Soome kaitsevõime

[Kapten Trumm]

Samahästi võib iga suvaline väita, et kas ajateenistuse säilitamine Eestis kõneleb otsustajate kõrgest professionaalsusest.
Tema näe, kipub kahtlema....

On olemas selline meetod nagu "analoogide meetod".
Kui ma tahan saada olümpiamedalit 30 km vabastiilis, siis ma lähen küsin Andrus Veerpalult, kuidas peaks treenima, kuidas sööma ja puhkama.
Kui ma tahan teha kükametsa suusarajal igal õhtul ühe 3 km ringi ajapiiranguta, siis on kama kaks, kuidas treenin või söön ja Veerpalu käest pole tarvis küsida.
Nüüd siit küsimus, et kui loogiline oleks "olümpiavõitja" ambitsiooniga piirikaitse teemal võtta eeskuju nt Saksamaast?
Ja kas meie geopoliitilises asukohas on üldse Kükametsa 3 km tase elujõuline, või peab vähemalt olümpa esikuuiku tase olema?

[Lemet]

Ja otsuse võtavad vastu poliitikud. Aga millegipärast näikse, et viimaste sündmuste valguses ei kõnele mitmed vastuvõetud otsused kõrgest profesionaalsusest. Vähemalt pikas perspektiivis. Lugupeetavat ma muidugi mõistan- kui ikka aastaid on tulnud ambrasuurile viskuda ja harjumuseks on kõrgelt ja kaugelt kuulutatud otsuste pühaks tõeks kuulutamise eest võitlemine, siis ei saagi ju teisiti. Nagu austet KF Borja siin eile täheldas- kalimaa, kalimaa...

[alban]

Mispeale tekkis küsimus, et kuidas see piir peaks meil analoogse sisseimbumise surve korral? Ustimenko ujus otse Narvast üle jõe ja keegi ei näinud.

Ustimenko ujus üle kusagil 2002. aasta paiku. Alates 2010. a on piiril kasutuses sensorsüsteem ja enam ei ole vaja piltlikult öeldes inimketiga piki piiri seista vaid seda teeb elektroonika. Piirivalvurid on vajalikud QRF-ina ja liiguvad häire saamisel kuhu vaja. Olukorra teravnedes suurendatakse lihtsalt võitlejate arvu ja selleks ei pea olema spetsiaalselt välja õpetatud piirivalvurid vaid selleks sobivad ka näiteks kaitseliitlased.

[Kapten Trumm]

Miskipärast kutseliste teenistuste inimesed seda kaitseliitlaste kõikjale sobivuse teemat ei kaldu kinnitama (olen pigem vastupidist arvamust kohanud).
Lühiajalise, üldlahingulise ettevalmistusega KL-laste sobivus sünnitusabist elupäästjateni on EV-s üks kabinetiteureetikute linnalegend, mille praktika on märksa okkalisem kui kabinetiaknast paistab.
See on asi, mida on moes rääkida (alternatiivi ju tegelikult pole). Üks päästekomando pealik, keda hästi tean, ütles, et parim abi olid päästekompaniide vennad (teadsid, mida tegid), kõik see vabatahtlik värk on tihti tüliks kaelas ja vajab pidevat jälgimist, et mingit jama ei tekiks.

Lihtsalt vastava väljaõppe ja praktika vähesus annab tugevalt tunda, isegi selline lihtne asi nagu sõiduki kinnipidamine ja läbiotsimine võib kiusliku seltskonnaga muutuda suuremaks intsidendiks.
Inimeste tahe ja motivatsioon on bro, aga sellisel hallil ajal peab 2 korda mõtlema enne iga liigutuse tegemist. Olen ikka seda meelt, et ühest mehest kõike ei saa ja sisejulgeoleku tegematajätmist sujuvalt KL kaela kanaliseerida pole õige.

[tommy]

Üks päästekomando pealik, keda hästi tean, ütles, et parim abi olid päästekompaniide vennad (teadsid, mida tegid), kõik see vabatahtlik värk on tihti tüliks kaelas ja vajab pidevat jälgimist, et mingit jama ei tekiks.

Üks komandopealik, keda mina hästi tean, on seda päästekompaniide värki nimetanud tsirkuseks.
Neil olla muudki teha, kui ajateenijatest lapsi kantseldada..

[Kapten Trumm]

Sama komandopealik (sama suhtumisega) nimetab ka seda KL ja muuda vabatahtlike päästjate värki samamoodi tsirkuseks.
Kosel vähemalt õpetati, misasi on hüdrant ja kuhu voolikut tulekahjul suunata ning mingi (vist NSVL aegne) "lahingutehnika" oli seal olemas.
Mustika Prisma tulekahju ajal oli Tallinna piirkonna pääste enamvähem kõik seal, veel üks suurem jama samal ajal ja seal jääb uppuja päästmine enda asjaks.
Ehk siis olukorras, kus mingid asjamehed süütavad ja võibolla taevast mõni pomm kukub, tuleb "lahingusse" saata kordi rohkem inimesi kui täna siinkandis palgal on.
KL siis kasutada enam ei saa, hõivatud ilmselt sõjaliste ülesannetega.

[Kapten Trumm]

Selle päästevärgi kohta: Soomes on selline tore asi nagu asendusteenistus (non-military service) pikkusega 300+ päeva.

During mobilisation, persons liable for non-military service perform their service under the supervision and subordination of the Centre for Non-Military Service, or a rescue authority as
referred to in section 4 of the Rescue Act (468/2003), or various authorities participating in rescue operations and civil defence as referred to in section 6, subsection 1, paragraphs 5–10 of the abovementioned Act, or under the supervision and subordination of the Ministry of Education and other agencies of the administrative sector. During mobilisation, the above-mentioned authorities act as service locations.

Asendusteenistuse seadusest https://www.tem.fi/files/26766/sivarilaki_2010.pdf

Someone can apply to do non-military service on the grounds of his convictions. It is a substitute for military service under the Conscription Act. The Non-military Service Act and Decree lay down provisions for non-military service. The period prescribed for non-military service is 347 days. There is no obligation to repeat the training. Non-military service consists of a period of basic training lasting 28 days and around 10,5 months of service work. The latter is done in places of service approved by the Civilian Service Centre. There are approximately 2,000 such places around the country. The benefits that accrue during the period of non-military service are determined according to the same criteria as those for conscripts. Maintenance costs (daily allowances, food, accommodation, healthcare and travel) are the responsibility of the place where the service work is done.

https://www.tem.fi/en/work/non-military_service

Analoogne idee ühes palgateemas tõi siin kaasa süüdistused tööpataljoni propageerimises.
Tuleb aga välja, et Soomes on kohe terve tööbrigaad lausa

[tommy]

Ongi Soomes asendusteenistus või...
http://www.kra.ee/ajateenistus/asendusteenistus/
http://www.postimees.ee/1067104/tulevik ... tekomandos

[Kapten Trumm]

Ajateenistuse asemel on aastatel 2006-2012 asendusteenistusse astunud 103 inimest ning teenistuskohtadeks on olnud hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused ning erivajadustega õpilaste koolid.

Asendusteenistusse asujate huvi päästeametis teenimise vastu on seni olnud tagasihoidlik – aastate jooksul on vaid kaks kutsealust tundnud huvi teenistuskoha vastu päästeametis

15 inimest aastas mingiks ühiskonda toetavaks alternatiivteenistuseks on tiba liialdus nimetada. Ja kahte inimest päästereserviks
Soomes on asendusteenistuse kohtade arv ca 8% ajateenistuse mahust (25 000:2000), meil oleks see siis nagu 0,5% (3300:15).
Mulle tuli üllatusena asendusteenistuse suurus Soomes. Näe inimene õpib kogu elu.

Lisaks peab märkima, et Soomes kuulub teenistuskohustuse hulka ka kohustused tsiviilkaitsesüsteemis, kui need isikule määratakse (on kohustuslik).

[Kulibin]

Ajateenistuse asemel on aastatel 2006-2012 asendusteenistusse astunud 103 inimest ning teenistuskohtadeks on olnud hoolde- ja lastekodud, päeva- ja rehabilitatsioonikeskused ning erivajadustega õpilaste koolid.

Asendusteenistusse asujate huvi päästeametis teenimise vastu on seni olnud tagasihoidlik – aastate jooksul on vaid kaks kutsealust tundnud huvi teenistuskoha vastu päästeametis

15 inimest aastas mingiks ühiskonda toetavaks alternatiivteenistuseks on tiba liialdus nimetada. Ja kahte inimest päästereserviks
Soomes on asendusteenistuse kohtade arv ca 8% ajateenistuse mahust (25 000:2000), meil oleks see siis nagu 0,5% (3300:15).
Mulle tuli üllatusena asendusteenistuse suurus Soomes. Näe inimene õpib kogu elu.

Lisaks peab märkima, et Soomes kuulub teenistuskohustuse hulka ka kohustused tsiviilkaitsesüsteemis, kui need isikule määratakse (on kohustuslik).

Ilmselt on korrelatsioonis teatavate usulahkude domineerimisega konkreetses riigis...

[herman30]

Kolm filmi Soome PV elust 1960;dal.

http://yle.fi/elavaarkisto/artikkelit/r ... dia=103729

PS. Ei tea kas filmid töötavad välismaal.

[mutionu]

Ilmselt on korrelatsioonis teatavate usulahkude domineerimisega konkreetses riigis...

Üsna täpne määratlus, kuigi mitte vist selle mõttega.
On kroonu usku ja on selle ilmeksimatuses kahtlejad.

[tommy]

Kas politsei, päästjate ja piirivalve ühendamise otsus kõneleb otsustajate kõrgest profesionaalsusest? Ma kipun kahtlema.

Paistab, et ametite ühendamine on andnud ka teatavaid tulemusi..
Ballasti pea poole vähem.

PPA on tugivaldkonna töötajate arvu ka eelnevatel aastatel korduvalt vähendanud. Kui politsei- ja piirivalveameti loomise järel 2010. aastal töötas tugivaldkonnas ligi 900 inimest, siis praeguse seisuga on tööl 675 tugiteenistujat ning käesoleva aasta lõpuks juba alla 600. Enne PPA loomist töötas varasemas politseiametis, piirivalveametis ning kodakondsus- ja migratsiooniametis kokku ligi 1200 tugiteenistujat

[tommy]

Soomes on asendusteenistuse kohtade arv ca 8% ajateenistuse mahust (25 000:2000), meil oleks see siis nagu 0,5% (3300:15).
Mulle tuli üllatusena asendusteenistuse suurus Soomes. Näe inimene õpib kogu elu.

Kuidas sellest nüüd aru saada..??
Kuidas on saadud see meie asendusteenistuse kohtade arv 15.??

[Kapten Trumm]

Ajateenistuse asemel on aastatel 2006-2012 asendusteenistusse astunud 103 inimest

7 aastat, 103 inimest selle ajaga, keskmiselt 15 inimest aastas. Kuna teenistus on ca aasta pikkune.
Selline maht on tegelikkuses olematu, eriti arvestades, et pool kuni 2/3 meestest ajateenistusse ei mahugi (Soomes ajateenistuses ca 70% meestest).
See oleks võimalus ühiskonnal teatud asjad odavamalt saada kui palgatööjõuga. Sealhulgas ka toota kriitiliste valdkondade reservi kriisi puhuks (pääste, seesama tsiviilkaitse jne).
Nii nagu saadakse ajateenistuse abil SA armee odavamalt kui palgalise koosseisuga.
Kasutamata võimalus.

Mind pani üllatama see, et mida meil siin nimetati üleolevalt stroibati taasloomiseks, on Soomes tegelikult olemas täitsa korraliku mahuga.
Arvasin, et Soome on "progressiivse vaba maailma eeskujul" sellisest sovieti jäänukist ammu loobunud, tunnistan oma rumalust