Kas N Liidus oli ka midagi head?

[ants431]

Kus kohalt Sa võtad oma andmed? Lehmi tohtis kolhoosnikul olla ainult üks leibkonna kohta.

Lugesin siinse teema pärast läbi ca 90-100 ENSV Teatajat (mida keegi teine ilmselt teha pole viitsinud) kus vastavad määrused kirjas.
Kuna mind huvitasid hobused ja traktorid, siis ei pidanud vajalikuks hakata LEHMADE kohta siia viiteid panema.... ja lammaste ja sigade jne kohta. Kõik on seal määrustes kirjas.... mida ma eihakka nüüd jälle otsast peale läbi lappama. Mul kulus sellele HOBUSTE pärast pea terve jumala päev, et neid digar.ee-s välja otsida ja läbi lugeda.... seal on iga aasta kohta mitukümmend Teatajat......

Nii, et LEHMADE üle vaielge nüüd siin ilma minuta edasi.

Ants: NLiidus oli üldselt kombeks, et partei südametunnistus käib seadusest üle. Seadusi ja määrusi oli vaja põhjenduseks või ettekäändeks. Hobustest mäletan, et üldiselt kolhoosnikul ei olnud otstarbekas ega ka tahtmist hobust pidada. Sai üsna lihtsalt laenata kolhoosist ja aiamaa haris ära ikka traktorist pudeli eest. Arvestus käis ikka pudelites ka siis kui mõni pudeli raha andis. Raha andmine oli vastuolus kommunistliku moraaliga. Võis tuua pahandusi sest ametlikult oli kolhoosniku aiamaa harimine tehtud väga keerukaks kuigi riigi teatajas võis muu jutt olla.
Nii oli nendes kolhoosides mida mina tean.
Kui traktorist raha võttis siis süüdistus kplhoosi vara kasutamises isikliku kasu saamise eesmärgil oli varnast võtta.
Aiamaa 0,5 ha oli lubatud eestis ka Stalini aeg. Kus kohalt on pärit arv 0,6 ha ja see et, alles pärast Stalinit lubati aiamaad? Võimalik, et mõnes teises Venemaa osas oli teisiti.
Peaks veel vanu inimesi elama kes mäletavad reaalset elu.
Paberite järgi oli elu NLiidus maaima parim.
Paberite järgi said küüdiatud rongis ka süüa mitu korda rohkem kui tegelikult. Seda rääkis mees kes nägi pabereid millele kokk allkirja andis produktide vastuvõtu kohta.

[Jaanus2]

Et ei jääks vaevama, kust 0,6 ha tuli - see on kirjas E. Kuke raamatus Maaelaniku koduaed ja selle majandamine, mis kindlasti veel paljudel kodus kuskil on. Siis oli see piir tõenäoliselt tõstetud 0,6-le, varem oli küll 0,5 ha alates kolhooside moodustamisest. Paljudes kohtades tõenäoliselt nii ka jäi, sest maatükkide piirid olid kindlaks kujunenud ja juurde lõigata kuskilt ei olnud.

[Kapten Trumm]

Kui traktorist raha võttis siis süüdistus kplhoosi vara kasutamises isikliku kasu saamise eesmärgil oli varnast võtta.

No ei olnud nii must-valge see asi.
Eks sõltus see mehest ja kolhoosist kah - kus tulemused olid head ja mees tubli (selleks piisas ka keskmisest töökusest ja viinavabadusest), siis nende hõlma keegi ei hakanud.
Meie põlde tegi igatahes üks tollane näidismehhanisaator, kes elas paar maja edasi. Kolhoosiesimees ja peaagronoom käisid tööle meie värava eest mööda. Küll ei tule ette, et vennike poleks tööle tulnud mingite süüdistuste pärast (vaevalt see haltuura ülemustele teadmata oli) ja tellijale (kes oli samuti heas kirjas) oleks keegi hõlma hakanud.
Lõppeks edukas majandis oli just majandijuhtkond huvitatud sellest, et töötajate mott oleks kõrge (sellest sõltus nende enda elujärg) ja taoliste pisihaltuurade peale vaadati läbi sõrmede.

