www.militaar.net

retti kirjutas:Üks apsakas veel -
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=227840

Aga selgitad ka, mis siis valesti on? Fotises on vigu väga palju, aga neil on üsna asjalik veateatamissüsteem. Natuke aeglane, aga seni olen alati tagasidet saanud, kui olen apsakat näidanud...

Castellum kirjutas:

retti kirjutas:Üks apsakas veel -
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=227840

Aga selgitad ka, mis siis valesti on? Fotises on vigu väga palju, aga neil on üsna asjalik veateatamissüsteem. Natuke aeglane, aga seni olen alati tagasidet saanud, kui olen apsakat näidanud...

Srry, kui Sina aru ei saa mis valesti on, - et siis ei olegi valesti? Palun süvene pilti või vähemasti loe tekst läbi enne kui lärmama hakkad.
Pildil pole Emajõgi.Ja sellist laeva pole Emajõel kunagi sõitnud.Veateade saadeti ja sellele tuli vastus,et võtame arvesse... ja midagi ei muutunud...

retti kirjutas:

Castellum kirjutas:

retti kirjutas:Üks apsakas veel -
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=227840

Aga selgitad ka, mis siis valesti on? Fotises on vigu väga palju, aga neil on üsna asjalik veateatamissüsteem. Natuke aeglane, aga seni olen alati tagasidet saanud, kui olen apsakat näidanud...

Srry, kui Sina aru ei saa mis valesti on, - et siis ei olegi valesti? Palun süvene pilti või vähemasti loe tekst läbi enne kui lärmama hakkad.
Pildil pole Emajõgi.Ja sellist laeva pole Emajõel kunagi sõitnud.Veateade saadeti ja sellele tuli vastus,et võtame arvesse... ja midagi ei muutunud...

Kuule, lärmaja...aga loe kõigepealt Sulle saadetud tekst läbi. Siis loe läbi Fotises olev teave foto kohta.

Loe veelkord esimesest veerust, seal on selline teave - 'Foto andmed. Andmed originaalilt - andmed foto tagaküljelt, originaalallkirjast (sh. omaaegsed ideoloogilised tekstid) või fotoga kaasas olnud originaaldokumentidest'

Nüüd loe teise veeru teavet - 'Kirjeldus. Korrastamise või süstematiseerimise käigus arhiivi poolt loodud kirjeldus foto kohta'

Proovin Sulle veelkord üle seletada. Esimeses veerus on fotoga kaasaskäiv teave (foto tagaküljelt vm). Seda ei muudeta! Teises veerus on parandatud teave (uued allikad, tagasiside vm). Seda saab muuta!

Mina praegu näen, et on muudetud. Emajõge enam pole ega polnud ka siis, kui Sa oma postituse tegid.

Küsin veelkord - mis on siis Sinu arust valesti? Sa võid ka vastata, et olid hooletu ja ei lugenud kogu teksti läbi. Aga võid ka uuesti lärmata, et näed midagi sellist, mida teised üldse ei näe...

Vahelduseks jätkan Lermontovi teemal.
Saksamaal ehitati nende endi andmete järgi 15 sellist laeva. Venelased on suutnud oma nimekirja võtta koguni 18 (ja puudu on meie vetega seotud Lermontov ja Tšehhov). Arvata, et tänu ümbernimetamistele esinevad loendis mõned laevad kaks korda. Füüsilisel kujul on neid säilinud sellise soliidse vanuse kohta üllatavalt palju- 12.
Ja selgus, et kindlasti oli lisaks meie omale ja Oneega järve laevale vähemalt veel üks Lermontov! Praegu täiesti alles. Kodusadam Omsk. 70-te keskpaiku ehitati reisilaevast ümber mingiks teenistuslaevaks ja sai uue nime "Irtõš" . Mis ta põhifunktsioon praegu on, ei oskagi öelda, aga seltskondadel on teda võimalik rentida küll.
http://fleetphoto.ru/ship/11057/ Muidu kena ning korras laev, aga kapteniruhv on liiga massiivseks ja kõrgeks ehitatud.
Nüüd ma siis sain pihta, miks vanades ajalehtedes nimetati meie oma Lermontov- tüüpi jõelaevaks. Ju siis seda nime plaaniti pea kõigile seeria laevadele, aga kui tootmisse läks, siis avastati, et Lermontove sõidab üle suure N.Liidu juba küll ja küll. Nendele basseinidele, kus muid Lermontove polnud, jäeti nimed alles, teistele mõeldi midagi muud. Esialgu tundub selline seletus kõikse loogilisem.

sammal.habe kirjutas:

Meigo kirjutas:Tere, saatsin Tartu Sadamale uue kirja, sooviks ise ka saada vastust olgu see siis milline tahes. Seni pole minuga ühendust võetud.

