www.militaar.net

1970 välja antud kolhoosi näidispõhikirjast-

43.Kolhoosniku perekonnal (kolhoosiperel) võib olla üks lehm kuni aastase vasikaga ja üks kuni kaheaastane noorveis, üks emis kuni kolmekuiste põrsastega või kaks nuumal olevat siga, kokku kuni 10 lammast ja kitse, mesilasperesid, kodulinde ja küülikuid.

Konsulteerisin esivanematega, mingist hobusest tavasovhoosnikul (ilmselt siis ka kolhoosnikul) polnud juttugi. Vanaisa oma oli (ma umbestäpselt seda ka mäletasin) metsniku oma tegelikult.
Aasta alguses käisid loomade ülelugejad ja üldiselt oli sellega JUBE jama, arvestus käis leibkonna kaupa. Sama värk, üks lehm oli vanatädi oma jne.

Mis iganes värk nende üksikute taludega oli, ilmselt oli tegu mingi paberil tsikiprikiga, sest maksud taludele olevat olnud rämedad.

50nendate lõpus käis heinavedu ja muldamised jms veel hobustega.

Kindlasti kohiti erinev, aga meil käis heinategu/vedu, muldamine, sõnnikuvedu jms ka 70ndate keskel suksursmmuga. Metskonnast sai hobuse...

Vabandust, et segaselt väljendusin, majandit pidasin silmas. Ennem oli küsimus, millal laialdane hobuste kasutamine lõppes...

Minul oli kohe käepärast võtta 1972 a kalurikolhoosi näidispõhikiri.
Algse Näidispõhikirja kinnitas NSV Liidu Ministrite Nõukogu, siis kinnitati see ENSV Ministrite Nõukogus ja samaaegselt pandi kalurikolhoosidele kohustus oma põhikirjad uue redaktsiooniga kooskõlastada. Tekst on ENSV Ülemnõukogu ja Valituse Teataja nr 38 (1972)

Kalurikolhoosi ja ilmselt siis ka Kolhoosi 1970 a näidispõhikiri kehtisid üleliiduliselt. Üldosas oli määratud, et kolhoosipere võib omada produktiivloomi. Eriosas ehk kalurikolhoosi puhul punkt 46 ja eelnevalt häh viidatud Kolhoosi põhikirja p 43 olid loetletud elajad, mida tohtis omada. Kalurikolhoosi näidispõhikirjas on samuti üks lehm kuni aastase vasikaga jne ja lõpetuseks, et liiduvabariigi Ministrite Nõukogu otsusega võidakse loomade arvu muuta või lubada ühe loomaliigi asendamist teisega.

Seepärast on üsna mõttetu üleliidulist Näidispõhikirja studeerida. Vaadata tuleks mingi konkreetse kolhoosi põhikirja, sest Eesti NSV Ministrite Nõukogu võis olla lubanud pidada kahte lehma vms.
Liiduvabariigid ikka erinesid kuigivõrd. Näidispõhikirjas on kirjas, et kaks siga, aga usbekid tõusid ilmselt kohe barrikaadidele ja nõudsid nende asemele 20 lammast jms. Kirgiisid tahtsid võib-olla 10 mesilaspere asemel hobust ja Kirgiisi NSV Ministrite Nõukogu võis selle kinnitada.
Mina mäletan igatahes aegade algusest kuni aegade lõpuni oma kodutalus kahte lehma

Täpselt samamoodi on EOD kirjeldatud autojuhi ja jalgratturiga. Ilma konkreetseid õigusakte pihku võtmata on kõik mõttearendused vaid spekulatsioonid.
Praeguse Liiklusseaduse järgi saab pukseerida ainult mootorsõidukit ja kui jalgrattur laseb end järgi vedada on ta ise süüdi.
Mingil ajal oli pukseerimine minumeelest kuidagi jäiga ja painduva ühenduslüli abil defineeritud ja pukseerimiseks pidi pukseerija ise ka teadma, et tal pukseeritav taga on. Niiöelda "autosse kinnihakkamine" pole pukseerimine.
EOD kirjeldatud ajast ei tea. Võib-olla oli tollal tõesti niisugune asi pukseerimine.

Niisugused rahvakohtu kaasistujad olid minu mäletamist mööda kohalikud lihtsad inimsed tööpingi tagant ja kui autojuht oli kohapeal hinnatud töömees, siis ei andnud keegi teda paranduslikele töödele ümberkasvatamiseks. Mõni tuntud külakraakleja saadeti seevastu üsna lihtsalt plaanitäiteks metsatöödele - pole inimest, pole probleemi.

vanahalb kirjutas: Mina mäletan igatahes aegade algusest kuni aegade lõpuni oma kodutalus kahte lehma

Kuuma lehmateema (ja lehmakauplemise ) jätkuks mõned nopped veel...

