www.militaar.net

Milleks see "eestile sobivad väikereaktorid" igal pool ja alati , kas sellega soovitakse tuuliku - ja päikeseelektri tootjatele , kelle toodetule me peale maksame , igavesest ajast igavesti kindel sissetulek tagada , kõik tootjad peavad konkureerima võrdsetel alustel , ka päikesest elektrit tootvatel ning seda võrku müüvatel peab olema kohustus müüa elektrit aastaringselt kokkulepitud mahus , sama tuuleenergiaga .

Gideonic kirjutas: ↑24 Nov, 2023 11:44 Ja lõpetuseks, ma olen siin teemas vähemat 10x rääkinud ja viidanud et seda kütusejääki ei pea üldse käsitlema jäätmetena! Tuleks rajada lihtsalt fast-breeder reaktor. Ja see ei ole mingi tuleviku ufo-tehnoloogia, neid opereerib ja Suurim Lääne oma, Superphenix sai just 1996. aastaks päris normaalse hoo sisse (mille järel lammutati siis "usuhullude" surve tõttu). Selle vähekasutatud kütuse (mis tegelikult sisaldab veel 95% oma esialgsest energiast (viide)) saab seal praktiliselt täiesti ära tarvitada.

Suurim takistus briiderite teel, nagu ma olen aru saanud, on valge ilma hirm tuumavõidurelvastumise ees. Sellest võib muidugi ka aru saada, prantslastel on tuumarelv niikuinii, asi neil see briider või paar. Aga ilma relvata riikidele selle tehnoloogia lubamisega on veidi nigelam.

Mis mind nukraks teeb on, ilmselt tänase poolverstapostiga seoses ilmuma hakanud hirmutavate artiklite laviin. Näiteks ainuüksi täna:

https://roheportaal.delfi.ee/artikkel/1 ... a-kasvanud
See on Delfi arbuusiportaal, siin polegi rohkem midagi öelda.

https://www.err.ee/1609177645/ossinovsk ... atult-vaja

Ossinovski sõnul on kõige olulisem küsida, kas on tuumajaama vältimatult vaja, sest sellega kaasnevad riskid on ühiskonnale suured. Ta märkis, et tuumajaama rajamine tähendaks millegi sellise ehitamist, mida Eestis seni ehitatud ei ole ning mida praegu veel ei osata. Samuti kaasneb sellega pikaajaline mõju ühiskonnale, mis puudutab kasutatud tuumakütuse ladestamist.

Ühtlasi märkis Ossinovski, et paljudes kohtades on läinud tuumajaama rajamine algselt planeeritust märkimisväärselt kallimaks. "Jah, kui on vältimatu vajadus, aga minu erakond leiab, et vältimatut vajadust pole," ütles ta.

(rõhuasetus minu, pärast muiet jätkame)

Ossinovski märkis, et endiselt on põhiküsimus, kas tuumajaama on Eestisse vältimatult vaja ning tuleb vastata küsimusele, mis eesmärki see energiapoliitikas täidab. Nendel hetkedel kui on puudu näiteks tuuleenergiast, on siiski vaja teisi tehnoloogiaid selle tasakaalustamiseks, näiteks salvestustehnoloogiat.

Kus KURAT on see müütiline salvestus millest kogu aeg soiutakse? Kaks asja mida võimalikule tuumaelektrijaamale ette heidetakse on kallidus ja kallinemine ehituse käigus ning (Eesti kontekstis) SMRide tehnoloogiline uudsus. Aga millegipärast samad etteheited sellele salvestuse-nimelisele hobuse unenäole ei kehti. Ainsad olemasolevad "salvestid" on mõnetunnise salvestuse/voolutarbe silumise mahuga pumphüdrojaamad. Mingi vajadustele ligilähedanegi tehnoloogia elab ainult tuulegeneraatorioperaatori unelmates (riik ehitagu!) ja powerpointides ju? Või ma eksin ning kuski ongi juba päriselt midagi?

Samuti tuleb Ossinovski sõnul välja mõelda, mida teha nendel hetkedel, kui kogu piirkonnas tekib ajutiselt suur elektripuudus. "Kui selliseid hetki peaks olema, siis on olemasolevad põlevkivijaamad," rääkis ta.

Selleks, et paari nädala jooksul aastas tagada varustuskindlust, ei ole mõistlik ehitada tuumajaama, ütles Ossinovski, ning märkis, et sellisel juhul on mõnel nädalal aastas ka reservis hoitavate põlevkivijaamade käitamine mõistlik. Nii kaua kuni need on olemas, võib neid kasutada, tagades, et seda tehakse minimaalselt, lisas ta.

