Sama meelt uusmarioga. Moderniseerimine ei ole niisama lihtne. Siis kpt Trummile - palju on Su jutus õigust ja palju on väga imelikku. Olen nõus, et paljude asjade puhul on küsimus tahtes, kuid suurt struktuuri (mida meie sõjavägi kahtlemata on) peab üleval SÜSTEEM. Mida meil jälle kahtlemata ei ole. Ja tanke siia võtta... On väga kahe otsaga asi. On mõned fanatid, kes on saanud ka T-72 suhtes õpetust ning seetõttu ei oleks selle kasutusele võtmine suur probleem. Moderniseerimine aga... Nii kerge see nüüd kah ei ole nagu Sa oled kirjeldanud, et paar plaati peale ja käib küll. T-72 stabilisaator on väga kapriisne värk, kui sinna midagi lisaks panna peab väga täpselt teadma mida teed. Aga see maksab raha. Neid eesti soss seppasid on liiga palju nähtud. Viitan eelkõige täiesti mõttetule firmale ELI ja ka Regio poolsele "abile" EKJ-le. See on ummiktee - a la meil poisid teevad sama asja ära viis korda odavamalt kui välismaal. Ei tee.
Siis ma ei saa aru miks tingimata peab tank olema ilma automaatlaadurita? See töötab ju päris hästi. Ei ole tal midagi viga. Loomulikult on 4-mehelisel meeskonnal teatud eelised 3-mehelise ees, aga ma isegi ei ole kuulnud, et kellelgi on tulnud mõte T-72 niimoodi ümber ehitada. Ja muuseas - leclerc on kah automaatlaaduriga. Siis veel detailidest - laskemoon on olnud lahtiselt KÕIKIDEL lääne tankidel, välja arvatud Leopard 2 ja Abrams. Kusjuures nendelgi osadel esimestel versioonidel oli arvestatav kogus laskemoona meeskonnaruumis. T-72 õhkulendamine on suures osas bluff - fotosid ei saa alati uskuda. Samuti ei pea paika ka hävitatud T-72 arv Iraagis. Propagandamasin töötab mõlemal pool rinnet ja tanke on vaja müüa.
Aga lõppkokkuvõtteks - T-72 on päris normaalne pill, ja mis kõige tähtsam - see on lihtne. Alguseks käraks küll. Sõtta nendega moodsate tankide vastu vist ei läheks...
"Tankid EKV-le"
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Üldiselt on ARENENUD riikides kombeks, et armees on olemas ka teatud inseneriharidusega tehnilised ametimehed, kes siis muuhulgas kaaluvad ka taolisi asju ja seal ei ole ühtede vanade veoautode remondi korraldamine suur probleem. Meil aga on. Asi hakkab peale nii ülevalt (pole vaja, meil on NATO, kellelt "kaitseteenust" ostame) kui ka alt - kus tehnikast jagavad vennad roomavad 8 kuud mööda muda ja lambivennad saadetakse autojuhtide kursustele, et neist suurte pingutustega "autojuhid" saavad, kes enamasti ei tee isegi aku pluss ja miinusklemmil vahet.
Mis puudutab torni tasakaalu, siis soovitaks tutvuda mõnede T-72 moderniseerimisprojektidega. Kohe tõsiselt. Ja siis vaadata, millised riigid need ära tegid. Huvitav küll, paari tonni reaktiivsoomuse panek ei aja torni tasakaalust välja (vaadake enne kus asub) ja soomusplaat ajab???
Eestis on see STRUKTUUR olemas, nimeks AS Arsenal, kes viimased aastad vindub juhutöödega, sest kodumaised targad eelistavad "eestis soss-seppade" tööle paljusid asju hiina omi.
T-72 probleemi kohta soovitaks vaadata Lahesõja kroonikakaadreid. Kõigepealt sädemepilv, kui alakaliibriline mürsk tabab, 2 sek vaikust ja siis käib PAUK, suur ilutulestik, kus veel põleva püssiruhuga mürskude laialilendamine on lausa näha ning peale tule kustumist on tankist järgi ainult põhi ja roomikud, ülejäänu on üks pommilehter.