Ei vastatagi.
Suhtlesin täna Tartu sadama asjamehega, küsisin ka V. kohta. Hr. mainis, et jah, "mõned on e-maile saatnud", aga tõsisematelt huvilistelt eeldatakse ikka otsekontakti.
V. olla müügis nagu kogu muu Tartu sadama ujuvkoosseiski. Küllap terendab V-legi vanametalli saatus...
Meigot ei võta sadamamehed tõsiselt kui ta ise neile näole ei anna.

Ma pole vaid maile saatnud vaid helistanud. Kas ma peaksin sõitma kohale, et hinda teada saada? Seisukorda on juba küllalt nähtud. Kui ikka inimesed huvi on tundnud võiks mingisugune hind ikkagi asjal juba olla, seda enam, et ta kohe otse nii müügis on. Kui sa ostad autot, interneti teel, lähed sa kohale seda proovima ja üle vaatama. Hinda tead sa kohe.

Paistab, et see paar lehekülge tagasi kirjeldatud purjust Polarise meeskond pole Emajõel sugugi haruldus. Mäletan, et tatikana sai koos klassiga käidud laevaga sõitmas. Aasta võis olla vahemikus 1991-1992. Kui õigesti mäletan siis oli tegu klassilõpuekskursiooniga mööda Emajõge Peipsi poole ja laevaks oli vist "Pegasus". Igatahes oli tervel laevameeskonnal ninad õlised ja kusagil poolel teel suudeti laev kaldasse kinni ajada. Jutt jõudis otsaga ka tolleaegsesse "Edasisse" välja, kus väideti, et lapsed olevat surmahirmus ja paanikas olnud. Kuigi meil oli nalja palju ja surmahirmust asi kaugel Ehk leiab keegi selle jutukese veel kusagilt arhiivist üles, oleks huvitav endalgi mälu värskendada.

Ma ei ole kindel, kas see on sama juhus, aga mälu järgi oli 1993 (aga võib olla ka 1992) Postimehes nupuke pealkirjaga vist "Kruiis kraanajuhiga?" või miskit sarnast. Seal nagu ka kirjeldati lasteekskursiooni Pegasusel joogise laevameeskonnaga ja lõpuks tagasi jõudnuna olla pakutud asemele uut sõitu, kus laevajuhiks on ujuvkraana juht.
Eks purjus peaga sõitmine polnud kindlasti haruldane.nt mina mäletan oma lapsepõlvest pilti, kus pisike jõetramm Narva ei suutnud Vabaduse (Oktoobri) pst laevapeatuses kuidagi ümber pöörata ja ilmselt joogi all olev kapten rammis raudse järjekindlusega mitme minuti jooksul ülejõe poolset kallast.
Mõned reisilaevade lood ajakirjandusse jõudsid, aga mis liivapraamidel toimus, seda võib ette kujutada. Minuteada anti laevahoolduseks (klemmide puhastamiseks jne) meeskondadele aeg-ajalt piiritust välja. Ise nägin kunagi sellist juhust, et Ihaste liinilaev (ei mäleta kas Koidula või Kreutzwald) aeglustas sadamas lossitava liivapraami juures käiku ja madrused hakkasid laeval sel ajal töötanud puhvetist õllepudeleid tooma ja praamile liiva sisse nagu granaate loopima. Mõni pudel lendas vastu laevakeret ja läks kõva klirinaga katki

Üks tuttava tuttav, ligi 90-ne taat, rääkis, et omal ajal ilma rummivaadita sadamast välja üldse ei sõidetudki. Ja kas praegugi, erinevalt autojuhtidest, pole mingine promill stiilis "vahest luban omale kerge õlle" laeva peal lubatud?

"Meresõiduohutuse seaduse" järgi peaks lubatud joove merel ja laevatatavatel sisevetel väikelaevajuhtidel olema 0, 8 promilli ja muudel lustsõidukite nagu näiteks skuutrid-jetid 0, 2 promilli.

Lemet kirjutas:"Meresõiduohutuse seaduse" järgi peaks lubatud joove merel ja laevatatavatel sisevetel väikelaevajuhtidel olema 0, 8 promilli ja muudel lustsõidukite nagu näiteks skuutrid-jetid 0, 2 promilli.

Lemet, ära peale võta!

Meigo kirjutas:

Lemet kirjutas:"Meresõiduohutuse seaduse" järgi peaks lubatud joove merel ja laevatatavatel sisevetel väikelaevajuhtidel olema 0, 8 promilli ja muudel lustsõidukite nagu näiteks skuutrid-jetid 0, 2 promilli.

Lemet, ära peale võta!

Seda võiks sulle soovitada ....

