[/
Alustasin lugu sellega, et sain ülesandeks muuta üks toode täielikult kodumaise elemendi baasiks. Selle ülesande täitsin, kuid töö ei jõudnud kaugemale skeemi väljatöötamisest, kui arvutati, palju see maksma läheb ja mis on valmistoote hind. Aga töö ei olnud asjata, kui mõni klient hakkab kodumaiste komponentide kallal kokutama, näitame talle arvutusi, kõiki probleeme ja väljavaateid selleks veel eriti erksate värvides ning üldiselt ta lõpetab peale seda.
Mis mõte on siis sellisel impordi asendamisel? Vahetada hea import kodumaise sitta vastu, vabandust? Olgu, kodumaine, kuid see pole veel kodumaine viin mille saaks tõesti siinleiduvast kokku keeta. Reaalsuses imporditakse nagunii kõik - materjalid, masinad, arvuteid, millel see kõik on disainitud ja tarkvara mis neil jookseb. Neetud kapitalistid ei müü materjali - see selleks, protsess on peatunud. Imporditud masinal läks mingi osa katki, kui varuosa ei müüda - protsess on seiskunud. Kui nad arvuteid ei müü, kui imporditud tarkvara lülitub välja, on protsess peatunud. Mis iseseisvast tootmisest me sellistes tingimustes rääkida saame? Enamik "koduseid" mikroskeemidel on kodumaised - ainult korpus ja kiri sellel. Kristallid on kõik valmistatud välismaal, Taiwanis ja Singapuris ning sageli toimub ka pakendamine samas kohas.
Vaatamata kõigile impordi asendamise "edudele" pole paljusid imporditud komponente endiselt lihtsalt millegagi asendada. Näiteks dünaamiline RAM, ilma milleta ei tööta ükski protsessor, arvuti ega ükski teine digiseade. Sellist mälu pole üldse, pole FPM-i, pole EDO-d, pole SDRAM-i ega DDR-i. Dünaamilise mälu tootmise tehnoloogia läks Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega kaduma ja seetõttu ei saa keegi seda ka taaselustada. Selle asemel pakutakse staatilist mälu tohututes mitme jalaga korpustes ja maksimaalselt paari MB mahuga. Puuduvad kaasaegsed FPGA-d, ADC-d / DAC-id, operatiivvõimendid, toitemuundurite mikroskeemid, kaitseelemendid jne. Jah, pole isegi elementaarseid drosselid, millel on lai nimiväärtus ja voolutugevus.
Siiani on ebaselge impordi asendamise strateegia, mille poole me ometi tüürime ja mida me lõpuks saada tahame. Selge nagu päevavalgus, et kõike ja täielikult asendada pole võimalik, nagu see oli NSV Liidus. Pealegi pole paljude tööstusharude täieliku kokkuvarisemise praeguses reaalsuses selleks vajadustki, sest elektroonikat pole lihtsalt kellelegi toota. Samuti on ebaselge, mida teha koletu mahajäämusega. Vaevalt, et täna keegi 20-aastase protsessoriga arvutiga rahule jääb. Isegi poolriiklik Sberbank ei taha kodumaiseid tooteid kasutada.
Vastavalt Vene Föderatsiooni valitsuse määrusele nr 719 peab alates 1.jaanuarist 2022 selleks, et toodet saaks pidada kodumaiseks, sisaldama vähemalt 90 protsenti nende elektroonikakomponentide koguarvust.Arvestades ülalkirjeldatud probleeme, pole mul aimugi, kuidas see üldse välja näeb ja mida sellega ette võtta.
]
Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Lõik vanemast teemast!
Osalenud Eesti piirivalve ülesehitamisel. Raadioside. NLiidu sõjaväes 40. tankidiviisi 75.motolaskurpolgus Gussevis 1970-1972. Lasketiiru elektrik. 50a. metsas ja soodes jooksnud.