Abramsi mürsud asuvad hoiuruumis, kus laadur need ühekaupa võtab. Tornis mingit mürsuhunnikut ei ole (nagu T-72-l on). Leclerc'il on mürskude hoiruum torni tagaosas (võrdle T-72 ja selle torni kuju ja suurust).
Probleemi tõsiduse parimaks tõenduseks on venelaste endi uued prototüübid (Tsornõi Orjol), kus on samuti torni pikendatud tahapoole ja sinna loodud eraldi mürsuruum. Venelaste jaoks muutusid need 3 tankisti kasutuks hetkest, kui nende tank enam ei ründa ning kas nad on peale seda elus või surnud, oli kõigile kama kaks.
Nagu sa näed, nõuab T-72 põhiprobleemi lahendamine kapitaalset tanki ümberehitust (automaatlaaduri puhul uut torni), laadija tagasitulekuga aga uut korpust ka. Automaatlaadija osutus praktikas Groznõi linnalahingutes väge kaprissseks asjaks (esimese torni sadanud RPG kolaka peale läks tavaliselt rikki) ja oligi kogu moos - seepärast saadeti hiljem lahingusse vanad T-55 tankid, kus oli laadur ka sees.
Hullem on see, et need lahingukomplektid on detoneerunud ka rahu ajal, sõdurite hooletusest ja rumalusest, üks selline kärakas käis 80ndate lõpus Tsehhoslovakkias, kus tank tegi väeosas manööverdades mingi avarii, mispeale tornis laaduri konveieril olev komplekt kuidagitmoodi detoneerus ning tanki juppe korjati 5 km raadiuses kokku
Mis puudutab torni tasakaalu, siis soovitaks tutvuda mõnede T-72 moderniseerimisprojektidega. Kohe tõsiselt. Ja siis vaadata, millised riigid need ära tegid. Huvitav küll, paari tonni reaktiivsoomuse panek ei aja torni tasakaalust välja (vaadake enne kus asub) ja soomusplaat ajab???
Eestis on see STRUKTUUR olemas, nimeks AS Arsenal, kes viimased aastad vindub juhutöödega, sest kodumaised targad eelistavad "eestis soss-seppade" tööle paljusid asju hiina omi.
T-72 probleemi kohta soovitaks vaadata Lahesõja kroonikakaadreid. Kõigepealt sädemepilv, kui alakaliibriline mürsk tabab, 2 sek vaikust ja siis käib PAUK, suur ilutulestik, kus veel põleva püssiruhuga mürskude laialilendamine on lausa näha ning peale tule kustumist on tankist järgi ainult põhi ja roomikud, ülejäänu on üks pommilehter.
Abramsi mürsud asuvad hoiuruumis, kus laadur need ühekaupa võtab. Tornis mingit mürsuhunnikut ei ole (nagu T-72-l on). Leclerc'il on mürskude hoiruum torni tagaosas (võrdle T-72 ja selle torni kuju ja suurust).
Probleemi tõsiduse parimaks tõenduseks on venelaste endi uued prototüübid (Tsornõi Orjol), kus on samuti torni pikendatud tahapoole ja sinna loodud eraldi mürsuruum. Venelaste jaoks muutusid need 3 tankisti kasutuks hetkest, kui nende tank enam ei ründa ning kas nad on peale seda elus või surnud, oli kõigile kama kaks.
Nagu sa näed, nõuab T-72 põhiprobleemi lahendamine kapitaalset tanki ümberehitust (automaatlaaduri puhul uut torni), laadija tagasitulekuga aga uut korpust ka. Automaatlaadija osutus praktikas Groznõi linnalahingutes väge kaprissseks asjaks (esimese torni sadanud RPG kolaka peale läks tavaliselt rikki) ja oligi kogu moos - seepärast saadeti hiljem lahingusse vanad T-55 tankid, kus oli laadur ka sees.
