Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Ei puugi tahta. Näiteks:araterI kirjutas:Kahtlustan, et Eesti peab oma F16 hankega nüüd väga kiiresti tegema, sest ühtäkki tahavad peale Gruusiat kõik nüüd neid (ka) saada ja ilma jääda on suht lihtne.
Paljuski on see ootamatu huvi Grippen NG vastu tingitud sellest, et riigihanke reeglid näevad enamuses riikides ette seda, et konkurss on vaidlustatav kui seal ei osale mitut pakkujat. Teada on, et Holland kavatseb oma F-16-d vahetada välja F-35 vastu. Otsus langetatakse kusagil 2010 nii, et Gripeni kutsumine konkursile haagib selle plaaniga ilusti. Arvestades muidugi F-35 hinda ja vähest ruumi relvadele, on teoorias isegi võimalik, et Gripen võidab.mehaanik kirjutas:Ei puugi tahta. Näiteks:araterI kirjutas:Kahtlustan, et Eesti peab oma F16 hankega nüüd väga kiiresti tegema, sest ühtäkki tahavad peale Gruusiat kõik nüüd neid (ka) saada ja ilma jääda on suht lihtne.
"Saab has today responded to the F16 Replacement Questionnaire issued by the Dutch Ministry of Defence, offering 85 Gripen NG (Next Generation) multi-role fighter aircraft to the Royal Netherlands Air Force."
http://www.gripen.com/en/MediaRelations ... terest.htm
Kapten Trummi arvestused on siin surematutes teemades ja ka sodur.com-is üleval, minu mäletamist mööda jooksis number koos liisingu, moona, kütuse ja muuga ca 400 miljoni alla aastas. Mingil hetkel võttis kaitseministerhr. Aaviksoo sõna ning pakkus kuludeks 600-700 milj aastas. Nii või naa, midagi ülesaamatut see ju kaitse-eelarvest tõesti pole.Ja jutul "nii kallis, nii kallis" erilist tõepõhja pole, ikka rohkem tahtmises ja arusaamises, et ühel heal päeval võivad need masinad otsustajate karvase tagumiku päästa on siiani asi kinni. Tundub, et Kamin ei tegele suurt reaalse maailmaga, rohkem nagu arvutimänguga, et kui asi kokku jookseb, siis alustame uuesti. Sellest, et nende tegevusest või tegevusetusest võivad tulevikus sõltuda kümned ja sajad elud, endale nähtavasti aru ei anta. Hiljutiste sündmuste valguses oleks ju hea NATO-le selgitada, et piir jookseb siit õite lähedalt, ning vähim, mida teha saaks, oleks piiriäärseid riike vähemasti tehnikaga varustada. Lõppude-lõpuks oleks see ju ka nende endi huvides.Kilo Tango kirjutas:Sattusin ühe analüüsi otsa, kus oli lahatud O&S kulusid F-16 näitel.
24 F-16C/D operations and support maksis kokku $36 500 000
Sellest:
Palk: $13 500 000
Kütus: $5 250 000
Hooldus koos varuosadega: $8 500 000
Muud kulud väiksemad.
12 lennuki ülal pidamine ei tule küll poole odavam, kuid ca. 200 mil EEK läheks meile tosina hävitaja ülal pidamine maksma koos naha ja karvadega. Ei ütleks, et see EKV-le ülejõu käib. Pealegi oleks Eesti lendurite ja hooldustiimi kulud ilmselt ca. poole odavamad, mis teeks kuludeks ca. 160 mil EEK. See moodustab 2,76% Eesti kaitsekuludest.
Ma ei tea, kas siin on sees hooldubaasi amort jms. asjad (treeningrelvad näiteks on), kuid see moodustab ilmselt lõviosa kuludest.
Palun lõpetage ära muinasjutud stiilis "Eesti ei suuda oma hävitajaid ülal pidada".
Kogu analüüs on siin: http://stinet.dtic.mil/cgi-bin/GetTRDoc ... tTRDoc.pdf
Praegu pole kahjuks aega asja uurida, kuid see väärib tõsisemat süvenemist.
Ei tea kas hakkab midagi liikuma?Täna saabub Eestisse kahepäevasele visiidile NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem kindral Egon Ramms.
Hollandi Kuningriigis asuv Brunssumi Ühendväejuhatus (Allied Joint Force Command Brunssum) juhib NATO operatsioone Afganistanis ja Balti riikide õhuturvet, teatas kaitseväe peastaap.
Kindral Rammsi visiidi eesmärk on tutvuda Eesti kaitseväe arenguplaanidega NATO-s, õhuväe juhtimiskeskusega Ämaris ja küberkaitse kompetentsikeskusega.
Täna kohtub kindral Ramms kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga ja tutvub õhuväe juhtimiskeskusega. Homme kohtub kindral Ramms kaitseminister Jaak Aaviksooga ning külastab küberkaitse kompetentsikeskust.
Kindral Egon Ramms alustas teenistust Saksamaal 1968. aastal logistikaüksuses ning on teeninud erinevatel logistikaalastel ametikohtadel alates kompaniiülemast kuni korpuseülemani. NATO Brunssumi Ühendväejuhatuse ülem on kindral Ramms alates 2007. aasta jaanuarist.
Mina isiklikult olen skeptiline selle Gripeni tuunimise teemadel. F-35 ei venita sealt välja mingi valemiga, selleks on kogu Gripeni layout juba eilse päeva tehnika.Kilo Tango kirjutas: Paljuski on see ootamatu huvi Grippen NG vastu tingitud sellest, et riigihanke reeglid näevad enamuses riikides ette seda, et konkurss on vaidlustatav kui seal ei osale mitut pakkujat. Teada on, et Holland kavatseb oma F-16-d vahetada välja F-35 vastu. Otsus langetatakse kusagil 2010 nii, et Gripeni kutsumine konkursile haagib selle plaaniga ilusti. Arvestades muidugi F-35 hinda ja vähest ruumi relvadele, on teoorias isegi võimalik, et Gripen võidab.