Kas on siis kuulus "Põxit" või ei ole? Oleme muidu "rohelised" aga kindlustuspoliisiks on ikka vene või saudi gaasiluti otsas kõlkumine?

Aga, et mitte ainult Ossinovski kallal vinguda, siis pärleid ka koalitsioonikaaslaselt:

Suti sõnul ei ole praeguseks tuumajaama rajamise debatiga hiljaks jäädud, sest pole olnud korralikku analüüsi, mille põhjalt debatti pidada. Praeguse analüüsi avaldamise järel on Suti sõnul pool aastat arutelu täiesti kohane, et saada enamus avalikkuses tekkivatest küsimustest vastatud.

Hiljavõitu oli juba siis, kui kadunud Raukas seda teemat tõstatada üritas. Mitu aastat järjepanu - kedagi ei huvitanud.


https://www.err.ee/1609177153/tuumaener ... -sajandiks

Negatiivsest poolest rääkides: selleks, et tuumaenergiat kasutada, peab riik eraldi üleval pidama vastavat riiklikku süsteemi ja see mõjutab riigieelarvet. Ja teine asi, et tuumaenergia kasutuselevõtuga seob riik end praktiliselt sajandiks, sest tuumajaam on väga pika elueaga ja kui see otsus on tehtud, siis sellest energialiigist üleöö loobumine ei ole lihtne

Erinevalt näiteks "roheenergiast", mis 15 aastat pärast taastuvenergiatasu ja sellega seotud toetuste kehtestamist enam mingit riiklikku kulu ei nõua, nagu riikliku starditoetuse musternäidis - algselt riiklikult toetatud tööstusharu sai end käima ja töötab nüüd täiesti turutingimustel....või?

Teine asi on igal pool see "sajanditeks", "tuhandeteks miljoniteks aastateks" jutt mida selsamal tuumaenergia töörühmal meeldib kõikvõimalikes kanalites rõhutada. Jääb tõepoolest mulje, et see on tuumaenergia VÄLISTAMISE töörühm, sest kõik nende avalik kommunikatsioon on olnud stiilis "ootame ja vaatame ja uurime enne kui SAJANDITEKS ENDALE KOHUSTUSE VÕTAME!!!!!"
Sajanditepikkuse apokalüpsise vastu briideritest polegi vist mõtet rääkima asuda. Maksame parem taastuvenergiatasu arvelt hinnapõrandat kinni, genekaoperaatoritel on ju ikkagi õigustatud ootus...

Ning jälle jutt et "isegi kui tahaks ehitada siis ei saa ehitada sest ei ole mida ehitada (erinevalt "salvestusest")":

Kui peame tuumaenergiat vajalikuks, võiks tuumajaama valmimiseni minna 9–11 aastat, aga see sõltub ka sellest, kui kiiresti maailmas valmivad Eestile sobilikud väikereaktorid.

No mis fetiš on nende SMRidega? Kui ei sobi, ehitage siis 2 "normaalmõõdus" reaktorit. Nagu siin on korduvalt välja toodud - kui ei taha EPRi ämbri otsas kolistada, siis on AP1000, on korealased (t!blasid õnneks enam pole)...

manjabes kirjutas: ↑27 Nov, 2023 20:24 ...
No mis fetiš on nende SMRidega? Kui ei sobi, ehitage siis 2 "normaalmõõdus" reaktorit. Nagu siin on korduvalt välja toodud - kui ei taha EPRi ämbri otsas kolistada, siis on AP1000, on korealased (t!blasid õnneks enam pole)...

Elering ei luba ühes liitumispunktis võrku üle 400MW. Seega ainult SMR-i saabki ehitada. Muidugi saag Eleringile ka ülevalt "korralduse" anda, aga selleks on vaja jällegi poliitilist tahet.

"Raske saab olema meie tee tuumaenergia juurde" , massiivne vastutöötamine igal tasandil , väikste annuste hirmu , teadmatuse , võimaliku maksumuse ja muu sellise kokteiliga töödeldakse inimesi , ossinovskist ma saaks aru , kui läti ehitaks oma tuumajaama aga praegu , tüüpiline sots .

parkija kirjutas: ↑27 Nov, 2023 22:48 ... tüüpiline sots .

Antud puhul on küll tegemist lihtlabase Dunning-Krugeri efektiga. Ehk siis rumal olles enese väheste teadmiste üle tähtsustamisega.

Nojah, aga valiku tõi ta ju tegelikult õigesti välja: kas põlevkivi või tuumajaam.

Minu eelistus oleks tuumajaam. Põhjendus:
1. Tuumakütust on tuhandeteks aastateks, samas kui põlevkivi on piiratud.
2. Tuumaenergia on CO2 vaba.
3. Igasugused tuumajäätmete probleem on tegelikult lahendatud (vt. varasemad postitused)
4. Hind on konkurentsivõimeline.
Viisakas on puudused ära tuua:
1. Tuumaelektrijaam pole klassikalises mõttes reguleeritav. Seega saab tuumaenergia võtta vaid baaskoormuse (suvine miinimumkoormus)
2. Võimalik avariioht. Siin on võimalik saada üllatavalt hea töökindlus, et ise ei pea seda üldse ohuks.
3. Esialgsed ehituskulud on üüratult suured (tuumaelektri omahind ongi ehituskulud (80-90%)
Tuumajaama eripärast ei saa temaga lahendada juhitava energiatootmise nõuet. Seega Talvine koormus on jätkuvalt vaid põlevkivi elektrijaamadega ja täna pole ühtegi muud lahendust. Taastuvenergia päevased on võimalik Skandinaavia ja võibolla lokaalsete salvestusjaamadega ära siluda, kuid mitte suve- talve omi. Seega Eesti vajab mõlemat - klassikalist soojuselektrijaama, mis võib töötada ka muutuvkoormuse stabiliseerijana ja tuumajaama. Taastuvenergiat võib nii palju ülesse panna kui kasumlikult maha müüa suudetakse. Siin piiranguks välisühendused - kui ikka link rohkem läbi ei lase siis on pizdets - üle selle väärtuse pole mõtet ehitada... Ja täna on see just suurim probleem juba installeeritud võimsustega. Ma ei kujuta ette mis jama siis saab kui oravate plaan - eesti 100% taastuvenergiale peaks käiku minema. Tuuliku ja päikesepaneelide omanikud saavad iga päev begatiivset elektri hinda kogeda ja iga päev on ka überkallis tavaelekter.

Ilmselt paljude "lemmik" Auvere SEJ on järjekordselt rivist väljas , seekord leke katlas , millal korda saab , pole hetkel teada .
Tuleb ilmselt leppida olukorraga kus põlevkivijaamad lihtsalt ei toimi ja jääb loota vaid oma tuumajaamale .

Tuumaelektrijaam pole klassikalises mõttes reguleeritav. Seega saab tuumaenergia võtta vaid baaskoormuse (suvine miinimumkoormus)

Väidetavalt ikka on. Muidugi ma pole kindel, mida tähendab "klassikalises mõistes", aga tuumajaama saab sekunditega seisma panna. Selleks lastakse kütusevardakimpude vahele ekraanid.

Tuleb ilmselt leppida olukorraga kus põlevkivijaamad lihtsalt ei toimi

Kui mingi Tesla maha põleb, kas siis tuleb leppida olukorraga, kus elektriautod lihtsalt ei toimi? See, et prantslased ei osanud katelt ehitada ei tähenda, et see kütus ei toimi. 70+ aastat toimis väga edukalt.

wolfgang kirjutas: ↑28 Nov, 2023 13:40

Tuumaelektrijaam pole klassikalises mõttes reguleeritav. Seega saab tuumaenergia võtta vaid baaskoormuse (suvine miinimumkoormus)

Väidetavalt ikka on. Muidugi ma pole kindel, mida tähendab "klassikalises mõistes", aga tuumajaama saab sekunditega seisma panna. Selleks lastakse kütusevardakimpude vahele ekraanid.

Tuleb ilmselt leppida olukorraga kus põlevkivijaamad lihtsalt ei toimi

Kui mingi Tesla maha põleb, kas siis tuleb leppida olukorraga, kus elektriautod lihtsalt ei toimi? See, et prantslased ei osanud katelt ehitada ei tähenda, et see kütus ei toimi. 70+ aastat toimis väga edukalt.