Hullem on see, et need lahingukomplektid on detoneerunud ka rahu ajal, sõdurite hooletusest ja rumalusest, üks selline kärakas käis 80ndate lõpus Tsehhoslovakkias, kus tank tegi väeosas manööverdades mingi avarii, mispeale tornis laaduri konveieril olev komplekt kuidagitmoodi detoneerus ning tanki juppe korjati 5 km raadiuses kokku
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
Näed nüüd - kaldusime teemast täiesti kõrvale. Muuseas, ka Leopard põleb hästi. Olen näinud filme katsetustelt. Ohutusest on seal asi kaugel. Aga loomulikult T-72 ei saa võrrelda Leopard 2 või Abramsiga. On ju ka erinevad põlvkonnad. Pigem tuleks seda võrrelda leopard 1 ja M-60. Siis ma juba ei tea kumba valida. Automaatlaaduri kohta mina küll eriti pahasid sõnu ei oska öelda. Minu arust oli see küll piisavalt töökindel. Aga nojah tegelikult eelistan ma ikkagi elusat laadijat. Selles on Sul küll õigus. Aga veelkord - T-72 moderniseerimine sellisele tasemel, millest Sa oled rääkinud on selge utoopia.
Nüüd siis meie soss-seppadest. Vabandust - ELI ja Arsenal. Hind on just nimelt see mille alusel meie meeste toodangut valitakse. ja esialgu tõesti tundub, et see on soodsam. Kuid see lähenemine on täiesti vale. Võtame näiteks sellise elementaarse asja nagu tõusvate sihtmärkide komplekt. Oleks võinud ju kohe osta soome Janteri kus lapsehaigused ära põetud. Aga ei - meie meeste Hardy on ju odavam. Mis lõpuks välja tuli on see, et alles viies Hardy oli sisuliselt kasutamiskõlblik. Ja kes maksis kinni arendustegevuse? Õige - Kaitsevägi. Kusjuures mitte Kamin. Nüüd need täiesti mõttetud komplektid on väeosades ja ise vaadaku mis selle sitaga teevad. Need firmad - ELI ja Arsenal on mõeldud välja lihtsalt riigilt kerge kopika röövimiseks. Masendav. Nii et need vennad tuleks moderniseerimisest kaugel hoida.
Nüüd siis meie soss-seppadest. Vabandust - ELI ja Arsenal. Hind on just nimelt see mille alusel meie meeste toodangut valitakse. ja esialgu tõesti tundub, et see on soodsam. Kuid see lähenemine on täiesti vale. Võtame näiteks sellise elementaarse asja nagu tõusvate sihtmärkide komplekt. Oleks võinud ju kohe osta soome Janteri kus lapsehaigused ära põetud. Aga ei - meie meeste Hardy on ju odavam. Mis lõpuks välja tuli on see, et alles viies Hardy oli sisuliselt kasutamiskõlblik. Ja kes maksis kinni arendustegevuse? Õige - Kaitsevägi. Kusjuures mitte Kamin. Nüüd need täiesti mõttetud komplektid on väeosades ja ise vaadaku mis selle sitaga teevad. Need firmad - ELI ja Arsenal on mõeldud välja lihtsalt riigilt kerge kopika röövimiseks. Masendav. Nii et need vennad tuleks moderniseerimisest kaugel hoida.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
-
ugandiklubi
- Liige
- Postitusi: 1156
- Liitunud: 10 Juun, 2004 15:02
- Asukoht: Tartu või Sinimäe
- Kontakt:
Механизм подачи танка Т-80: 1 - рычаг механизма подачи; 2 - исполнительный цилиндр; 3 - лоток; 4 - правый копир; 5 - снаряд; 6 - заряд; 7 - казенник пушки; 8 - механизм улавливания поддонов; 9 - механизм досылания; 10 - цепь механизма досылания
Siit näeb kuida see asjandus üldiselt väljanäeb .
