Eks näis kas tuleb sellest rohkem pilte/videosid (ise loodan et tuleb
). Praegu ei ole jah välistaud, et tegu võib üldse olla vaid INFO-OPSiga.
Kui need lennukid tõepoolest läksid Süüriasse, siis esmapilgul tundub see natukene kummaline. Samas on antud käigus mitmeid häid propaganda võimalusi ning boonuseks veel mõned võimalused testida kõrbeoludes
prototüüpe. Lahinguliselt on kahe sellise prototüübi toomine teatrisse ikka üsna kaheldava efektiga.
Mõni teadjam kaasfoorumlane (akf Lemet?) võiks mind eksimise korral parandada, aga minuteada ei ole Su-57 lubatud seeriatootmine veel käima läinudki, või vähemasti pole ühtegi seeria-lennukit reaalselt üle antud. See tähendab aga, et need lennukid mis Süüriasse läksid, saavad olla vaid prototüübid.
Mõningad propaganda väljundid:
- Näidata maailmale, India avalikkusele, et tegu on lahinguvalmis varg-lennukiga
- Kinnistada sisemaist arusaama Venemaa üüratust üleolekust Süüria õhuruumis, peale Wagneri intsidenti.
- "Mina ka" võrdluse ja pariteedi kuvandi toomine USA ja F-22ega. Eriti suurepärane oleks veel kuskil kurdide kandis sahistamisega saadakse hea fotoseeria kus mõlemad 5. generatsiooni lennukid kõrvuti on.
Testimise poole pealt:
- Viia läbi esmast testimist Süüria kuivas ja tolmuses kõrbekeskkonnas.
- Viia läbi misiganes relvatestid.
Viimane punkt oleks mõjus ka propaganda raames. Süüria opositsioon sobiks polügoniks ju suurepäraselt (sõltumata tabamistäpsusest). Eriti mõjus veel oleks teha mõni sisemise pommilaadungi test, kuna sellest ühtegi avalikku pilti praeguseni ei ole. Võib ju täitsa teha kasvõi inertmoonaga suvalises kohas, propaganda missugune
Lisaks mainiks, et kõigil senimaani näidatud PAK-FA prototüüpidel (ka neil videos) on küll potentsiaalse varglennuki kuju, kuid ei ole mitmeid elementaarseid varg disaini tunnuseid (selle kohta, mis need täpsemalt on, olen pikemalt kirjutanud korduvalt F-35 teemas). See viitab sellele et hetkel tegeletakse lennuki muude asjade jonksu saamisega. Sisulise vargsuse arendamiseni plaanitakse jõuda hiljem.
Sellele vihjab ka radariristlõiget suurendavata Lüünebergi Läätsede puudumine (kui selle lennuki radariristlõige oleks tulevase lahinglennukiga võrreldav, oleks idiootne need pealt maha unustada ja siis vastase radarite juurde lennata).
Siit ka minu isiklik arvamus, et esimesed seeria Su-57'ed tulevad põhimõtteliselt uue kuju ja veidi paremate aerodünaamiliste omadustega Su-35'ed (seda kinnitavad ka väited et nende avioonika on praegu väga sarnane). Päris varg Su-57'ed koos uute mootorite ja väga mitmete muudatustega väliskeres ja koostekvaliteedis peavad veel ootama oma aega. Tehnoloogiliselt oleks erinevus võrreldavesimese seeria-Su-27 ja praeguse Su-35 vahel, ajaliselt vahe muidugi nii suur ei tule.
Iseenesest on selline arenduskäik ju väga loogiline ja oluliselt taskukohasem kui kõike korraga teha:
1) Esmalt töötada välja toimiv ja testitud lennukikere (uudsemate aerodünaamiliste lahendustega Su-35)
2) Hiljem lisada avioonika ja uued mootorid
3) Viimasena uuesti lennuk üle käia et ka vargsus tõsiselt sisse integreerida (siin on kõige raskem komistuskivi tegelikult väga väikeste tolerantsidega koostekvaliteet, mida venelased senimaani näidanud ei ole).
Iga järgmine samm tähendab tegelikult muutseid ka eelmistes. Näiteks täiendav instrumentide voolutarve, jahutusvajadus, infovahetusvajadus võib oluliselt muuta esmast siseehitust. Samamoodi vargsuse saavutamiseks tuleb väga hoolega üle vaadata antennid, avioonika paigutus "naha all" et viimane ei kompromiteeriks eelmainitud. Ümbertegemist ja uuesti testimist on nii küll rohkem, aga iteratiivse lähenemisega on võimalused üldse kuhugi jõuda kordades suuremad kui kõike korraga proovides.
. Autor ise on aastakümneid vene lennundust jälginud (minu andmete Poolakas), kes omab ka tööstusharu siseseid kontakte, ning on kirjutanud vene lennukite kohta