Tuumajaamad on loomulikult reguleeritavad. Küll ei kasutata reguleerimiseks "ekraane", vaid regulaarimisvardaid (enamasti sisaldavad boori). Tuumajaama eripära on see, et selle reaktsiooni täielik kustutamine võitab väga pikalt aega. Ehk siis jääksoojust toodetakse pikka aega pärast seda, kui >90% soojuse tootmisest on lõpetatud. Suurte reaktorite puhul (>1GW) on see tegelikult tohutu hulk energiat. Rohkem, kui näiteks Boeing 747 turbiinid korraga toodavad. Tuumajaama ohutuse põhiküsimus ongi, kuhu panna see jääksoojus, mida toodetakse siis, kui reaktor seisma panna. SMR-ide rõõm on see, et kuna reaktorid on väiksemad, siis on ka seda jääksoojust lihtsam majandada. Nuscale näiteks lahendab selle nii, et uputab reaktorid lihtsalt vette, mis toob kaasa selle, et neil on pidevalt võtta jahutusvett.

Aga konkreetselt BWRX-300 puhul on kirjutatud jaama sihtotstarbe kohta järgmist:

Target applications include base load electricity generation, load following electrical generation generally within a range of 50 to 100% power, hydrogen production, district heating, and other process heat applications.

Ja

The BWRX-300 can maneuver from 100% and 50% power, with a ramp rate of +0.5%/minute, and return to full power with the same ramp rate, daily

Ehk siis ca. pooleteise tunniga tuleb koormus 100% pealt 50% peale. Sama kiiresti ka tagasi.
Ja siis veel selline lause:

The plant can reduce electric power at a faster rate by dumping steam to the condenser instead of using the main turbine/generator control valves. If dumping steam is expected to occur regularly for a particular plant, then an optional, higher capacity condenser is implemented.

Allikas: https://www.gevernova.com/content/dam/g ... -(002).pdf

See tähendab, et selles vahemikus töötab jaam tõhusalt ja on võimeline jälgima võrgu koormust. Töötab ka väljaspool seda vahemikku, aga ilmselt mitte nii tõhusalt. Ehk siis jutt, et tuumajaam ei ole juhitav, ei päde ja on roheliste lendu lastud FUD tüüpi müüt. Mõelge niipidi, et kui tuumajaama võimsus ei oleks reguleeritav, siis oleks maailmas üks tuumaõnnetus teise otsa ja tuumaenergia kasutus praktiliselt puuduks. Isegi Tšernobõli jaam oli reguleeritav.

Põlevkivijaamade kohta kehtib see jutt, et Auvere on näide sellest, kuidas võetakse üheks otstarbeks mõeldud riiuliprojekt ja üritatakse sellest midagi muud teha. Ehk siis võeti söejaama projekt ja üritati sellest teha põlevkivijaama. Pakun, et kivisöe peal töötaks see Auvere jaam lõdva randmega. Siit ka viide probleemile - ei toiminud 70 aastat väga edukalt. Põlevkivi on kogu aeg olnud üks jube sodi, mida ahju topitakse ja selle põletamine tuleb ära lõpetamine.

Lihtsalt mis puudutab selle sodi ahjus põletamist, siis sel teemal oli NSVL toona (täpsemalt Eesti) maailmas suveräänne liider. Nüüd lasti mingid põlevkivi teemal võhikutest konnasööjad põlevkivijaama ehitama ja tulemus ei lase ennast kaua oodata. Need vene ajal ehitatud jaamad ju töötasid ja taolist tõrgete hädaorgu seal polnud. Voila!

Ei tea kas kehv projekt või mis veel kuid , kui on ilmunud teated Auvere rikete kohta siis peamine on soojusvaheti rike , katel lekib , tööde maht renoveerimisel osutus plaanitust suuremaks , seega kehv koostekvaliteet , kehvad materjalid , vigane projekt ja kui mõtiskleda Olkiluoto 3 teemal siis ka seal oli palju vigu just nendes lõikudes kus prantslased ise toimetasid .

Äkki on probla selles, et põlekvivi põlemise parameetrid on natuke erinevad kivisöe omast. Seepärast kivisöele arvestatud seadmed ei kesta.
Meil siin on ikka kõva 70 aastat põlevkivi tööstusliku ahju ajamise kogemust pluss vastav teaduskoolkond. Sakslased või prantslased võivad olla kõvad söe teemal, aga põlekvivist ei tea nad suurt midagi.