Siit näeb kuida see asjandus üldiselt väljanäeb .
Viimati muutis ugandiklubi, 21 Juul, 2006 13:53, muudetud 1 kord kokku.
-
Hjalmar Nelk
- Liige
- Postitusi: 548
- Liitunud: 01 Apr, 2005 7:47
- Kontakt:
automaatlaadijast
nüüd läks küll mööda - automaatlaadija võtab vähem ruumi. Sellepärast ju ongi T-72 madalam/väiksem/kergem jne. Iseasi on muidugi automaatlaadija torni tagaosas. Miks seda ei ole kasutusele võetud? põhjuseid on muidugi mitmeid. Üks asi on näiteks laskemoon. T-72 laskemoon on kahes osas, lääne 120mm ühes. Ruumi lihtsalt pole. Muidugi siin tuleb veel muid asju mängu. Läänes ei ole lihtsalt suudetud (jätame siis Leclerci kõrvale) töökindlat automaatlaadurit luua. Miks? Ju pole prioriteet seal olnud. Plusside ja miinuste asi on väga suhteline. Alati. Väga palju on tegemist tagantjärgi tarkusega. Võrreldakse ju eri põlvkonna tanke. Leopard 2 ja T-72 ei saa selliselt võrrelda. Fakt on see, et lääs ei arendanud automaatlaadurit ja vene arendas. Seejuures kuni 80-ndate keskpaigani. Siis jäi töö seisma. Kurat seda teab kuhu nad oleksid jõudnud, kui töö oleks edasi käinud. Sama hästi võiks ju hakata üles kitkuma sellist vana teemat kui diisel II MS saksa tankidel. Ja ega automaatlaadur ainus näide pole. Venelaste raskuspunkt nihkus ju hoopis mujale - arendati näiteks aktiivkaitse mehhanisme, juhitavaid rakette tankikahurile jne. Lääs jälle sellega ei ole tegelenud.
Lõppkokkuvõtteks tahtsin vaid ütelda, et automaatlaadur on kõige ebaolulisem asi kogu selle tankiteema juures. Küsimus jääb ikka õhku, et kas olla või mitte olla ja seda ei ole lahendatud. Millised konkreetselt tankid hankida sõltub ikka meie eesmärkidest ja olemasolevatest vahendite hulgast. Kui pappi pole tuleb madalamad eesmärgid seada ja teisalt kui on madalamad eesmärgid alguses kohe seatud siis pole palju pappi vaja. Kui eesmärgiks jääb ainult tankitõrje õpe ja esmase kogemuse hankimine tankide vallas ei ole meil vaja hankida moodsaid tanke, moderniseerida neid ega hankida ka palju tanke. Võtaks lihtsalt vastu otsuse et võtame need paarkümmend tükki näiteks Soomest ja 2015 vaatame asja uuesti ümber. Samuti ei ole sel juhul vaja mitte mingeid spets masinaid, a la sillad, evakuatsioon, õhutõrje jne. Kui masin kraavis helistame tsiviilpuksiirifirmale ja asi vask. Aega ju on töö teostamiseks.
Lõppkokkuvõtteks tahtsin vaid ütelda, et automaatlaadur on kõige ebaolulisem asi kogu selle tankiteema juures. Küsimus jääb ikka õhku, et kas olla või mitte olla ja seda ei ole lahendatud. Millised konkreetselt tankid hankida sõltub ikka meie eesmärkidest ja olemasolevatest vahendite hulgast. Kui pappi pole tuleb madalamad eesmärgid seada ja teisalt kui on madalamad eesmärgid alguses kohe seatud siis pole palju pappi vaja. Kui eesmärgiks jääb ainult tankitõrje õpe ja esmase kogemuse hankimine tankide vallas ei ole meil vaja hankida moodsaid tanke, moderniseerida neid ega hankida ka palju tanke. Võtaks lihtsalt vastu otsuse et võtame need paarkümmend tükki näiteks Soomest ja 2015 vaatame asja uuesti ümber. Samuti ei ole sel juhul vaja mitte mingeid spets masinaid, a la sillad, evakuatsioon, õhutõrje jne. Kui masin kraavis helistame tsiviilpuksiirifirmale ja asi vask. Aega ju on töö teostamiseks.