§ 45. Veeteel liiklemine
(4) Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla narkootilise või psühhotroopse aine mõju all. Väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,4 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,8 milligrammi. Jetijuhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi üle 0,1 milligrammi või tema ühes grammis veres ei või olla alkoholi üle 0,2 milligrammi. Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld.

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010063

Ja seletuseks veel, et milligrammi veres = promill. Milligrammi väljahingatavas õhus on 2x väiksem kui promill.

Ja paneme siis ka õige riigiteataja lingi. Muutunud ei ole siiski midagi.

https://www.riigiteataja.ee/akt/131122010063?leiaKehtiv

selline pilt Idlas müügis
http://www.idla.ee/?id=tooted&sub=toode&tid=9263

http://www.tartupostimees.ee/1159984/ka ... uleb-dokk/

Loodame, et Vanemuine enne rauaks ei lähe, kui tekkib parem võimalus temaga mässamiseks.

aurik kirjutas: Kuskohast Raketa tuli? Siin tuleks ilmselt välja otsida mõni 1964.a. "Edasi" , kus Raketa tulekut on kirjeldatud. Võimalik, et pandi Narva kandis treilerile. Kas ta aga sinna jõudis omal käigul või rongiga- tont teab. Ise arvan, et omal jalal, tundub, et Raketad olid erinevalt Polesjedest ja Zarjadest raudteel transportimiseks liiga suured. Pealegi on pildilt näha, et tiivad on kenasti küljes. Minu mäletamise järgi tulid nt Polesjed rongiga ja mingi osa tiibadest monteeriti Tartus.

Tere !

Olen põline tartlane , ise korduvalt nende laevadega sõitnud ja seepärast hakkas see Emajõe-teema huvitama.

Kust Raketa siis tuli ? Teadmata konkreetseid fakte, on siiki väga raske uskuda, et Raketat võidi tuua rongiga või maanteel. minu teada on Tartu Raketad tehtud kõik Feodossia laevatehases Musta mere kaldal. Raudtee jaoks peaks Raketa olema liiga kõrge ja lai ( kõrgus ilma mastita 4, 5 m, laius 5 m ). Maanteed pidi longata üle 2000 km treileril -see oleks nagu Sisyphose töö või veel hullem. Omal jalal tundub kõige loogilisem, ehkki ka siin on distants tohutu.

Hakkasin kaardil ja netis uurima ning ongi täiesti võimalik ! Marsruut tuleks siis niisugune :

Feodossia,Must meri, Kertshi väin, Aasovi meri, Don, Volga-Doni kanal, Volga, Rõbinski veehoidla, Sheksna jõgi,Beloje järv,Kovzha jõgi,Mariinski kanal ( või tuleks eesti keeles lihtsalt öelda Maria kanal ? ), Võterga jõgi,Oneega kanal, Oneega järv, Sviri jõgi, Laadoga järv, Neeva jõgi, Soome laht.

Mustalt merelt Narvani nagu nalja , palju neid kilomeetreid tuleb, isegi ei tea, üle 2000 kindlasti . Kuid muidugi on see vaid hüpotees, mitte fakt. Ometi leidsin sellele kaudset kinnitust venelaste Raketa-saidilt, kus veel pikema teekonna tegi Valgevene Raketa, sest tema pidi enne Mustale merele jõudmist veel piki Dneprit allavoolu sõitma ja Balti merre jõudes lõpuks Kaliningradi jõudma.Jõudis kah.

Tegelt pole Raketa ju siiski merelaev ja nii Must meri,Balti meri kui isegi suured järved ja veehoidlad kujutavad talle halva ilmaga reaalset ohtu. Samalt venelaste saidilt lugesin, et 2 Leedu Raketat osteti poolakate poolt ära ja nad proovisid merd mööda Leedust Poola jõuda, kuid uppusid tormis. Mis meeskondadest sai, pole seal öeldud. Loodetavasti oli meestel siiski niipalju aru peas, et merele minnes olid päästevestid / päästeparved olemas.

Veel Raketast rääkides vaatasin üle ka need Leedus müügis oleva Raketa- Aiste pildid. Laev tõesti viimase peal taastatud, kuid minu arust isegi veidi üle pingutatud. Kas kiirlaeva salong peab just banketisaaliks olema, kus pooled tugitoolid seljaga sõidusuunas ( asi, mida mina näiteks vihkan rongis ) ?

http://www.yachtworld.com/core/listing/ ... id=2472672

Kuid vaatamata sellele tekitasid need pildikesed nostalgiapuhangu ja kahju tõesti, et Emajõel pole enam ühtki kiirlaeva. Tänapäeva noored enam ei teagi, mis tunne see on kui jõe pealt Peipsile jõudes on äkki väga palju ruumi minna ja tiibadega laev näitab, mida ta suudab ...