-
- Liige
- Postitusi: 7849
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Milov ja Naki otsustasid,et nende iga kahe nädala tagant tuubis olev saade tuleb nüüdseks eetrisse iga nädala tagant,sest igasugu vahvaid asju pidavat viimasel ajal toimuma.
Alustuseks lahati seda kütusekriisi.Vaatamata Putleri korraldusele jätkab kütus kallinemist ja defitsiit liigub aeglaselt aga kindlalt nagu vähkkasvaja edasi.
Põhused olevat Milovi sõnul järgmised.
1.Dotatsioonide kärpimine nafta ja kütusetootjatele.Nimelt on eelarve nii miinuses,et enam ei suudeta tootjaid doteerida vanas mahus.Kärbiti otsetoetusi olulises mahus ja piirati nafta ja naftatoodete väljavedu,et olukorda stabiliseerida.Tootjad aga selleks,et katta kulusid suurendasid hindu,et kasudega edasi toota.
2.Ruubliku odavnemine.Tootmiseks vajalike juppide sahkerdamiseks on tootjatel vaja neid neetud Lääne valuutasid aga hind kõikuvat hetkel tänu Keskpanga sekkumisele 93-96 ruubliku vahel taala eest.Ja mida sa siis teed,kodumaine tootja ei ole suutnud importasendust kõrgtehnoloogiale asendada ning kuidagi tuleb ju juppe saada,et tootmine kuidagi toimiks üle kivide kändude.
3.Sõjakulud.see pidi eriti valusalt puudutama diislit,kuigi ametlikult seda ei tunnistata.Milov endise eks-aseministrina(ta vastutas naftatootmise eest) on siiani tuttav mõnedega,kes on bürokraatias ja riske võttes teavitavad teda sündmustest.Tema väitel on otsesed kulud diislile armee vajadusteks nii suured,et tootjad ei suuda tagada diisli vajadusi.See aga on otseselt seadnud ohtu juba viljakoristuse edukuse.Teine põhjus on suurenenud autoveod,sest raudtee on koormatud üha enam ja enam sõjavarustuse veoga,neile on antud korraldus teha need veod prioriteetseks.Tagajärjeks on see,et tsiviilveod on kolimas autode peale ja need neelavad ka ju diislit.
Kokkuvõte.Asi kütustega ei parane ning hind jätkab stabiilselt kerkimist.Asi on isegi jõudnud selleni,et Vene ametnikud,kes koostavad ostukorvi hinda ja avalikustavad inflatsiooniootusi on tunnistamas,et kui kütus edasi samas tempos tõuseb,siis on see oluliseks ohuks inflatsiooniralli käivitamisel.
Tõusev naftahind ja ruubliku olukord.
Milovi sõnul ei ole Putleril eriti abi Brenti hinna tõusust,väjasahkerdatavad kogused ei suuda katta eelarvedefitsiidi suurt vahet ning ka ruublik ei ole vaatamata Keskpanga pingutustele suutnud alla 93 langeda.Tema hinnangul ollakse olukorra ees,kus kas veelkord tõstetakse intresse või trükitaks uusi ruublikuid rohkem juurde.Nii või naa ei ole mõlemad asjad Kremli jaoks eriti populaarsed.Aga valik tuleks nii kuu aja jooksul teha.
Alustuseks lahati seda kütusekriisi.Vaatamata Putleri korraldusele jätkab kütus kallinemist ja defitsiit liigub aeglaselt aga kindlalt nagu vähkkasvaja edasi.
Põhused olevat Milovi sõnul järgmised.
1.Dotatsioonide kärpimine nafta ja kütusetootjatele.Nimelt on eelarve nii miinuses,et enam ei suudeta tootjaid doteerida vanas mahus.Kärbiti otsetoetusi olulises mahus ja piirati nafta ja naftatoodete väljavedu,et olukorda stabiliseerida.Tootjad aga selleks,et katta kulusid suurendasid hindu,et kasudega edasi toota.