-
Würger 190G
- Liige
- Postitusi: 2063
- Liitunud: 27 Sept, 2005 12:57
- Asukoht: Harjumaa
- Kontakt:
Küsi vene tankistidelt kui mugav see tank on. Kui ikka kodanik tankistil on ebamugav ja väsitav konservis viibida, siis mis tõhusust talt oodata.
Aga kui pole õhutõrjet, siis jah mida ka need kaevunud tankid tankitõrjerelvana väärt on. Tulevad Mi-24/-28 või Ka-50/-52 istuvad hus ja nopivad.
Ja siis kuluksid ära küll suht aeglased , aga kahuritega L-39ZO või uuemad-159 ära. Parajad pillid koptereid hävitama, muidugi juhul kui on mingi turvatunne , et ehk ida MiG-id ja Su-d ei sega . No see muidugi utoopia.
Aga kui pole õhutõrjet, siis jah mida ka need kaevunud tankid tankitõrjerelvana väärt on. Tulevad Mi-24/-28 või Ka-50/-52 istuvad hus ja nopivad.
Ja siis kuluksid ära küll suht aeglased , aga kahuritega L-39ZO või uuemad-159 ära. Parajad pillid koptereid hävitama, muidugi juhul kui on mingi turvatunne , et ehk ida MiG-id ja Su-d ei sega . No see muidugi utoopia.
No loobub Soome oma vanadest T-72 masinatest.Kas meil on just neid ikka vaja, nimelt on ju ka Rootsi valitsus otsustanud viia teenistusest välja ligi sadakond Leopard 2A4 tüüpi masinat.Ka Saksamaa ladudes seisab seda tüüpi tanke veel sadade kaupa.
Leo 2A4 mudel ületab T-72 te aga igakülgselt,poolakate arvates olevat Leo parem ka kui PT-91...(T-72 poola modernisatsioon)....
Leo 2A4 mudel ületab T-72 te aga igakülgselt,poolakate arvates olevat Leo parem ka kui PT-91...(T-72 poola modernisatsioon)....
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Tankidega on sama point, mis lennumasinatega - neid on hetkel kõik kohad täis, kuid ilmselt mitte eriti kauaks. Kui mõni tark, kes praegu ajab pseudoteooriat metsa tallamisest ja suurest kütusekulust 4-5a pärast äkki ärkab, siis võib neid ilmselt mega $$$$ eest uusi tellida. Soomlased said asjast õigesti aru ja tegutsesid kiiresti.
NATO liikmele on kindlasti võimalik ka relvastusabina neid saada. Lääneriigid üldiselt kõige moodsamat stuffi kaltsupeadele müüma ei kipu, sest ühel päeval võidakse need nende endi vastu käiku lasta.
Hea näide on lennukite case - praegu ilmub üle nädala mõni teade, et üks või teine Euroopa riik paneb nt 10 F-16 turgu. Nädal aega hiljem teade, et Saudi Araabia, Tsiili vms on juba dollaritega ukse taga ja kaubad on tehtud. Vot sedasi.
5-10 aasta pärast on olukord ilmselt selline, et "vaba" tehnika on kas utiliseeritud või maha müüdud ja endale on jäetud hädapärane miinimum, mida enese kaitseks muutunud oludes vaja on. Uskuge, korralikele masinatele on ALATI tahtjaid järjekorras - iseasi, et igaühele praeguses geopoliitilises olukorras ei müüda (puudutab eriti araabiamaid, kes on aktiivsemad sellise kraami ostjad). Ja maksmises ei ole küsimus, sõbralikule riigile antakse reeglina võimalus osadena maksta.