Kui seda nimetada varastamiseks, siis tollal tähendas kolhoos "ühismajandit", kus kõik kolhoosnikud olid osanikud, mitte ainult palgatöölised.
Kui täna erafirma osanik kirjutab firma kuludesse oma eramaja ehituse ja isiklikuks tarbeks kasutatava auto arveid, siis mille poolest pole see näiteks varastamine?

[ants431]

Kui traktorist raha võttis siis süüdistus kplhoosi vara kasutamises isikliku kasu saamise eesmärgil oli varnast võtta.

No ei olnud nii must-valge see asi.
Eks sõltus see mehest ja kolhoosist kah - kus tulemused olid head ja mees tubli (selleks piisas ka keskmisest töökusest ja viinavabadusest), siis nende hõlma keegi ei hakanud.
Meie põlde tegi igatahes üks tollane näidismehhanisaator, kes elas paar maja edasi. Kolhoosiesimees ja peaagronoom käisid tööle meie värava eest mööda. Küll ei tule ette, et vennike poleks tööle tulnud mingite süüdistuste pärast (vaevalt see haltuura ülemustele teadmata oli) ja tellijale (kes oli samuti heas kirjas) oleks keegi hõlma hakanud.
Lõppeks edukas majandis oli just majandijuhtkond huvitatud sellest, et töötajate mott oleks kõrge (sellest sõltus nende enda elujärg) ja taoliste pisihaltuurade peale vaadati läbi sõrmede.

Kui seda nimetada varastamiseks, siis tollal tähendas kolhoos "ühismajandit", kus kõik kolhoosnikud olid osanikud, mitte ainult palgatöölised.
Kui täna erafirma osanik kirjutab firma kuludesse oma eramaja ehituse ja isiklikuks tarbeks kasutatava auto arveid, siis mille poolest pole see näiteks varastamine?

[EOD]

Kuipalju keegi varastada võis, sõltus reeglina ametikohast. Tööline veidi, meister rohkem, tsehhijuhataja veel rohkem... Varastamine üle ettenähtud "normi" tõi kaasa kriminaalkaristuse, kusjuures tihti koos kogu vara konfiskeerimisega.
Muidugi oli ka täiesti idiootlikke kohtuasju. Olen kuulnud õmblejast, kes sai kriminaalkaristuse töölt niidirulli kaasavõtmise eest. Kuna kohtuotsuses oleks karistuse rangus niidirulli vargusega väga mittevastav tundunud, siis kirja läks "200 meetri õmblusmaterjali vargus".
Inimese elu rahaline väärtus oli ka täpselt välja arvutatud. Surmanuhtlus oli ette nähtud "riigivara riisumise eest eriti suures ulatuses". Eriti suure ulatuse piiriks loeti 10 000 rubla. Kes rohkem varastas, tekitas järelikult suuremat kahju kui ta elu väärt oli.

[Heigo]

Kuule "200 meetri õmblusmaterjali vargus" kohtuasi oli ikka inimkonna päikese Stalini ajal. 80ndatel ei liigutanud keegi niidrulli pärast oimugi.

[Castellum]

Kuule "200 meetri õmblusmaterjali vargus" kohtuasi oli ikka inimkonna päikese Stalini ajal. 80ndatel ei liigutanud keegi niidrulli pärast oimugi.

Oled Sa kindel?

Endal oli 1986. aastal kokkupuude ühe Kiviõli kandi poisiga, kes sai oma paar aastat järgmiselt:
- eelnevalt tiksus tingimisi karistus
- punaste maipühade aegu läks sõbra poole, ise purjus, ronis sõbra juurde aknast sisse, ootas sõpra, jõi ära köögis leiduva pooleliitrise piima, jäi magama. Ärkas, kui pererahvas koos mundrimehega teda ajas üles...selgus, et ajas majad segamini ja ronis võõrast aknast sisse.
- kuna tingimised olid peal, siis läks tingimisi ka täitmisele. Poiss puuri pluss midagi veel juurde...
Hagi - 13 kop (ärajoodud 0,5 l piima). Kuna pudeli pesi ära ja pani köögis lauale, siis see 15 kop taarat ei läinud hagisse sisse.
Sai kokku vist 2,5 a harilikku režiimi (seeaegu tähendas 5. tsooni). Mis temast, rohkem ei tea.