2.Ruubliku odavnemine.Tootmiseks vajalike juppide sahkerdamiseks on tootjatel vaja neid neetud Lääne valuutasid aga hind kõikuvat hetkel tänu Keskpanga sekkumisele 93-96 ruubliku vahel taala eest.Ja mida sa siis teed,kodumaine tootja ei ole suutnud importasendust kõrgtehnoloogiale asendada ning kuidagi tuleb ju juppe saada,et tootmine kuidagi toimiks üle kivide kändude.
3.Sõjakulud.see pidi eriti valusalt puudutama diislit,kuigi ametlikult seda ei tunnistata.Milov endise eks-aseministrina(ta vastutas naftatootmise eest) on siiani tuttav mõnedega,kes on bürokraatias ja riske võttes teavitavad teda sündmustest.Tema väitel on otsesed kulud diislile armee vajadusteks nii suured,et tootjad ei suuda tagada diisli vajadusi.See aga on otseselt seadnud ohtu juba viljakoristuse edukuse.Teine põhjus on suurenenud autoveod,sest raudtee on koormatud üha enam ja enam sõjavarustuse veoga,neile on antud korraldus teha need veod prioriteetseks.Tagajärjeks on see,et tsiviilveod on kolimas autode peale ja need neelavad ka ju diislit.
Kokkuvõte.Asi kütustega ei parane ning hind jätkab stabiilselt kerkimist.Asi on isegi jõudnud selleni,et Vene ametnikud,kes koostavad ostukorvi hinda ja avalikustavad inflatsiooniootusi on tunnistamas,et kui kütus edasi samas tempos tõuseb,siis on see oluliseks ohuks inflatsiooniralli käivitamisel.
Tõusev naftahind ja ruubliku olukord.
Milovi sõnul ei ole Putleril eriti abi Brenti hinna tõusust,väjasahkerdatavad kogused ei suuda katta eelarvedefitsiidi suurt vahet ning ka ruublik ei ole vaatamata Keskpanga pingutustele suutnud alla 93 langeda.Tema hinnangul ollakse olukorra ees,kus kas veelkord tõstetakse intresse või trükitaks uusi ruublikuid rohkem juurde.Nii või naa ei ole mõlemad asjad Kremli jaoks eriti populaarsed.Aga valik tuleks nii kuu aja jooksul teha.
Viimati muutis kaugeltuuriv, 04 Okt, 2023 1:14, muudetud 1 kord kokku.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Rubla kompab jälle 100 rubla dollari eest piiri. Oma osa võib olla naftatoodete ekspordipiirangutel. Võimud pole veel kuidagi kommenteerinud langust.
https://www.bfm.ru/news/535112
https://www.bfm.ru/news/535112
-
- Liige
- Postitusi: 7849
- Liitunud: 13 Sept, 2011 17:35
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Vaevalt,et nad ekspordipiiranguid tühistavad Milovile viidates.Naftat on vaja juba selle sõjamasina jaoks,kui nüüd piirangud tühistataks,siis hakkavad kogused veelgi kärisema.vilhelm kirjutas: ↑03 Okt, 2023 17:09 Rubla kompab jälle 100 rubla dollari eest piiri. Oma osa võib olla naftatoodete ekspordipiirangutel. Võimud pole veel kuidagi kommenteerinud langust.
https://www.bfm.ru/news/535112
Ma pakun,et proovitakse veelkord intressidega esmalt.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Originaal video: https://youtu.be/LMl51qKGc_M?si=Ig0rCfbsmzCkVb0jkaugeltuuriv kirjutas: ↑03 Okt, 2023 16:23 Milov ja Naki otsustasid,et nende iga kahe nädala tagant tuubis olev sade tuleb nüüdseks eetrisse iga nädala tagant,sest igasugu vahvaid asju pidavat viimasel ajal toimuma.