Lüganuse arengukava. LK 12

Kuigi kolhoosiajal oli inimeste loomapidamine piiratud, oli paljudes peredes lehm või kaks.

https://www.lyganuse.ee/documents/11904 ... ebc4c01290


Ilma Aim Vastseliinast meenutab:

Sovhooside-kolhooside ajal paar-kolm lehma ja oma seapõrsas andsid märgatava lisa pere eelarvesse. Ilme Aimu laudas oli neid koguni viis. Naabrid ja sõbrad-tuttavad tulid hommikul mannerguga värava taha ning lahkusid sealt hea rammusa piimaga.

http://www.vorumaateataja.ee/component/ ... palju-head


Kalev Tauer Viru-Nigulast meenutab:

Kalev Tauer, kes on õppinud tehnik-mehhaanikuks, on lahtiste kätega iga masina peale. 1989 tuli ta tagasi lapsepõlvekoju, oli kohalikus kolhoosis paar aastat töökoja juhataja.

"Emal oli siin laudas kolm lehma ja pukipiimamajandus, meie hakkasime karja laiendama. Saime algul 13 hektarit maad ja kolhoosist mõne lehma juurde"

http://maaleht.delfi.ee/news/maamajandu ... d=47866313


Soomaa Kiinoja talu perenaine Heljo Saarla meenutab:
Kolhoosi algusajast.....

«Hobune võeti ära, ei saanud enam maad harida. Kõik loomad võeti ära. Jäid ainult üks lehm, üks mullikas ja lammas kahe tallega.»

...ja kolhoosi hilisemast ajast (täpset perioodi ei täpsusta)

Et loomapidamist enam ei piiratud, oli ka talu enda karjas kümmekond lehma.
«Vedasime piima ja elul polnud häda midagi,» räägib Heljo Saarla. «Aga vaat siis, kui Eesti Vabariik tuli, lõppes see teenistus ära. Meie kümme lehma poleks andnud nii palju piima, et vedu oleks ennast ära tasunud.»

Liisi Jääts uuringust "MAAELU JA SELLE KIRJELDUSED" :

.../... Käesoleva artikli eesmärgiks on empiirilisele välitöömaterjalile
tuginedes anda pilt ühe konkreetse maapiirkonna – Karula rahvuspargi
elanike argielust, nende toimetulekustrateegiatest ja hoiakutest
maaelu erinevate teemade suhtes. .../....

https://www.etis.ee/File/DownloadPublic ... tion%2Fpdf

leiame kohalike inimeste mälestusi:

Nõukogude ajal jah. Siis viidi piima, piimaring viis siit läbi küla.
Üle päeva viidi, panid purgi piima. Siis oli [mul] kats-kolm lehma,
lapsed väiksed olid, tolle piimarahaga sain lapsi koolitada. Tööl ka
käve ja.

mul olli üks pullikene ja kaks lehma ja sis pidi ju piima välja
puki pääle viima ja sis tulli ju [piima]autu kah. Aga pärast läts tuu
asi kah nii lahjas ärq – palju ma saiq – vist kuuskümme viis senti
inne ja es tasu inämp tuu jändamine. Hainategemine jaq – nafta om
kallimp kui sjoo piim.

..

OK

Millisele seisukohale me saame kokkuvõttes siis nüüd jääda?
Kas nn "kolhooside-sovhooside ajal" erinevatel perioodidel ja erinevates majandites võis erapidamises olla ka rohkem kui üks lehm, või mitte?

Sovhooside-kolhooside ajal paar-kolm lehma ja oma seapõrsas andsid märgatava lisa pere eelarvesse. Ilme Aimu laudas oli neid koguni viis. Naabrid ja sõbrad-tuttavad tulid hommikul mannerguga värava taha ning lahkusid sealt hea rammusa piimaga.

Meil nt ei viitsitud selle piima jaemüügiga ise jamada. Lüpsi pealt võeti ära see väike mannergutäis, mis oma peres päevas ära kulus ja ülejäänu läks iga hommik piimapuki peale.
Sisse tuli piisavalt, et jaekundega polnud mõtet jamada. See muutus teemaks peale tööstuste erastamist ja uute omanike kommet jätta piima eest maksmata.'

Ise oma pere ja naabritega annab selle 5 lehma piima kohe ära juua. Meil oli päevane piimasaak pea 20 liitrit (3 lüpsikorra peale) lehma peale, no palju sa seda rammusat lehmapiima ikka jaksad juua Muidugi selleks tuli ka lehma sööta "lehma keeksiga" (12 kopikane vormileib), mida läks 1-2 pätsi lehmale päevas jõusööda sisse (ülejäänu oli oma põllu odrajahu pluss vesi. Minu ülesanne oli neid poest kohale tarida - pidi jõudma enne 14.00, kui viinamüük algas (12.00 paiku algas traktorite rivistus poe juures)- siis oli tund aega võimatu poest midagi osta, kuna see oli ummistatud kolhoosi viinaninade poolt.