Leopard on juba seepärast parem, et ta on saksamaal tehtud. Seal on igasugu "tähtsusetuid" pisiasju nagu kummipatjadel roomikud maanteed lõhkumata kimamiseks, sees on inimväärsed töötingimused (ilmselt konditsioneer, palju ruumi), saksa kahurid ja optika on kogu aeg maailma täpseimad olnud (mitte ilmasjata pole Abramsil saksa kahur peal) jne jne jne jne
Kunagi kuulsin anekdooti - miks vene tankil pole kummiplaate roomikutel. Vastus oli, et tuumaplahvatused on selleks ajaks nagunii asfalti ära sulatanud
Vene kopteritest tuleb lähima 5a jooksul ilmselt ainult Mi-24P, kuna kõik muu on prototüübi/katseeksemplari seisundis ja armeel ei jätku praegu raha isegi partjankidele, rääkimata kopteritest. Mi-24 vastu on Stinger surmav kombinatsioon, tabamise tõenäosusega üle 90% - Afganistanis katsetatud. Mi-24 ei ole eriti efektiivne tankitõrjekopter ja ei hakka seda ka kunagi olema, pigem on ta efektiive ÕT relvadeta jalaväe vastu.
NATO liikmele on kindlasti võimalik ka relvastusabina neid saada. Lääneriigid üldiselt kõige moodsamat stuffi kaltsupeadele müüma ei kipu, sest ühel päeval võidakse need nende endi vastu käiku lasta.
Hea näide on lennukite case - praegu ilmub üle nädala mõni teade, et üks või teine Euroopa riik paneb nt 10 F-16 turgu. Nädal aega hiljem teade, et Saudi Araabia, Tsiili vms on juba dollaritega ukse taga ja kaubad on tehtud. Vot sedasi.
5-10 aasta pärast on olukord ilmselt selline, et "vaba" tehnika on kas utiliseeritud või maha müüdud ja endale on jäetud hädapärane miinimum, mida enese kaitseks muutunud oludes vaja on. Uskuge, korralikele masinatele on ALATI tahtjaid järjekorras - iseasi, et igaühele praeguses geopoliitilises olukorras ei müüda (puudutab eriti araabiamaid, kes on aktiivsemad sellise kraami ostjad). Ja maksmises ei ole küsimus, sõbralikule riigile antakse reeglina võimalus osadena maksta.
Leopard on juba seepärast parem, et ta on saksamaal tehtud. Seal on igasugu "tähtsusetuid" pisiasju nagu kummipatjadel roomikud maanteed lõhkumata kimamiseks, sees on inimväärsed töötingimused (ilmselt konditsioneer, palju ruumi), saksa kahurid ja optika on kogu aeg maailma täpseimad olnud (mitte ilmasjata pole Abramsil saksa kahur peal) jne jne jne jne
Kunagi kuulsin anekdooti - miks vene tankil pole kummiplaate roomikutel. Vastus oli, et tuumaplahvatused on selleks ajaks nagunii asfalti ära sulatanud
Vene kopteritest tuleb lähima 5a jooksul ilmselt ainult Mi-24P, kuna kõik muu on prototüübi/katseeksemplari seisundis ja armeel ei jätku praegu raha isegi partjankidele, rääkimata kopteritest. Mi-24 vastu on Stinger surmav kombinatsioon, tabamise tõenäosusega üle 90% - Afganistanis katsetatud. Mi-24 ei ole eriti efektiivne tankitõrjekopter ja ei hakka seda ka kunagi olema, pigem on ta efektiive ÕT relvadeta jalaväe vastu.
Rühma või kompanii jagu Leo 2 tanke võiks muidugi olla, kui vaid teatud isikud oma kompleksidest üle saaksid. Kasu oleks nagunii.