Seega oli 1980-tel veel kõik võimalik, aga niidirull oli ilmselt juba haruldane. Aga kui jäid kellelegi ette, võidi ka seda kasutada.

[aest]

Minu lapsepõlvesõber läks seitsmekümnendate lõpul pooleteiseks aastaks kinni seepärast et lõhkus ära ühe Lõuna-Eesti väikelinna õllesaali akna. ronis sisse, sõi seal ära paar kiluleiba ja kogu moos.

[2korda2]

Endal oli 1986. aastal kokkupuude ühe Kiviõli kandi poisiga, kes sai oma paar aastat järgmiselt:
- eelnevalt tiksus tingimisi karistus.
...

Edasi pole mõtet lugeda. Tingimisi karistus seda tähendabki - kui sigadusi ei tee, siis kinni ei lähe. Kui teed tühise sigaduse, võid pikaks ajaks kinni minna (sõltub tingimisi määratud karistusest). See toimib siiani täpselt samamoodi.

[Kapten Trumm]

See 2,5 aastat tsooni võis tulla sellest, et talle oli määratud 2,5 aastat tingimisi, nt 1 aastase katseajaga.
Kui selle aja jooksul paned toime uue kriminaalse teo (tundub, et sisseronimine võõrasse korterisse selleks sobis), siis pööratakse su 2,5 aastat täitmisele.
Et piimajoomise pärast kinni pandi - no enne peaks saama teada, mis paragrahviga ta kinni ikka pandi. Et piimajoomise ja magamise pärast vales korteris - selle eest võis saada ehk 15 päeva soolaputkat.

[Castellum]

See 2,5 aastat tsooni võis tulla sellest, et talle oli määratud 2,5 aastat tingimisi, nt 1 aastase katseajaga.
Kui selle aja jooksul paned toime uue kriminaalse teo (tundub, et sisseronimine võõrasse korterisse selleks sobis), siis pööratakse su 2,5 aastat täitmisele.
Et piimajoomise pärast kinni pandi - no enne peaks saama teada, mis paragrahviga ta kinni ikka pandi. Et piimajoomise ja magamise pärast vales korteris - selle eest võis saada ehk 15 päeva soolaputkat.

ENSV KrK §139. Võõra vara salajane vargus vms. Nagu ütlesin, hagi loeti 13 kop.

Formaalselt annab ju koosseisu välja. Ja kui enne tingimisi, siis nüüd täitmisele. Jälle, vormiliselt ju klapiks?

Aga sisusse süvenedes? See on ju koht, kus õigus ja õiglus lähevad ikka kõvasti lahku...

[EOD]

Niidirulli, piimapudeli ja võileibade puhul oli küsimus vaid karistuse teo raskusele vastavuses. Mingi pahandus oli siiski tehtud.
Nüüd sellest, kuidas ilmsüüta inimene võis tapmise eest karistuse saada. Jälle juhus elust enesest, mille jutustas kunagine rahvakohtu kaasistuja.
Veoautojuht viis koorma punktist A punkti B. Liikluseeskirju ei rikkunud, mingit ohtu ei märganud. Siis tulid miilitsad ja vahistasid ta, kahtlustatuna jalgratturi tapmises.
Selgus, et jalgrattur, kes üritas oma sõitu kergendada, oli haaranud veokasti sulgurist ja lasknud autol end vedada. Juhtides seejuures ratast ühe käega, kaotas ta mingil ebatasasusel tasakaalu ja põrutas peaga vastu posti. Autojuht teda ei märganud, kuna parempoolset peeglit vanematel veokatel polnud.
Jõudiski asi kohtusse ja autojuhi päästis kinniminekust vaid see, et mõlemad kaasistujad tunnistasid ta süütuks. Kohtunik oli nendega pärast pikalt kärkinud. Oli ju vaja vangilaagritesse tööjõudu saata. Kindla kinnimineja ärapäästmine oli seega riigivastane tegu. Tema tegelik süütus polnud argument.