Ei võinud olla, aga oli

Kirjutasin, oli kolm tükki (lehmasid siis). Oli kudagi susserdatud, sest olla tohtis ametlikult ÜKS.
Nagu Trumm kirjutas, piim läks pukile (päevas kaks 20 liitrist nõud). Oma tarbeks tehti koor ja või ise, separaator oli täitsa olemas. Otse müümisega keegi ei jamanud, naabritädi sai, aga see oli kõik.
Seakeeksiks kutsuti meie kandis. Leiva loomadele söötmine oli muide krim. koodeksis. Ega see takistanud


LISATUD:

Pane tähele aastaarve. Mingil hetkel seoses toiduainete puudusega (70nendate lõpp, toitlustusprogrammid jms huvitavad asjad) lasti reeglid lõdvemaks ja vaadati paljudele asjadele läbi sõrmede ja pärast Andropovi surma ei huvitanud sellised asjad enam kedagi. 80nendate keskpaik ja teine pool pole mingis seoses kümnend varasema ajaga, ei palkade, seadustest kinnipidamise, üldise meelsuse jne jne osas.

Minu arust oli lõplik murrang 1986, kui järjest oli Tšornobõl, see kahe rongi plahvatus ja Adm. Nahhimov.

Samamoodi sai hiljuti lehest lugeda, et dihlofossi õlle sisse laskmine oli legend
Ise korduvalt nähtud, nagu ka kingaviksiga leiva söömist.

Väike selgitus, miks toimiti nii nagu toimiti. Pukile viidud piima eest sai inimene 20 kopikat liitrist. Poest ostes maksis pudelisse pandud piim samuti 20 kopikat liiter. Ligilähedases vastavuses oli ka odava leiva ja jõusööda kilo hind. Erinevus oli, et jõusööta eraisikutele vabalt ei müüdud, normid ja limiidid olid.

20 kopikat liitrist, 40 liitrit päevas, aastas keskeltläbi 250 piimapäeva, see teeb kuus keskmiselt 170 rubla puhtana käden.
Mina mäletan mingitest paberitest, et 80ndate keskpaigas sain mu keskeriharidusega vanemad spetsialisti taseme tööga 160-200 rubla bruto.
Väike ime siis, et tänu sarvekandjatele oli värvitelekas toas ja 2106 Ziguli õue peal.
Tavaliselt armastavad inimesed rääkida, et kui raske oli saada ostuluba.
Mina pakun, et ostuluba oli suht väike probleem (tubli eesrindlane sai selle ikka, vähemalt poputatud põllumajandussektoris), probleem oli 160 rublase kuupalgaga see 7000 rubla kokku saada. Lisaks läksid autod 80ndatel ka poest ostes kiiresti kallimaks, nt 80ndate teises pooles maksis Samara juba 9000. Pannes iga kuu 50 rubla kõrvale (julm dieet pidi olema), siis kulus autoraha kokku saamiseks 10-15 aastat.

Kapten Trumm kirjutas: Lisaks läksid autod 80ndatel ka poest ostes kiiresti kallimaks, nt 80ndate teises pooles maksis Samara juba 9000. Pannes iga kuu 50 rubla kõrvale (julm dieet pidi olema), siis kulus autoraha kokku saamiseks 10-15 aastat.

Trumm mitu tuhat Sul siis Samara 9000 puudu jäi?

häh kirjutas:Samamoodi sai hiljuti lehest lugeda, et dihlofossi õlle sisse laskmine oli legend
Ise korduvalt nähtud, nagu ka kingaviksiga leiva söömist.

Kusjuures dihlofossi-õlle kokteilidel olid nimed ka, vastavalt sellele, mitu surtsu dihlofossi õllepudelisse lastud oli:
üks surts - seitseteist kevadist hetke;
kaks surtsu - kaalul on rohkem kui elu;
kolm surtsu - surma hinda küsi surnutelt.

Trumm mitu tuhat Sul siis Samara 9000 puudu jäi?

No meie pere (vist tänu ka lehmadele) suutis selle Samara 1988 ära ka osta. Oli isegi selline jõukusehetk, et neljaliikmelises peres oli lausa 2 sõiduautot.
Seejuures ikka töö ja rabamisega, kommuniste ja komsomolkusi (mida väideti olevat siis kõige alus) meil ega lähisuguluses polnud.
Teades tollal vanemate palkasid ja auto hinda, siis oli selgelt selle ostuloa hankimine väiksem probleem kui selle raha kokku ajamine.
Neid heinateo, kartulivõtu ja viljakoristuse talguid oli ikka pikki aastaid.

Kapten Trumm kirjutas:Teades tollal vanemate palkasid ja auto hinda, siis oli selgelt selle ostuloa hankimine väiksem probleem kui selle raha kokku ajamine.

See oli sama teema siis, kui peale sõda oli autopoodides müügis selline aparaat nagu ''Pobeda'' (kas ostuloaga või mitte ei oska öelda-küllap ikka loaga?), mida aga ükski lihtsurelik omale tegelikult soetada ei saanud kuna hind oli selline, et peale ostmist sattusid koheselt pädevate organite kõrgendatud tähelepanu alla kuskohast sa raha said selle jaoks.

Peale sõda mingil perioodil oli täiesti vabamüügis selline aparaat nagu Gaz-12 Zim, ainult raha selle hinna maksmiseks oli parematel kaevuritel ja kaugsõidu meremeestel.