Aga F-16 tahetakse lahti saada mitmel pool maailmas, sest see lennuk on siiski suhteliselt hooldusmahukas (konkureerimata selles osas muidugi vene hävitajatega)
See kõik on põhimõtteliselt õige, aga selliseid uuenduskuure käivad läbi praktiliselt kõik lennukid. Vaata kui palju on kasvanud F-16 kaal ja kui palju rohkem eeldatakse sellelt lennukilt täna võrreldes sellega, milleks ta projekteeriti. Sama platvormi arendamine on mingi hetkeni ratsionaalne. See, et Mig-21 ajale jalgu jäi on, pigem tingitud sellest, et antud masina elukaart üritati venitada liiga pikaks. Oluliselt kaugemale filosoofiast, mille alusel ta loodi. Ja seda selle pärast, et seda lennukit tehti lihtsalt nii palju ja mingi piirini oli ikkagi ratsionaalsem olemas olevat platvormi täiustada kui täiesti uue peale minna. Sama oleks toimunud F-104-ga kui see poleks nii sitt lennuk olnud ja kui see poleks algusest peale olnud venitatud platvormi piirideni ja sealt isegi natuke üle. Gripen on mõneti sündinud natuke halval ajal olles üks viimaseid 4,5 põlvkonna uusi lennukeid. Ehk siis vahetult enne põlvkonnavahetust. Samas mina ise eelistan alati sõita mudelivahetusele eelneva autoga nii, et argumente leiab nii sinna kui tännapoole.Kapten Trumm kirjutas:Mina isiklikult olen skeptiline selle Gripeni tuunimise teemadel. F-35 ei venita sealt välja mingi valemiga, selleks on kogu Gripeni layout juba eilse päeva tehnika.Kilo Tango kirjutas: Paljuski on see ootamatu huvi Grippen NG vastu tingitud sellest, et riigihanke reeglid näevad enamuses riikides ette seda, et konkurss on vaidlustatav kui seal ei osale mitut pakkujat. Teada on, et Holland kavatseb oma F-16-d vahetada välja F-35 vastu. Otsus langetatakse kusagil 2010 nii, et Gripeni kutsumine konkursile haagib selle plaaniga ilusti. Arvestades muidugi F-35 hinda ja vähest ruumi relvadele, on teoorias isegi võimalik, et Gripen võidab.
Aga F-16 tahetakse lahti saada mitmel pool maailmas, sest see lennuk on siiski suhteliselt hooldusmahukas (konkureerimata selles osas muidugi vene hävitajatega)
Lennukitega on see teema, et mingist hetkest ammendub kogu baasmudel. Analoogne case oli kunagi MiG-21-ga, mille "lühikesi jalgu" tuuniti 30 aastat pikemaks - rohkem kütust peale. Rohkem kütust vajas vertikaalkiiruse säilitamiseks suuremat võimsust. Suurem võimsus võttis rohke kütust. Tekkis lihtsalt surnud ring, mis finaliseerius lõpuks sellega, et suurepärane lightweight masin tuuniti Phantomiks. Ehk viimastele mudelitele saadi juba seksikam vertikaalkiirus, kuid 6lt tonnilt 9-le tonnile kasvanud lennuki kaal sama plaaneri juures tähendas pääsmatult horisontaalmanööverdusvõime olulist langust (sõltub tiibadele langevast erikaalust). Lõpuks tuli välja, et lennuki nina oli piisava suurusega radari paigutamiseks ikkagi liiga väike ja tulemuseks oli üle 20 modifikatsiooni, mis viisid eikuhugi. Ei konkureerinud MiG-21PF (rääkimata F-13 mudelist) F-4-ga 1960ndatel ega ei konkureerinud MiG-21bis F-16A-ga 80ndate alguses.
Kui surada Gripeni plaanerile kolmandik kaalu otsa, siis esimene koht, kus lõivu maksta tuleb, on lühimaaomadused.
Maanteele maandumine ja seal hoolduse tegemine on iga lennuväe standardväljaõppe osa. Vähemalt iga endast lugu pidava Euroopaliku lennuväe. Sõltumata sellest, kas kasutusel on F-16 või Gripen või Rafale. Gripeni eelis on turnaround speed (uus kütus, uus relvastus), mis on isegi ajateenijaid kasutades 10 minutit. Samuti on maanteele maandumist silmas peetud juba lennukit disainides. F-16 on hooldusmahukam ja seetõttu on selle hooldus ka kallim.hummel kirjutas:Mind ikkagi huvitaks asjatundjamate inimeste arutus temaatikast Õhuvägi vs Gripen vs F-16.
Et kumb siis ikkagi oleks meile kasulikum?
Gripeni eelis on kindlasti teenindus ja kasutuslihtsus, kuid kas ta mitte pole väga kallis?
Kas ja mis tingimustel oleks aga võimalik odavamat F-16 maanteotsal uueks lennuks ette valmistada?
Mis need reaalsed summad lõpuks tuleksid?
Minu arvates puhtalt ühe lennuvälja võimekusele lootma jääda kindlasti ei tohi. Paar-kolm raketti lennurajale ja mõneks ajaks kõik. Peab olema ka võsalennuväevõimekus. Kindel vast ka see, kahte erinevat hävituslennukitüüpi meile vaja ei ole muudest markidest unistamine vist lähiajal ka mitte eriti realistlik.