www.militaar.net

tere. nõndamoodi et,oleks tarvis asjatundjate abi!
sai leitud ühe sookese servast lisaks vanarauale ka mõned mürsud.
122 mm . pikkus u.35cm kaal sinna20 kanti. isendid paistavad olema ühes tükis st otsas det.puudub tagantvaates üks seest u.10cm tühi ühel taga jupike pulka mis pisut kõver,üheltagumine ots puudu. pilte kahjuks pole.kas võib tegemist olla mingi soomustläbistavaga? samast leitud ka roomiku pulga tükke ja muid juppe mis võiks kuuluda tankile(is 2?)
vahest keegi teab millega tegu ja kui ohtlikud võivad olla,vahest leidub mõni läbilõige?

vahepeal saanud niipalju targemaks,et tegemist võibki olla is-2 kahuri d-25t mürskudega . teab äkki keegi juhatada mõnd head linki kus oleks selle kaliibri mürskude kohta mingitki infot?

122 mm trasseeriv soomustläbistav mürsk BR-471. Mass 25 kg, lõhkelaeng 156 g. (lõhkeaine indeks A-IX-2). Silindriline lõhkelaeng on tagaosas umbes veerandi mürsu pikkuselt, selle ees puust kork. Inertstoimeline trasseriga põhjasütik MD-8. Kui sütik alles, ei tohi mürsku isegi liigutada, eriti sabaosaga üles tõsta.
Esiosa umbne teras, korpusel kaks treitud ringsoont-lokalisaatorit.
Kui leiad ka hülsse ja oli tegu tankikahuriga D-25, siis markeering hülsil on ŽN-471. Soomustläbistava mürsu jaoks mõeldud hülsil Ž-471 peab olema punase värviga peale kantud ring.

tänud info eest! järelikult alguses kirjeldatutest 2 on ohutud?
paistab et on õhitud tank koos moonaga,sest torust läbi ei ole need käinud.
leidus ka sulanud raua kamakaid ja soomuse tükke.

Kui tagaosas olev laengukamber on tühi, siis on soomustläbistav mürsk üldiselt ohutu. Eesosas reeglina midagi ohtlikku pole. Vaid korra on ette juhtunud mürsk, mil oli nii päis- kui põhjasütik.
Et mürsk on rauast läbi käimata, ei tähenda, et see oleks ohutult transporditav. Sellise põhjasütiku kaitse võib maha minna ka lähedase plahvatuse mõjul ja isegi kukkumisel.

asi selge .otsasütikuid pole,ainult treipingi jälg. kolmas ,millel ilmselt sütik jäigi esialgu oma auku.

Oskab keegi ehk vastata.
Sõber leidis metsast kestad mille kõrgus on umbes 10 cm ja läbimõõt 15 cm. Millega tegu???

Küsiks siis teadjamatelt millega tegu olla võiks? Vedeles teine ühes kaevikus risu all tühjaks kraabituna, mistõttu julgesin ka selle mälestuseks kaasa tirida.

Juhtvööd on metallist ja kohati roheline värv ka aimatav.

Mõõdu järgi paistab olema 102 mm merekahuri mürsk.Sellised kahurid olid rannakaitsepatareis nr.15 Randveres.Samasugused kahurid olid ka 1.maailmasõja aegsetel vene hävitajatel samuti hävitajatel "Lennuk" ja "Wambola".

Randvere rannakaitse patarei vahetus läheduses see tõesti oli.

Mida rohkem uurida, seda segasemaks läheb.
Nagu oleks neljatollise merekahuri oma ja nagu mitte.
Kuju poolest jah, vanemat tüüpi, suure õhutakistusega. Ehituse järgi võiks olla aeg- (distants-) sütikuga valgustus- või agitmürsk. Olid kasutusel ka mõned šrapnellid, millel kuulid põhjast välja lendasid. Agitmürske küll merevägi ja rannakaitse vist ei kasutanud. Seega kõige tõenäolisemalt valgustusmürsk.
Samas jälle rauast juhtvööd ei sobi nagu sellisele vanale merekahurile. Pigem saksmannide 10,5 sentimeetrilistele, mida see aga ei paista olevat. Veel võiks pakkuda prantsuse/vene 107 mm suurtükke, kuigi ka siin on asi kahtlane.
Mõõda tsentreerivate vööde pealt (kõige jämedamad kohad silindrilisel osal) täpne kaliiber. Ehk on abiks.

Otseselt teemasse vast ei lähe, kuid muu materjali seast tuli välja selline statistika, et 1941.a. oli Tallinna kaitseks kasutada sellised meresuurtükid:
305 mm - 4 rannakaitsesuurtükki;
180 mm - 9 laevasuurtükki;
152 mm - 12 rannakaitsesuurtükki;
130 mm - 32 laeva- ja 3 rannakaitsesuurtükki;
100 - 102 mm - 18 laeva- ja 16 rannakaitsesuurtükki;
76 mm - 2 rannakaitsesuurtükki soomusrongil.
Allikas: Mereväe keskarhiiv, fond 46, toimik 906, lehekülg 44.
Arhiiv loomulikult naaberriigi oma.

Suutsin juhtvöö pealt mõõta umbes-täpselt 108 mm. Kere ise oli miskit 105-106 mm. Ja mida unustasin mainida, et sütiku augus oli keermega eboniidist tükk veel säilinud.

Millega võiks tegu olla?