parkija kirjutas: ↑04 Juun, 2024 12:08
Venelastel on nüüd uus lahendus , kuidas siin võimu võtta , läbi korteriühistute ...
IRWW
See on geenide poolt suunatud tegevus. Muid suunamisi seal ei ole.
nõutakse koosoleku läbi viimist vene keeles
No ja?
Nõuda võib igasuguseid asju.
Keeleseaduse §3 lg 1 ütleb, et Eesti riigikeel on eesti keel.
§8 lg1 lisab, et igaühel on õigus eestikeelsele suulisele ja kirjalikule asjaajamisele (edaspidi koos asjaajamine) .... Eestis registreeritud muus asutuses, äriühingus, mittetulundusühingus,
korteriühistus ja sihtasutuses.
Juhul kui koosolekul hääletatakse selle poolt, et koosolek toimub vene keeles, siis on koosolek seadusega vastuolus ja õigustühine. Seal vene keeles langetatud otsused saab vajadusel vaidlustada kohtus.
vahetatakse välja ühistu juhatus
No seda ei saa keelata. Kolhoosis otsustab selliseid asju paratamatult enamus.
pretensioonid olemasolevale juhatusele on : miks me maksame koristaja töötasult makse , miks me teeme asju läbi hangete , mul on seal tuttav , tema kaudu saaks soodsamalt ja ikka samas rütmis , vastavalt mentaliteedile .
Usu mind, see selline lehmalaat ei olene rahvusest vaid pigem haridusest/haritusest. Viimasest rohkem.
midagi peaks tegema , mida
No oleneb milles on tuumikprobleem.
Kui nt selles, et selline vene rahvusest kolhoosiliikmete enamik "võtab võimu üle", valib uue juhatuse ja see hakkab haltuura korras mustalt maksma igasugustele tüüpidele, siis kõigepealt tuleks pöörduda tööinspektsiooni poole, et need tuleks ja tuvastaks lepinguta töötajate töötamise.
Kui tulevad haldusmenetlused, trahvid ja tagantjärgi riigile makstavad "sunnirahad", siis see pole enam "odavam tööjõud" vaid on võimalik ära tõestada, et juhatuse tegevus on põhjustanud liikmetele kahju. Kui seltskond keeldub uut juhatust valimast, saab oma õiguste kaitseks pöörduda kohtu poole. Ka juhatuse asendusliikme (või halduri) määramist saab taotleda kohtu kaudu. Kui seltskond rikub seaduseid järjepidevalt, siis hakkavad hiljem tulema juba karmimad karistused ka ainult, et ei tohi õiguse jaluleseadmist pooleli jätta ja käega lüüa.
Tegelikult, kui juba ollakse sellises seisus, et mingi seltskond võtab "võimu" üle, siis ollakse tõhusa takistamisega juba natuke hiljaks jäänud ja peab kõvasti rohkem oma aega ning närve asjaajamistesse matma. Enne suuri jamasid oleks hea, kui ühistul oleks pädev põhikiri kuhu on sisse kirjutatud kõik olulised asjad. Sinna tuleks panna ka nõue, et põhikirja saab muuta nt ainult siis, kui sellel osaleb 75% ühistu liikmetest ja üle poole kõigist poolt häältest on antud nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest... vms. See iseenesest ei väldi midagi, aga teeb igasuguste põhimõtete ning varasemate kokkulepete jms muutmise keeruliseks ja raskeks. Vahel isegi ületamatult keeruliseks.
Põhiline hea nõu kolhoosi loomes on aga see, et enne veel kui... tuleks n.ö "lumpen" (mis-kes on ajalises perspektiivis üldjuhul kolhoosides alati üks kõige suurem probleemide tekitaja) maksustada surnuks (remondifondi ja haldusfondi maksud tõsta ruutmeetrilt vähemalt Eesti keskmisele või üle selle tasemele) ja nad lahkuvad ise vaikselt ühest kolhoosist teise ning asemele tulevad maksujõulisemad ja vähe suurema mõistusepotentsiaaliga kolhoosnikud. Kolhoosnikele "hea odava" kolhoosi pakkumisel ja tagamisel on tavaliselt vastupidine efekt ja pikas perspektiivis kurb lõpp.
Ma kirjutan seda oma isiklikku arvamust asjadest enda 29 aastase kolhoosijuhatuse, juhtimise ja halduse kogemuste pealt.
