www.militaar.net

ivalo kirjutas:Ei ole küll merekindluse raudtee, aga sellest eelpool veidi juttu:

Impiger kirjutas:Kurjam kirjutas:

"See haru ehitati selleks, et oleks võimalik trollibussiliini Koplisse viia.Kontaktvõrgu alt poleks rongid läbi mahtunud. Rajati see uus liin ja läbi Stroomi metsa viiv raudtee likvideeriti.Aastat täpselt ei mäleta.

Sõitsin raudteetammi Koldest kuni Akadeemia teeni läbi.
Kokku sai 4,5 km.
Stroomi metsas ja Õismäe pool on teetamm päris lai.
Veskimetsa vahel kisub kole kitsaks ja ühe koha peal suisa mudamülkaks ära.
Tekkis huvi, millal see raudtee ja mis otstarbel üldse ehitati?
EW aegsetel kaartidel seda veel ei ole. Kas ehitati sõjaväe tarbeks Astangu ladudesse või hoopis Harku kärjääri?

Kolde poolses otsas säilinud liiprite järgi on tegu olnud laiarööpmelise raudteega.

Koldest.jpg

Astangu ladudest ja nende ehitamisest on küllalt põhjalikult kirjutatus Battali lehel http://www.battal.ee/tallinn/tunnelid/astangu4550.html
Raudteed ehitati ladude jaoks. Nende projekt kinnitati 29.07.1945. Plaanis oli 10km laia-(sadamasse) ja 4km kitsarööpalist (ladude territooriumil) liini. Nende plaan on ka ära toodud http://www.battal.ee/tallinn/tunnelid/astangu1951.html
Samal aastal sai lai liin ka põhiliselt valmis. Millal tehti haru Harku paemurdu siit ei selgu, võibolla hiljem. Tollal polnudki seda vaja, sest paemurd asus samas, praeguste Mäealuse ja Mäepealse tänavate vahel. Tõenäoliselt võis selle ja lao vahel mõni vagonetitee olla. Ladudekompleksi ehitamine aga venis ja valmis sai ta alles 1950 ndate algul. Sellest võibolla ka see segadus kuupäevadega.

Kurjam kirjutas:Astangu ladudest ja nende ehitamisest on küllalt põhjalikult kirjutatus Battali lehel http://www.battal.ee/tallinn/tunnelid/astangu4550.html
Raudteed ehitati ladude jaoks. Nende projekt kinnitati 29.07.1945. Plaanis oli 10km laia-(sadamasse) ja 4km kitsarööpalist (ladude territooriumil) liini. Nende plaan on ka ära toodud http://www.battal.ee/tallinn/tunnelid/astangu1951.html
Samal aastal sai lai liin ka põhiliselt valmis. Millal tehti haru Harku paemurdu siit ei selgu, võibolla hiljem. Tollal polnudki seda vaja, sest paemurd asus samas, praeguste Mäealuse ja Mäepealse tänavate vahel. Tõenäoliselt võis selle ja lao vahel mõni vagonetitee olla. Ladudekompleksi ehitamine aga venis ja valmis sai ta alles 1950 ndate algul. Sellest võibolla ka see segadus kuupäevadega.

Vaata, siin on selgelt öeldud, et 1945. alustati töid ja millalgi said need (teetööd) ka suuremalt osalt valmis. Aga mitte kõik...ja liiklust ilmselt ei toimunud, sest:
По первоначальному плану сроком окончания работ на всех перечисленных объектах был 1947 год. В дальнейшем этот срок постоянно отодвигался.

järgneb rida põhjusi...ja veel:
На схеме приведённой ниже, автор попытался реконструировать структуру расположения объектов склада по состоянию на начало 1950-ых годов. Предположительно тогда, артсклад № 685 начал функционировать.

Ehk ilmselt hakkas elu väljaspool ladu pihta ~1951. aastal. Seega, vähemalt praegu klapib Jüri Looga pakutuga, et Harku tee tehti 1949 ja Astangusse tehti harutee hiljem.

Aga miks üldse pidi mingi mereväe laskemoonaladu tehtama kuskile Astangule? Praegu veel suuresti oletuslik, aga arvatavasti oli põhjus Suurupi rdt-suurtükide patareid/ positsioonid. Praegused teabekillud:
- 1941 juba kavandati Suurupisse rdt-srt-positsioone (tõenäoliselt ei jõutud eriti midagi teha);
- üldse lähim võimalus ühendada Suurupi suure raudteega;
- 1950. aastatel püstitatud suur tulejuhtimis- ja kaugusmõõtetorn - selliseid tehti üldiselt ainult suurtesse patareidesse;
- Pakri poolsaarega on sarnasusi ÕT-patareide paigutamise põhimõttes (praegu on täpne ÕT-patarei asukoht teada küll ainult Mäerannas).

Astangu 47. aasta kaart Maaametis
http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id ... k=1&LANG=1

EDIT: pidasingi silmas seda kaarti mis mille pilt järgnevas postituses on. Miks link vale kaardi peale juhatab, ei tea.