Metsas on siilid. Iga okas loeb.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Üks huvitav tähelepanek tehti- NYT loos hakkas kujunema narratiiv justkui teeniks venelased hoolimata naftatoodete hinnalaest 15 miljardit rohkem. Tegelikult oli jutt sellest, et kuna hinnalae mehhanism ei toimi, siis teenivad 15 miljardit rohkem. Üldpildis aga prognoositakse, et gaasi - ja naftatulud langevad sel aastal vähemalt 40%.metsataat kirjutas: ↑03 Okt, 2023 20:45Originaal video: https://youtu.be/LMl51qKGc_M?si=Ig0rCfbsmzCkVb0jkaugeltuuriv kirjutas: ↑03 Okt, 2023 16:23 Milov ja Naki otsustasid,et nende iga kahe nädala tagant tuubis olev sade tuleb nüüdseks eetrisse iga nädala tagant,sest igasugu vahvaid asju pidavat viimasel ajal toimuma.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
2024. eelarves on droonide arendamiseks (arvatavasti hõlmab see siiski ka tootmist) ette nähtud 66 miljardit rubla (ca 660 miljonit eurot).
Tööpinkide arendamisele ja tootmisele poole rohkem - 130 miljardit rubla.
https://www.forbes.ru/finansy/497721-si ... aign=lnews
Tööpinkide arendamisele ja tootmisele poole rohkem - 130 miljardit rubla.
https://www.forbes.ru/finansy/497721-si ... aign=lnews
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10217
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Lugu sellest, kuidas CNC süsteemide tootja NSH salaja kaupa venemaale nihverdab. Muidugi on asjasse segatud üks sakslasest mölakas tippjuht ja šveitslased.
https://www.youtube.com/watch?v=1iiIUoVFNbY
https://www.youtube.com/watch?v=1iiIUoVFNbY
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Bulgaaria firma pani vene gaasi impordile 10.2 MWh maksu.
https://twitter.com/domenpresern/status ... 2458847361
Peaksime siin kohalike Alexelade jahutamiseks sama tegema, universaalselt kõigega sealt. Oleks kohe ka eelarveauk lapitud
https://twitter.com/domenpresern/status ... 2458847361
Peaksime siin kohalike Alexelade jahutamiseks sama tegema, universaalselt kõigega sealt. Oleks kohe ka eelarveauk lapitud
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Mitte Bulgaaria firma, vaid Bulgaaria parlament. Ja mitte pani, vaid on panemas, et ehk on varsti rohkem uudiseid. Ja mitte ainult gaasi impordile (st siseriiklikuks kasutamiseks), vaid ka transiidile. Transiidile tähendab seda, et selle toru taga istuvad Austria-Ungari.Gideonic kirjutas: ↑05 Okt, 2023 12:23 Bulgaaria firma pani vene gaasi impordile 10.2 MWh maksu.
https://twitter.com/domenpresern/status ... 2458847361
Peaksime siin kohalike Alexelade jahutamiseks sama tegema, universaalselt kõigega sealt. Oleks kohe ka eelarveauk lapitud
Viimati muutis Peeter, 05 Okt, 2023 13:36, muudetud 1 kord kokku.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Jah, vabandust infomüra pärast. Kohe peale postitamist tahtsin mitmed siinmainitud vead ära parandada (peale transiidi osa), millegipärast jäi parandus õhku / sisestamata.Peeter kirjutas: ↑05 Okt, 2023 13:22 Mitte Bulgaaria firma, vaid Bulgaaria parlament. Ja mitte pani, vaid on panemas, et ehk on homme rohkem uudiseid. Ja mitte ainult gaasi impordile (st siseriiklikuks kasutamiseks), vaid ka transiidile. Transiidile tähendab seda, et selle toru taga istuvad Austria-Ungari.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Teeb juttu vene gaasi ja nafta seisukorrast - https://www.youtube.com/watch?v=kH5e4e8J9Pk
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Keskpank on tõstnud intressimäära ja lubanud jätkata ranget monetaarpoliitikat. Putin ise on hoiatanud, et tuleb välja uurida põhjused, miks rubla langeb ja võtta vastu otsused languse peatamiseks.