[vanahalb]

Kui EOD autojuhi puhul just mingi poliitprotsessiga tegu polnud, oleks järgmise astme kohus ta nagunii õigeks mõistnud. Vähemalt mina ei näe autojuhi teguviisis õigusvastasust, mis mingi teos või tegevusetuses süüdimõistmise eelduseks on. Täpselt samamoodi ei ole rongijuht süüdi kui keegi otsustab sõitvale rongile hüpata ja end rataste all seibideks laseb hekseldada.

Kapten Trummi veetud võrdlusmärk turul kartuli müümise ja spekulatsiooni vahel on samuti suht meelevaldne. Tuhnisin selle põrmustamiseks vana Kriminaalkoodeksit , mis ütleb, et" Spekulatsioon: riiklikult kehtestatud või kooskõlastatud hinnaga kauba kasusaamise eesmärgil kokkuostmine ja vaheltkasuga edasimüümine"
Kõik need tingimused peavad täidetud olema. Hind riiklikult kehtestatud, ostetakse kokku KASUSAAMISE eesmärgil, edasi müüakse VAHELTKASUGA. Võib-olla siis oleks ostnud kooperatiivi poe 2.20 maksvast Lastevorstist tühjaks kindla plaaniga seda kallimalt edasi müüa ja 2.30-ga Keskturule müüma läinud, oleks paragrahvi välja venitanud. Kui ostaks ise ärasöömiseks, pole see spekulatsioon isegi mitte siis ei jõuagi kõike süüa ja naaber poolvägisi 2.30 ülejäänu eest pihku surub. Selliste nüansside kohtule selgekstegemise jaoks igasugused juudid tegelikult palgal ongi.

Lehmade ja hobuste arvu ja maatükkide suuruste selgeksvaidlemiseks on internet ikka liiga jõuetu, sest enamik tollasest materjalist on kirjutatud kujul. Enda vanematekodu näitel: kuusehekiga ümbritsetud talukoht on ise juba 0.5 ha ja sellest vähemalt pool oli aiamaa. Lehmade karjamaa mida ei haritud oli ca hektar. Haritav maa oli samuti ca hektar. Need olid sama talu kunagised põllud, mis sovhoosi ja hiljem kolhoosi jaoks ei sobinud. Majandile sobis maaparanduse läbi teinud maa ja riigi raha eest "parandatud" maadest üksiküritajatele midagi juurde ei antud. Niisugused olid kõik talukohad külas välja arvatud üks talu kust kõik olid omal ajal asumisele viidud. Selle talu kunagised maad olid peaaegu täielikult ühe suurema maaparandus objekti sees ja ega seal mingit suuremat abimajapidamist arendada poleks saanudki. Meil ja mõnes naabertalus oli tühermaad küll ning sovhoos ei teinud teist nägugi kui vanamees lasi mõnest kohast kive kokku lükata, et heinamaad või põldu juurde tekitada.

Nüansse oli ikka vägagi palju. Majandi põllud olid samuti rajoonis hektari pealt kirjas ja neid ei tekkinud iseenesest juurde,. Seevastu sotsialistlikus võistluses oli väga oluline üks niisugune näitaja nagu saagikus hektarilt. Vähegi arukas agronoom pidas "salapõlde", mis üheski aruandluses ei kajastunud kuid millelt kogutud vili liideti olemasolevaga ning saagikus oli nagu Texases Aga kõrgem saagikus tähendas rohkem väetisi, riiklikult eraldatavaid masinaid, autoostulubasid ja muud head-paremat. Sellised salapõllud kippusid ikka igasuguste "metsameeste" ja vanatalunike aia äärde tekkima ja politruk oli küll kõige viimane kes kuhugi kaebama oleks läinud, sest sellega oleks ta iseendalt sooja tooli istumise alt tõmmanud.
See jutt nüüd 70/80-ndate aastate kohta, 40/50- ndate kolhooside loomise tuhinas oli mõistagi teistmoodi.

0,5 ha või 0,6 ha olid minu mäletamist järgi pigem selliste inimeste "aiamaad" kes elasid kolhoosikeskuses või farmi juures standard-kahekordses silikaattellisest majast ja kellele suurest ühispõllust mingid siilud eraldati.
Või kuskil Kubani staniitsas aeti võib-olla selles plaanis näpuga järge.

