ulatavad üle jaama eluea.

Runkel kirjutas: ↑23 Nov, 2023 19:06 Ma tuhlan siis TVO materjalides edasi. Loogiliselt võttes ei saa olla, sest radioaktiivsed jäätmed, mis tekivad, nende hoiustamiskulud ulatavad üle jaama eluea.

Sellega on ikka arvestatud, et peale jaama sulgemist on fondis piisavalt raha, et edasi opereerida.

wolfgang kirjutas: ↑22 Nov, 2023 15:26 ....
Soojus ei ole tegelt tuumajaama puhul kõrvalsaadus, vähemalt dT-ga, mis seda kergesti võimaldaks ära kasutada. Selleks, et tuumajaamast mingit 100C vett saada tuleb seda teha el. energia tootmise arvelt. Muidugi soojuspumpade jms. jobutustega saaks jahutusveest ka mingi soojuse kätte, aga ma pole kindel selle MWh maksumuses, kui kogu eluea kulu vaadata. Tavaliselt on vesi/vesi soojuspumbad problemaatilised ja mega hooldusmahukad [/list]

Kas tõesti keegi sellist populistlikku loba ei märkanud või on siin massiline lünk koolihariduses?

https://et.wikipedia.org/wiki/Auruturbi ... 2%B0C%2Dni

Nüüdisaegsete auruturbiinide siseneva auru rõhk ulatub 24–26 MPa-ni, auru temperatuur kuni 580 °C-ni

https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... trijaamast

Nn koostootmisjaamad (joonis 1.35.) annavad nii elektri- kui ka soojusenergiat ja nende kasutegur ulatub 60%-ni. Luunja ja Väo koostootmisjaamade elektriline võimsus on umbes 25MW ja soojuslik võimsus 50MW.

Kui praegu Lasnamäe, Tartu (Luunja) ja Narva soojuselektrijaamad, kus tule, vee ja auru abil elektrit kedratakse, suudavad praegu linnamaju kütta, et miks siis tuumatulega kuumaks aetud auruga ei peaks saama hooneid kütta?

OLAVI kirjutas: ↑23 Nov, 2023 23:06 ...
Kas tõesti keegi sellist populistlikku loba ei märkanud või on siin massiline lünk koolihariduses?
...

Märkas küll (samuti, kui ka kirjaviga sinu lauses ), kuid pidasin vajalikuks seda ignoreerida, kuna see on nii ilmselge jama, et selliseid asju ei viitsi alati kommenteerida. Igaüks peaks ise taipama, et sellel jutul pole saba ega sarvi.

Teine põhjus ignoreerimiseks on see, et praeguse asjade käigu juures tundub, et tuumajaam tuleb suurematest asulatest kaugele nii, et sealt saavad seda sooja vett ilmselt ainult jaama töötajad, kes elavad seal läheduses.

Kapten Trumm kirjutas: ↑23 Nov, 2023 15:03 Küsimus tekib siis, kui megavatt-tund kesk suve on 10-20 eurot. Teoorias saaks jaama seisma panna, kuid praktikas jaguneks siis püsikulud vähemate megavatt-tundide peale. Täna on keskmine 70 eurot, ilmselt probleemi ei teki. 10-20 oleks kriitilisel piiril kõndimine.

Kui antud küsimust poleks, siis EE oleks selle jaama ammu ehitanud. Aga varasemad otsused/mitteotsused pärinevad just perioodist, kui elekter oligi 10-20 eurot mega.

Eestis oleks jaam tunduvalt väiksem ka - aga püsikulud ei vähene võrdeliselt suuruse vähenemisega. Pigem kipuvad nad väiksemal tootmisel olema ühiku kohta kallimad (üldine mastaabiefekt).

See on kõikjal maailmas nii - kui elekter on alla tuumajaama omahinna siis see on vesi salvestusjaamade ehitamisele (ja näitab, et neid on vägagi vaja).
Tuumajaamu planeeritakse seepärast ikkagi nii, et nende kanda jääks vaid muutumatu baaskoormus (see väldib alla omahinna müümist pikas perspektiivis)
Tuumajaamaga eestis on lihtne - Eesti kogutarbimine on liiga väike, et jaama ehitus ära tasuks. Kogu Baltikumi peale oleks vaid ühte tavalist tuumajaama vaja. Baltikumis oleks hädasti vaja paari akumulatsiooni elektrijaama - juba praegu sirab päike nii palju, et päevale pole tarbijaid ja öösel pole elektrit.

Jäätmete ohtlikus ületab jaama eluea küll. Võimalik, et isegi tuhandetes kordades, A nii neil, kui nt. rootslastel on selleks lahendus leitud, et need ladustada aluskorda. Vardad lähevad teraskonteinerisse, mis omakorda vasest konteinerisse, mis valatakse saviga kinni sügavusel 400+m. Muidugi on oht et tulevikus nt. Soome kalifaadi või rahavavabariigi ajukirurgid võivad tulla geniaalsele mõttele viiks selle vase kokkuostu, aga peab lootma, et nad ei suuda nii sügavale järele minna.
TVO ise ei müügi elektrit vaid annavad selle üle konglomeraadile, mis ta omanikud on ja need siis taovad kinni kõik kulud. Kaasa arvatud sissemaksed fondi, mis siis jäätmete ladestamisega tegelema hakkab.
Kusjuures, mu meelest see ongi Eesti tuumajaama juures kõige suurem ohukoht, kuna siin ollakse meistrid kehavahetusi tegema nii, et kohustused jääksid pankrotipessa ja plönn edukatele ärimeestele.

Jäätmeid saab ümber töödelda taaskasutatavaks kütuseks samuti. siin on jälle lollide rohliste vastuseis, kelle arvates on lubamatu toota MOX kütust tuumajaamadele ja kogu maailmas on vaid paar riiki, kes seda üldse teha oskavad.
Hinnalt on mõlemad versioonid samaväärsed.

Kui palju neid jäätmeid siis tuleb, kas võiks osta koha kuskil olemasolevas tuumajäätmejaamas?

Jah ja ei, aga kokku EI. Pm võiks aga see on illegaalne. Tuumajäätmete import/eksport on keelatud. Vähemalt meie maailmajaos.

Aga kütust osta on lubatud?
Ühe jaamakese jaoks oleks minu arvates mõistlikum tuua kütus ja viia jäägid ära. Suuremad tegijad oskavad nendega midagi ette võtta. Ei pea algusest lõpuni ise tegema.

Kütus ei ole nii ohtlik, kui jäätmed. Kütust võib pm käes hoida, aga kui sa reaktorist väljavõetud varrast näppima lähed siis on "filmi lõpp".

wolfgang kirjutas: ↑24 Nov, 2023 9:04 TVO ise ei müügi elektrit vaid annavad selle üle konglomeraadile, mis ta omanikud on ja need siis taovad kinni kõik kulud. Kaasa arvatud sissemaksed fondi, mis siis jäätmete ladestamisega tegelema hakkab.

Loe TVO majandusaruandeid täpsemalt. Seal ilusti kirjas palju nad aastas jäätmete peale kulutavad.
TVO mitte ei anna elektrit osanikele vaid müüb seda omahinnaga. Omahinna sisse kuuluvad kõik kulud/tulud mis elektri tootmisega kaasnevad.
Lisaks osanikud ei saa TVO-st dividende.

Mul pole seda lugeda. Ma siin kirjutasin kõrgradioaktiivsete jäätmete lõppladustamise fondi sissemaksetest ja tehnoloogiast. Aga on veel madala ja keskmine tase. Samuti kulub kõrgradioaktiivsete peale ka enne, kui need lõppladestusse lähevad. Nimelt hoitakse neid mingi 40 aastat vees ja las siis alles lähevad ladestusse. Olkiluotos näiteks, pole veel ühtegi grammi läinud. Jaam on äkki 1978 aastast töös.

wolfgang kirjutas: ↑24 Nov, 2023 10:39 Mul pole seda lugeda. Ma siin kirjutasin kõrgradioaktiivsete jäätmete lõppladustamise fondi sissemaksetest ja tehnoloogiast. Aga on veel madala ja keskmine tase. Samuti kulub kõrgradioaktiivsete peale ka enne, kui need lõppladestusse lähevad. Nimelt hoitakse neid mingi 40 aastat vees ja las siis alles lähevad ladestusse. Olkiluotos näiteks, pole veel ühtegi grammi läinud. Jaam on äkki 1978 aastast töös.

Kirjutasid, et TVO osanikud taovad kinni kõik kulud mis jäätmetega kaasnevad. Otseselt mitte aga kaudselt küll, sest need kulud on elektri hinna sees.