Nõudlus valuuta järele aga ei vaibu. Turu avanemisel täna liikus dollari hind üle 101 rubla.
Meeldetuletuseks: 6.oktoobril 2022 maksis üks dollar 60,7 rubla.
Nõudlus valuuta järele aga ei vaibu. Turu avanemisel täna liikus dollari hind üle 101 rubla.
Meeldetuletuseks: 6.oktoobril 2022 maksis üks dollar 60,7 rubla.
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Majandusteadlase Andrei Jakovlevi artikkel sellest, mis toimub Vene majanduses. 24. veebruaril 2022 tegi ta sõjavastase postituse Facebook'i kontol ja oli sunnitud töölt lahkuma.
- viimastel kuudel on selline praktika, et prokuratuur võtab ära aktsiaosaluse (ehk enamuse aktsiapaketist) mitte enam välismaistelt omanikelt, vaid ka puhtalt Vene päritoluga aktsiaomanikelt. Sisuliselt on olnud riigil kontroll ettevõtete üle, nüüd see n.ö vormistatakse.See ei ole muidugi uus protsess. Algas kõik juba 2003 (ilmselgelt viitab Yukosele).
- Probleem Vene eliidi jaoks on see, et ükskõik kes on uue sündiva maailmakorra liidriks (USA, Hiina, kollektiivselt G20 riigid või veel keegi), Venemaa on igal juhul kaotaja. Sest venemaale ei ole jäänud suurt midagi peale tuumarelva. Loodetakse sidemetele Hiinaga, kuid Hiinale pakub Venemaa huvi ainult niikaua, kuni ta saab odavalt Venemaalt loodusressursse välja pumbata.
https://www.forbes.ru/rubriki-kanaly/vi ... a-akovleva
- viimastel kuudel on selline praktika, et prokuratuur võtab ära aktsiaosaluse (ehk enamuse aktsiapaketist) mitte enam välismaistelt omanikelt, vaid ka puhtalt Vene päritoluga aktsiaomanikelt. Sisuliselt on olnud riigil kontroll ettevõtete üle, nüüd see n.ö vormistatakse.See ei ole muidugi uus protsess. Algas kõik juba 2003 (ilmselgelt viitab Yukosele).
- Probleem Vene eliidi jaoks on see, et ükskõik kes on uue sündiva maailmakorra liidriks (USA, Hiina, kollektiivselt G20 riigid või veel keegi), Venemaa on igal juhul kaotaja. Sest venemaale ei ole jäänud suurt midagi peale tuumarelva. Loodetakse sidemetele Hiinaga, kuid Hiinale pakub Venemaa huvi ainult niikaua, kuni ta saab odavalt Venemaalt loodusressursse välja pumbata.
https://www.forbes.ru/rubriki-kanaly/vi ... a-akovleva
Re: Venemaa majandus ja sanktsioonid II
Eesti ja Norra surusid läbi Venemaa väljaviskamise EISC-st.
EISC on foorum kus EL/ESA riigid oma kosmosepoliitikat parlamentaarsel tasandil sünkroniseerivad
https://twitter.com/susannaveevo/status ... 8449443095
EISC on foorum kus EL/ESA riigid oma kosmosepoliitikat parlamentaarsel tasandil sünkroniseerivad
Lõim selle kohtaVenemaa liikmesus peatati tähtajatult ja selle taastamise vastutus pandi Moskva peale:
Nimelt sai liikmesuse taastamise tingimuseks, et lisaks agressiooni lõpetamisele ja Ukraina piiride taastamisele tuleb Venemaal kinni pidada ka rahvusvahelisest õigusest ning tagada inimõigused, sõna- ja meediavabadus.
https://twitter.com/susannaveevo/status ... 8449443095
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Marvin ja 7 külalist