1982 algas pealegi Brežnevi Toitlusprogramm ja kolhoosi ning üksiküritaja piir läks ähmasemaks. Üks ilgelt sant töö oli söödapeedi kasvatamine - neid vagusid pidi käsitsi rohima ja algselt oli see mudalaisa Õpilasmaleva töö. Partei suuniste kohaselt anti meil söödapeedipõld huvilistele rendile s.t majand haris põllu üles, külvas seemne maha ja edaspidine oli nende rentnike töö kes sügisel tulemuse majandile müüsid. Igaühel päris hästi ei läinud - mõni ahnitses terve hektari, jõud ei hakanud peale ja seda kidurat töövilja sai isegi maamulda küntud.
Gorbatšovi ja perestroikaga ca 1985 oli kolhoosikord tegelikult kadumisele määratud.

[ants431]

Kuule "200 meetri õmblusmaterjali vargus" kohtuasi oli ikka inimkonna päikese Stalini ajal. 80ndatel ei liigutanud keegi niidrulli pärast oimugi.

Oled Sa kindel?

Endal oli 1986. aastal kokkupuude ühe Kiviõli kandi poisiga, kes sai oma paar aastat järgmiselt:
- eelnevalt tiksus tingimisi karistus
- punaste maipühade aegu läks sõbra poole, ise purjus, ronis sõbra juurde aknast sisse, ootas sõpra, jõi ära köögis leiduva pooleliitrise piima, jäi magama. Ärkas, kui pererahvas koos mundrimehega teda ajas üles...selgus, et ajas majad segamini ja ronis võõrast aknast sisse.
- kuna tingimised olid peal, siis läks tingimisi ka täitmisele. Poiss puuri pluss midagi veel juurde...
Hagi - 13 kop (ärajoodud 0,5 l piima). Kuna pudeli pesi ära ja pani köögis lauale, siis see 15 kop taarat ei läinud hagisse sisse.
Sai kokku vist 2,5 a harilikku režiimi (seeaegu tähendas 5. tsooni). Mis temast, rohkem ei tea.

Seega oli 1980-tel veel kõik võimalik, aga niidirull oli ilmselt juba haruldane. Aga kui jäid kellelegi ette, võidi ka seda kasutada.

See on ju hoopis suurem patt kui töökohalt niidipooli tasku panek. Sisse murdmine võrasse korterisse javeel magama jäämine! Stalini aeg oli kohtunikul vaja plaan täita ja nii sai iga üks kes kohtu alla sattus maksimaalse võimaliku karistuse.

[EOD]

Kui EOD autojuhi puhul just mingi poliitprotsessiga tegu polnud, oleks järgmise astme kohus ta nagunii õigeks mõistnud. Vähemalt mina ei näe autojuhi teguviisis õigusvastasust, mis mingi teos või tegevusetuses süüdimõistmise eelduseks on. Täpselt samamoodi ei ole rongijuht süüdi kui keegi otsustab sõitvale rongile hüpata ja end rataste all seibideks laseb hekseldada.

Pole sugugi kindel, et oleks edasi kaevates õiguse saanud. Edasikaebamine oli sel ajal üldse kahtlane, erinevalt praegusest, kus mõrtsukad vanglas kaebuste vorpimise ja spordiga aega viidavadki. Tollal tehti tsoonis või "keemias" tööd. Edasi kaevata soovijale vaadati sügavalt silma ja küsiti, kas ta ei usalda Nõukogude kohut või ei meeldi talle üldse Nõukogude võim?
Kusjuures paragrahv, mille alusel süüdistus esitati, oli õige. Kannatanu surm liikluseeskirjade raske rikkumise tagajärjel. Jalgratta või soolomootorratta pukseerimine mootorsõidukiga oli liikluseeskirjadega keelatud.
Kaasistujad tõid välja fakti, et juht ei saanud jalgratturit veokasti tagant näha, seega polnud ta viimase olemasolust teadlik. Järelikult puudus juhi poolt kuriteo koosseis ja jalgrattur oli oma surmas ise süüdi.
Kohtunik sõimas aga kaasistujaid seetõttu, et laagrid vajasid tööjõudu ja miilitsa ning kohtute ülesanne oli seda hankida. Nüüd jäi aga üks ühik saatmata. Järelikult töötas kohus antud juhul vastu riigi huvidele.