Sinu riputatud kaart peaks olema aastast 1962!
1947 hoopis see Veel paar huvitavat kaarti maaametist

Ajaloolisi kaarte, mis on üles riputatud Maa-ameti kaardilehel, ei tasu päris puhta kullana võtta. Kui lähemalt uurida, siis on seal ühel kaardil kujutatud ka näiteks Harku-Alliku-Vääna-Posti raudtee, samuti Ülemiste-Iru raudtee, mis konteksti kuidagi ei sobi. Sest need raudteed olid suuremalt jaolt üles võetud juba enne sõda. Aga kaart tervikuna näib olevat koostatud pärast sõda. Ehkki trassid tunduvad olevat õigesti kujutatud, siis tehes ajalisi järeldusi on oht eksida.

Veel huvitavat samast.
Näha Tondi kasarmute juurest hargnevad raudtee muldkehad.

Sporrenberg kirjutas:Sõja-mereväe haldusalas olnud Harku karjäär koos killustikutootmisega varustas mööda sedasamust raudteeharu materjaliga Linnahalli kõrvalkrundil laiutanud sellesama struktuuri betoonitehast.

Killustikku veeti sealt ka nt Sosnovõi Bori AEJ ehitusele.

Impiger kirjutas:Mitte kaugel sealt, Maarjamäe asumis, kus praegu on uus eramurajoon, rajati pärast sõda terve vojengorodok, mis ilmsesti kuulus Lasnamäel paiknenud sõjaväe (harjutus)lennuvälja juurde. Selle gorodoki ehitasid arvatavasti (sõja)vangid, majad olid Soomest saadud nn kergmajad, millest paljud olid veel uuenenud Eesti Vabariigi alul alles ja põhjustasid palju kadedust ja pahandust hilisema erastamise käigus.

See linnak ei olnud seotud lennuväljaga, lennuvälja juures oli oma linnak. Maarjamäe oma rajati seniitsuurtükidiviisile, millel oli seal juhtkond ja kaks polku (vähemalt 8 2-korruselist kasarmut, mis 60.-il ehitati ümber elamuteks, hilisema aadressiga Haljas tee 32/...).

Impiger kirjutas:Ajaloolisi kaarte, mis on üles riputatud Maa-ameti kaardilehel, ei tasu päris puhta kullana võtta. Kui lähemalt uurida, siis on seal ühel kaardil kujutatud ka näiteks Harku-Alliku-Vääna-Posti raudtee, samuti Ülemiste-Iru raudtee, mis konteksti kuidagi ei sobi. Sest need raudteed olid suuremalt jaolt üles võetud juba enne sõda. Aga kaart tervikuna näib olevat koostatud pärast sõda. Ehkki trassid tunduvad olevat õigesti kujutatud, siis tehes ajalisi järeldusi on oht eksida.

Asjakohane hoiatus. Kui siin toodud Maa-ameti ajaloolised kaardid on a-st 1947 ja Battali järgi pidi Astangu ladu koos kõigi ehitistega saama valmis ka 1947, siis on kaardil asjad juba n-ö ette kujutatud.

Kui Battali viide on õige, et "artbaza" hakkas toimima alles 1951. aastal, siis võib ju Jüri Looga väide, et 1949 tehti karjääri rada ja hiljem tehti ladude rada, ka ju õige olla. Loog võis võtta asja raudteelasena - ehk siis, millal liiklus avati, aga mitte seda, millal sõjaväelased raudteed kavandasid...

Mind ennast jäi painama sildade küsimus. Battali viite järgi oli alguses ainult üks sild tegemata. Kaardi järgi sain 6 silda ja 2 truupi, Sitsist Astanguni. Nt Kolde pst kõrvalt üle kraavi minev sild (truup?) on praeguseks täiesti maa sees...kindlasti on alles Seewaldi sihiga ristumisel kraavi kõrval olev truup (kaardil on selle kohal sild - praegu kasutades definitsiooni, et sild on üle 2 m sildega ehitis), täitsa kena betoonehitis...hakka või uuesti kogu rada läbi käima...

Castellum kirjutas:

Impiger kirjutas:Ajaloolisi kaarte, mis on üles riputatud Maa-ameti kaardilehel, ei tasu päris puhta kullana võtta. Kui lähemalt uurida, siis on seal ühel kaardil kujutatud ka näiteks Harku-Alliku-Vääna-Posti raudtee, samuti Ülemiste-Iru raudtee, mis konteksti kuidagi ei sobi. Sest need raudteed olid suuremalt jaolt üles võetud juba enne sõda. Aga kaart tervikuna näib olevat koostatud pärast sõda. Ehkki trassid tunduvad olevat õigesti kujutatud, siis tehes ajalisi järeldusi on oht eksida.