Kui need arvata Scoutsi (mis tegelikult on olemuselt ründeväeosa) koosseisu, oleks nad isegi omal kohal, ma arvan. Ei suuda ka see käputäis terasloomi Eestimaa loodust täiesti ära hakkida, et väga pabistada vaja oleks. Olen ise roomiksoomusmasinas sõitnud ja võin väita, et natuke säästlikuma kasutamise ja parema juhiväljaõppe juures võivad mättad ka maapinnale jääda.
Eraldi tankiväeosa meil ilmselt formeerida keegi ei julge, kuigi Brigaadi tasemel saaks tankipataljon olemas olla küll. Tõsi, brigaadi tuleb logistilisse elementi ehk üht-teist lisada. Suurtükiväeosa on meil olemas ja seal õpetatakse korraga ikka reservi ühtainsat patareid. Asi siis muidugi ühte tankipataljoni kompaniidena reservi koolitada pole. Nüüd hala muidugi selle peale, et ajateenijad lõhuvad jne jne. Huvitav, et põdras sõidavad nii Panssarisisude kui Leopardidega ikka ajateenijad.
Aga see vist on nüüd liiga utoopiline lahendus
Ülalpidamiskulude juures on vast märkimisväärseim asi roomikupatjade kulumine ja vahetamine, mis nõuab ettevalmistust ja ka rahakest. 1000 km on padjakeste eluiga. Siin on veel konks juures - nimelt, kui sõita 50:50 kattega teel/maastikul, kuluvad padjad kiiremini, kui aga enamasti maastikul või enamasti teel, siis märgatavalt aeglasemalt. Ehk siis kui tankid treilaga kohale vedada, kulu palju väiksem.
Vene tüüpi tehnika ostmist ise ei poolda ja neid ei hakata ilmselt ka elusees muretsema. Enne ostetaks mingi pataljon lääne masinaid, kui paar vene algupära riistapuud. See on niivõrd põhimõtteline riigikaitsepoliitline küsimus, et...
Moraalne efekt, mis riigikaitsele tankide olemasoluga kaasneb, on aga see, mis sageli üldse ära unustatakse. See näitab inimeste mõttemaailma pärsitust ja ükskõiksust. Üldse piirdub kaitseväe PR üles puhutud päikseliste uudistega, millega üritatakse (võhikutele) tegelikkust paremana näidata.
Siinjuures lisaküsimus, et teab keegi, palju põrdad oma 120 Leo eest plekkisid?
Kui need arvata Scoutsi (mis tegelikult on olemuselt ründeväeosa) koosseisu, oleks nad isegi omal kohal, ma arvan. Ei suuda ka see käputäis terasloomi Eestimaa loodust täiesti ära hakkida, et väga pabistada vaja oleks. Olen ise roomiksoomusmasinas sõitnud ja võin väita, et natuke säästlikuma kasutamise ja parema juhiväljaõppe juures võivad mättad ka maapinnale jääda.
Eraldi tankiväeosa meil ilmselt formeerida keegi ei julge, kuigi Brigaadi tasemel saaks tankipataljon olemas olla küll. Tõsi, brigaadi tuleb logistilisse elementi ehk üht-teist lisada. Suurtükiväeosa on meil olemas ja seal õpetatakse korraga ikka reservi ühtainsat patareid. Asi siis muidugi ühte tankipataljoni kompaniidena reservi koolitada pole. Nüüd hala muidugi selle peale, et ajateenijad lõhuvad jne jne. Huvitav, et põdras sõidavad nii Panssarisisude kui Leopardidega ikka ajateenijad.
Aga see vist on nüüd liiga utoopiline lahendus
Ülalpidamiskulude juures on vast märkimisväärseim asi roomikupatjade kulumine ja vahetamine, mis nõuab ettevalmistust ja ka rahakest. 1000 km on padjakeste eluiga. Siin on veel konks juures - nimelt, kui sõita 50:50 kattega teel/maastikul, kuluvad padjad kiiremini, kui aga enamasti maastikul või enamasti teel, siis märgatavalt aeglasemalt. Ehk siis kui tankid treilaga kohale vedada, kulu palju väiksem.