Põlevkiviteema oli mõni aeg tagasi huvi pakkuv ka Hiinale, TTÜ energeetikateaduskonnas võis tihti kohata pilusilmseid tudengeid.

kalvis kirjutas: ↑28 Nov, 2023 10:09 1. Tuumaelektrijaam pole klassikalises mõttes reguleeritav. Seega saab tuumaenergia võtta vaid baaskoormuse (suvine miinimumkoormus)

See on kindlasti liigne lihtsustus. Prantsusmaal tuleb ka talvel tuumajaamadest oluliselt rohkem kui baaskoormus. Kahjuks on seda näitav leht maas:

https://nuclear-monitor.fr/#/

Aga seal on tavaliselt iga prantsuse reaktori väljundvõimsus näha, kellajaliste graafikutega, iga päev. Ja kui viimati vaatasin siis ikka iga jumala päev krutitakse mõnda vähemaks või suuremaks. Küll 50% küll 80% jne, kunagi tegin siia samma teemasse ülevaate sellest. (tõsi, enamik töötab ühtlase võimsuse peal)


Kuskil oli ka ilus graafik kuidas prantslased oma reaktorite hooldust planeerivad jne. Talveks ikka pannakse 10+ GW rohkem käima kui suvel. Mitmed jaamad pannakse üheks kuuks puhkusele (kuigi hoolduse saaks ära teha ka kiiremini). Ehk kui mõnetunniste muutustega ei ole tõesti rentaabel tuumajaamaga kaasas käia saab vähegi pikemaajalist ajastamist ilusti teha. Muideks väga kiire jutimine ei ole eriti mõistlik ka enamike teiste juhitavate energiaallikate puhul, kuna ideaaltöötingimuste saavutamine võtab kaau aega. Seda on hästi näha ka saksamaal, kes tavaliselt ei lülita oma ligniidijaamu päeval välja, kuigi päike mõneks tunniks kataks tegelt nõudluse ära.

Aga jah, põhiline põhjus, miks reaktoreid tahetakse pea alati täiskoormusel hoida on kasumlikkus (tihti nagunii suurtarbijad fix-lepingutega taga).

Taastuvenergia päevased on võimalik Skandinaavia ja võibolla lokaalsete salvestusjaamadega ära siluda

Kui päevame tarbimine on piisavalt tsükliline saab lühiajalist salvestusest tegelikult väga hästi tarvitada ka tuumajaamade poolt, mis laeks lihtsalt vaiksemal perioodil salvestit.

Lühidalt: Kindlasti ei ole pigem mõistlik tagada 100% energiatarbest tuumajaamadega ,ilmselt ka 80% on kulusid arvestades kahtlane, aga maksimaalne mõistlik osakaal on pea kindlasti suurem kui "suvine baasvõimsus".

Seda enam, et igasugu vesinikutootmist ja muud ulmet mida promotakse tuulele, on ka tegelikult suure osas märksa rentaablim arendada paremini ennustatava tootmise pealt (ka salvesti arendaja tahab seda võimalikul palju ennustatavalt rakendada ja kasumisse jääda)

EDIT: pagan, akf Kilo Tango kirjutas palju ilusamini ja lühidamalt

Kanada CANDU reaktoritest rääkides, siis arendaja avaldas just uue disaini: 1000MW reaktor Candu Monarch

https://www.world-nuclear-news.org/Arti ... ndu-design

Tehtud lihtsamaks ehitada, plaanitud eluiga tõstetud 70 aasta peale võimsust tõstetud GWini ja capacity factor 95% (mis see hea tõlge selles kontekstis oligi?)

The design leverages the "tested and reliable" design features of existing Candu technology together with the most modern and advanced engineering solutions, the company said. Building on the commercial success of currently operating Candu units and decades of design development since, the new design features a larger output of 1,000 MW, improved cost per megawatt-hour, a longer operating life of 70 years, sustainable design principles to minimise environmental impact, the latest in robotics, predictive maintenance and high integration with flexible electricity grids of the future.

The technology is designed to include full interoperability with digital twin technology, reducing construction, operation, and maintenance costs, and the company says it is the easiest reactor in its Candu portfolio to build, operate and maintain.

The reactor has been designed with maintenance in mind, while incorporating a module-based construction strategy which, when combined with digital delivery concepts, will mean the Candu Monark "will be constructed faster and with lower risk". Comprehensive 'defence in depth' includes two independent, equally effective systems that can shut down the reactor without power, and without the need for operator intervention.

The new design leverages the existing strengths of proven Candu designs, including the use of natural uranium as a fuel source, on-power refuelling, and online maintenance. Its footprint and flexible siting requirements mean the reactors can be situated on existing fossil fuel power plant sites, where transmission and distribution lines already exist, for easy integration into an energy grid. The design can also integrate a hydrogen production plant and storage facility into the plant, as well as using surplus heat from the plant to make hydrogen generation more efficient and like today's Candus, the reactor have the ability to produce medical radioisotopes.