Asjakohane hoiatus. Kui siin toodud Maa-ameti ajaloolised kaardid on a-st 1947 ja Battali järgi pidi Astangu ladu koos kõigi ehitistega saama valmis ka 1947, siis on kaardil asjad juba n-ö ette kujutatud.

Kui Battali viide on õige, et "artbaza" hakkas toimima alles 1951. aastal, siis võib ju Jüri Looga väide, et 1949 tehti karjääri rada ja hiljem tehti ladude rada, ka ju õige olla. Loog võis võtta asja raudteelasena - ehk siis, millal liiklus avati, aga mitte seda, millal sõjaväelased raudteed kavandasid...

Mind ennast jäi painama sildade küsimus. Battali viite järgi oli alguses ainult üks sild tegemata. Kaardi järgi sain 6 silda ja 2 truupi, Sitsist Astanguni. Nt Kolde pst kõrvalt üle kraavi minev sild (truup?) on praeguseks täiesti maa sees...kindlasti on alles Seewaldi sihiga ristumisel kraavi kõrval olev truup (kaardil on selle kohal sild - praegu kasutades definitsiooni, et sild on üle 2 m sildega ehitis), täitsa kena betoonehitis...hakka või uuesti kogu rada läbi käima...

Üks sild mida enam alles pole läks üle selle reoveekanali mida rahvasuu hellitavalt Solgi-Neevaks hüüdis. See kulges piki Seevaldi aeda.

Kurjam kirjutas:Üks sild mida enam alles pole läks üle selle reoveekanali mida rahvasuu hellitavalt Solgi-Neevaks hüüdis. See kulges piki Seevaldi aeda.

Kuhu see siis kadus? Kanal pandi torusse ja on maa all olemas. Niisama kanalitorust ei või raudteed üle teha, peab mingi tugevdus ka olema...ja rdt oli olemas, kui kanalitööd käisid.
Ümber võidi ehitada, aga mingi ehitis toru ümber rdt all peaks ikka olema...

Castellum kirjutas:

Kurjam kirjutas:Üks sild mida enam alles pole läks üle selle reoveekanali mida rahvasuu hellitavalt Solgi-Neevaks hüüdis. See kulges piki Seevaldi aeda.

Kuhu see siis kadus? Kanal pandi torusse ja on maa all olemas. Niisama kanalitorust ei või raudteed üle teha, peab mingi tugevdus ka olema...ja rdt oli olemas, kui kanalitööd käisid.
Ümber võidi ehitada, aga mingi ehitis toru ümber rdt all peaks ikka olema...

Kanal oli enne raudteed. Torusse seda ei pandud, kaeti lihtsalt betoonplaatidega. Nüüdseks on seegi täis aetud, koos sellega lõhuti ka sild.

Kurjam kirjutas:

Kanal oli enne raudteed. Torusse seda ei pandud, kaeti lihtsalt betoonplaatidega. Nüüdseks on seegi täis aetud, koos sellega lõhuti ka sild.

Nii ta vist oli jah. Mäletan, et kunagi ammu, kui Merimetsa solgikraavid veel täie jõuga oma sisu merre kandsid ja osalt katmata olid, kuid raudtee juba üles võetud, käisin sealkandis jalutamas (rohkem kui ühe korra). Siis oli umbes selle koha peal, kus raudtee läks Meremeeste haigla aia juures (seda aeda enam ammu ei ole, kuid mõned betoonpostid on veel alles) üle mere poole voolavast solgi-Neevast, üks betoonist valatud truup (võib ka sillaks nimetada). Selle truubi serval oli lühike tekst, ilmsesti ehitamise ajal sõrmega värske betooni sisse vajutatud. Muidugi ei mäleta ma täpset teksti, aga seal oli nimi, kapten N.N. (ilmsesti töödejuhataja) ja aastaarv (vististi) 1949 (aga võib-olla oli ka kuupäev). Kuna tol ajal see raudtee mind eriti ei huvitanud, siis üksikasju mäletan väga umbmääraselt. Nüüd on see truup pinnasega kaetud ja tema täpset asukohtagi ei oskagi öelda. Tundub, et sellele kohale on nüüd kuhjatud pinnasehunnik. Küll aga mäletan, et paarisõnaline tekst oli eestikeelne, mis mind toona hämmastas.
Sealsamas lähedal on vana lasketiiru varemed (teiselpool mere poole kulgevat teerada).

Number 1 on täitsa olemas. No.2 on solgineeva koht ja segi pööratud, mingit silla kohta enam näha ei ole.
No.3 - vanal kaardil kanalit sinna märgitud ei ole, aga truup on olemas ja ehituselt analoogne number ühega.

Nr 1 ja siis ilmsesti ka nr 3 on kuivenduskraavide truubid. Merimets on rajatud endise soo alale ja kuivenduskraave täis. Ajapikku on paljud neist umbe kasvanud. Ja üldiselt on tänapäeval kogu see kant tunduvalt kuivem, kui 30-40 aastat tagasi. Aga nr 2 läks tõesti üle solgikollektori.