Vene tüüpi tehnika ostmist ise ei poolda ja neid ei hakata ilmselt ka elusees muretsema. Enne ostetaks mingi pataljon lääne masinaid, kui paar vene algupära riistapuud. See on niivõrd põhimõtteline riigikaitsepoliitline küsimus, et...
Moraalne efekt, mis riigikaitsele tankide olemasoluga kaasneb, on aga see, mis sageli üldse ära unustatakse. See näitab inimeste mõttemaailma pärsitust ja ükskõiksust. Üldse piirdub kaitseväe PR üles puhutud päikseliste uudistega, millega üritatakse (võhikutele) tegelikkust paremana näidata.
Siinjuures lisaküsimus, et teab keegi, palju põrdad oma 120 Leo eest plekkisid?
Võin küll mööda panna,aga kuskilt on jäänud mällu et oli vist ca 100 tuhat EUR-i tükk.Muidugi tegid sakslased kõvasti alet.Meie plekkisime ühe PASI eest siis pea sama mis sommid Leo eest.hummel kirjutas:Siinjuures lisaküsimus, et teab keegi, palju põrdad oma 120 Leo eest plekkisid?
Pluss,poolakad said saksast ju täiskomplekse tankibrigaadi varustuse lausa võileivahinna eest........samas Poola ju naaber kah....
Ja huvitab,kes siis on need tegelased kes absurdi propageerivad...."eeee ei saa ikka,roomikud lõhuvad mätta ära....." Nimetagem nimeliselt,kuidas muidu siis veel võidelda inimliku lollusega........
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
"Looduskaitsjate" meelest on asi ülimalt lihtne.
Piirile pannakse sildid, et tankide sissesõit keelatud ja samaaegselt võtab Riigikogu vasta Eesti ala tankivabaduse harta. Ja roheliste arvates ongi asi lahendatud (nende mõningaid demagoogialõhnalisi avalikke etteasteid vaadates jääb küll mulje, et seda tõsimeeli ka usutaks, kui tarvis on).
Palju meie metsi lõhuvad igasugu ATV ja muud isehakanud offroadi jõmmid, selle vastu keegi ei huvi ei tunne. Miks?
Analoogselt usuvad nii mõnedki otsustajad, et üks paragrahv ja liitumisprotokollid on ekvivalentsed sõjaväega. Elagu rahvusvaheline lollus. Hurraa!
Piirile pannakse sildid, et tankide sissesõit keelatud ja samaaegselt võtab Riigikogu vasta Eesti ala tankivabaduse harta. Ja roheliste arvates ongi asi lahendatud (nende mõningaid demagoogialõhnalisi avalikke etteasteid vaadates jääb küll mulje, et seda tõsimeeli ka usutaks, kui tarvis on).
Palju meie metsi lõhuvad igasugu ATV ja muud isehakanud offroadi jõmmid, selle vastu keegi ei huvi ei tunne. Miks?
Analoogselt usuvad nii mõnedki otsustajad, et üks paragrahv ja liitumisprotokollid on ekvivalentsed sõjaväega. Elagu rahvusvaheline lollus. Hurraa!
Minu hinnangul ei takista Eesti riigikaitse arengut mitte niivõrd igasugused keskkonna-aktivistid, looduskaitsjad ja hipid (nad on aru saanud, et tihtipeale mõjub loodusele kasulikumalt metsa andmine kaitseväe kätte kui eraomanike lageraie-talgud), vaid just kohalike omavalitsuste saamahimu ja eraisikute kitsas silmaring. Meenutagem kasvõi Männiku linnaku ja Kuusalu keskpolügooni rajamise takerdumist, või veel hullem - jätkuvat farssi Nursipalu harjutusväljaku ümber.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline