Põhjus sellisel probleemil on see, et töö on must ja ebameeldiv ning päevas tuleb ronida kabiinist 100 korda välja - eesti autojuht eelistab näpp ninas tiksuda maanteel rekka rooli taga sama palga eest.
Just.
Üks asi on erinevad töökohad ja teine asi töötingimused erinevatel töökohtadel. Ja erinev töökeskkond, juhid ja kollektiiv.
Erinevad on ka nõuded töötajatele, mida ettevõte esitab.
Eks need eelistused, kas istuda jäätmemasina roolis Rgn-Sellsis, AS Eesti Keskkonnateenustes, või rekkaroolis kusagil, kujunevad välja nende erinevate mõjude sümbioosis ja töötasu on ainult üks neist.
Mis puudutab ettevõtet AS Eesti Keskkonnateenused, siis tundub, et errorid on seal süsteemsed.
06.08.2014
http://maaleht.delfi.ee/news/eestielu/a ... d=69489201
09.01.2017
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/fo ... d=76849728
10.01.2017
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/va ... d=76860672
19.09.2017
http://kasulik.delfi.ee/news/uudised/lu ... d=79545434
TARTU ÜLIKOOL, Pärnu kolledž, Ettevõtluse osakond
Merili Tehvand, lõputöö.
"Tööstress ja tööjõu voolavus AS Eesti Keskkonnateenused Tartu filiaalis"
AS Eesti Keskkonnateenused kuulub Alexela Groupi ning annab tööd rohkem kui 300 inimesele. AS-i Eesti Keskkonnateenused põhitegevusala on jäätmete käitlemine ning erinevate kommunaalteenuste osutamine.
....
Tööjõu voolavus on töötajate liikumise määr, mis võimaldab hinnata ettevõtte konkurentsivõimelisust ja jätkusuutlikkust. Tööjõu voolavuse mõju võib olla nii positiivne, tuues kaasa uusi töövõtteid ja ideid, aga ka negatiivne, mis puhul ei suudeta oma teenuste või toodetega konkurentsis püsida.
Kõrge tööjõu voolavuse määr viitab juhtimisprobleemidele.
...
Töötajad on andnud üsna kõrgeid tulemusi järgmistele väidetele: soovitud töö saamine on peamiselt võimalik õnneliku juhuse kaudu (hinnanguks 4,0), edutamine on tavaliselt võimalik hea õnne korral (hinnanguks 3,29) ning väga hea töökoha saamiseks peab keegi perekonnast või sõpradest töötama kõrgel ametikohal (hinnanguks 3,32). See tähendab, et vastajad on üsna kindlalt väitnud, et neil oma juhi üle arvatavast suuremat mõju pole ning seetõttu leiavad nad, et hea töö leidmine või edutamine on peamiselt võimalik vaid hea õnne või tutvuste kaudu. Edutamise eelduseks peetakse tõenäolisemalt pigem head õnne kui positiivset mõju juhi üle. Edutamise võimaluste puudumine või teadmatus edutamisvõimaluste kohta on autori arvates üks tööstressoreid, millest tulenevalt inimesed organisatsioonist lahkuvad......
....Küsimustiku keskmiste näitajate kohaselt pidasid töötajad juhtide poolset toetust küll pigem positiivseks, kuid samas ei tohiks unustada, et töötajate
motiveerimiseks tuleks aeg-ajalt ka hästi sooritatud ülesannete eest jagada tunnustust ning võimalike probleemide korral olla valmis neid ka lahendama.
Min (2007: 377) on samuti toonud tunnustamise välja kui rahulolu tekitava faktori, mis vähendab tööjõu voolavust.....
...Ka küsimustiku kolmanda ploki tulemusi meenutades jääb olulisemaks küsimuseks edutamise võimaluste puudumine. Lisaks on sellega seonduval töötasu ning koolitamise ja arenemise küsimustel samuti kriitilised keskmised näitajad. Tasustamine kui tööstressi üks tekkimise põhjuseid oli mainitud ka eelintervjuus. Siinkohal ühtivad nii töötajate endi kui ettevõtte esindaja arvamused. Organisatsioonis madalamatel ametikohtadel töötavate inimeste palgatase on iseenesest mõistetavalt üsna madal ning ei ole suure tõenäosusega sellisel tasemel nagu töötaja ise sooviks. Palgafond on küll kindlate piiridega ressurss, kuid sellegipoolest tasuks ettevõtte juhatusel palgapoliitika kriitilise pilguga üle vaadata. Oluline on, et inimese tehtav töö hulk oleks proportsioonis saadava töötasuga. Kuna AS Eesti Keskkonnateenused Tartu filiaalis moodustab suure osa personalist graafiku alusel töötajad, siis võib ka see olla üheks rahulolematuse põhjuseks töötasu suuruse arvestamisel....
....Neljandas plokis uuritud tööstressi põhjustest oli töötajatelt enim kriitikat saanud taaskord teadmatus edutamise võimaluste kohta, aga ka ebaselgus töö ülesannete ja vastutuse osas. Selgus, et lausa 92% töötajatest on tundud või tunnevad end pidevalt ebaselguse tõttu häirituna....
...Töölt lahkumise kavatsuste osas tuleks autori arvates eelkõige tähelepanu pöörata noorema-ealisele personalile. Uuringu tulemustest selgus, et suur osa neist pole mingil juhul planeerinud ettevõttes enam kui viis aastat töötama. Kaheaastase jätkuva töötamise kavatsused on küll veidi kõrgemad, kuid tulemus on sellele vaatamata liiga madal, et ettevõtte juhatusele kindlustunnet või rahulolu tekitada....
....Mõni üksik näitaja võib tööandjale pakkuda tõelist kindlustunnet, kuid enamiku puhul tasub mõelda, kas ja mida parandada, et töötajate lahkumise kavatsusi vähendada. Eelkõige peab autor silmas staažikaid, üle kümne aasta organisatsioonis töötanud inimesi.
Kuna nii pika aja jooksul saab töötajast ettevõtte jaoks spetsiifiline personal, kes tunneb valdkonda, kus ta töötab ning omab enda tööst tulenevaid professionaalseid teadmisi, oleks sellise personali kadu ning uute töötajatega asendamine ettevõtte juhatusele väga kulukas.
Vältimaks staažika personali lahkumist, tuleks kindlasti üle vaadata tööandja poolt pakutavate hüvede olemasolu. Siinkohal ei pea autor silmas ainult materiaalseid hüvesid, vaid ka mittemateriaalseid, kuna selliste hüvede kasutamine ei too ettevõttele lisakulutusi ning seda vahendit võib iga juht kasutada....
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q= ... 79UYmkVkxQ
jne
*Täpsustuseks: See 2500EUR töötasu mida pakutakse seal "olmeprügi autojuhile" on "kuni". Ehk siis 1800 kuni 2500 bruto. Mis pole muidugi halb. Vähemalt ei oleks halb Eesti perifeerias.
https://www.cvkeskus.ee/view_jobad.php? ... 511735&w=1
https://www.cvkeskus.ee/joboffers.php?s ... sort&dir=1
Konkurent Ragn-Sells peaks oma keskmiste töötasude tõttu, võrreldes AS Eesti Keskkonnateenuste 2500-ga
, üldse ilma jäätmeveoautojuhtideta olema ...
https://krediidiraportid.ee/ragn-sells
...aga ülla-ülla
https://krediidiraportid.ee/eesti-keskkonnateenused
*
Ehitajatest ja ehitamistest.
Üks häälekamaid huvigruppe võõrtööjõu sissetoomiseks "sest tööjouturul ei ole meil inimesi" on just ehitussektor.
Ehitussektor on ka just see, kus neid "Ukraina ehitajaid läbi Poola siia JOKKides tuuakse".
Trumm räägib ses suhtes õiget juttu, et
Mul oli hiljuti üks tore juhtum, 8x12 gabariitidega lintvundamendi rajamise eest fibost küsisid ehitajad alates 25 tuhandest eurost. Kui arvata sellest summast maha tellitavad kopatööd ja ehitusmaterjalid, siis minu arvutusi mööda tahtsid kaks tonti saada kuus palgaks üle 7000 euro kuus (see on kahe normaalse töömehe kahe nädala töö).
aga mitte "kaks tonti" ei taha meil siin pidevalt saada selliseid summasid (mõned tondid kindlasti tahavad ka), vaid ehitusettevõtted tahavad saada selliseid õhku täis summasid, sest laenuraha kaukad on jälle valla (hetkeks küll on tõrkeid nt. Kredex toetustega mis tulevad EU-lt) ja on hea küsida. Et meie ehitusettevõtjad ei tuleks küsitavate summadega toime, et maksta nt siinsele ehitustöölisele turu ja sektori keskmist või kõrgemat palka ja selleks, et "ots otsaga" kokku tulla peab eksportima Ukrainast odavehitajaid, ei pea IMHO aga paika.
Praegune probleem "tööjõupuudusega" ehitussektoris tuleneb peamiselt sellest, et see on kunstlikult tekitatud ajutine tellimuste hüppeline suurenemine, mis meelitab "avanenud võimalusi" ja turule paisatud miljoneid kiirelt ärakasutama. Nii näiteks jagas seesama Kredex laiali korterelamute renoveerimisrahad, mis olid mõeldud turule toomiseks kuni aastani 2021, 2017a septembriks, tekitades korraga lühiajaliselt suure tellimuste hulga, mida olemasolevad ehitusettevõtted ja kiirelt juurde loodavad ehitusettevõtted, tahavad/tormavad ruttu ära kasutama enne, kui rong järgmiseks kolmeks aastaks läinud on. Sest siis tuleb auk. Käib mingi tõmblemine ja stabiilsusest on asi kaugel. Ja kui ei ole stabiilsust, siis ei saa ka ettevõtjad midagi stabiilset planeerida ega prognoosida. Need samad "koduturu ehitustöölised" elik tööjõud oleks lähiajal uuesti enamuses töötud. Kui koondad, siis maksad suuri summasid. Kui teed tähtajalised lepingud, siis sa ei leia eriti soovijaid kes tööle tuleks ilma edasise kindlustundeta. Ja jääbki üle kärutada siia Ukraina ehitajaid läbi Poola, ning kui tume tulevik taas käes, siis kärutada nad läbi Poola Ukrainasse tagasi. Nemad ei köhi ja on leplikud. Või lasta tumeda tuleviku saabudes "firma" lihtsalt pankrotti ning laiutada käsi, et kõik, raha otsas, firma otsas, halb õnn.
Ehitusettevõtjad tahaksid muidugi, et neid UKR ehitajaid saaks kärutada siia-sinna seaduslikult. Et oleks vähem jamasid ja odavam see kärutamine. Selleks oleks vajalik riigi poolne "tugi" ja luba....
https://www.aripaev.ee/standardne-top/2 ... d-firmasid
https://krediidiraportid.ee/yit-ehitus
https://krediidiraportid.ee/ehitusfirma ... a-tuulberg
https://krediidiraportid.ee/fund-ehitus-ou
https://krediidiraportid.ee/ehitustrust
https://krediidiraportid.ee/merko-ehitus-eesti
https://krediidiraportid.ee/eventus-ehitus-ou
jne
*
Siin oli juttu ka igasugustest Rimidest ja Maximatest jms.
Karm konkurents sunnib kaubakette arutult laienema
Eestis on tuhande elaniku kohta üle 300 ruutmeetri müügipinda, selle näitajaga edestame enamikku Euroopa Liidu riike.
Ehkki kõik Eestis tegutsevad kaubandusketid tunnistavad, et väikese Eesti jaoks on kaubanduspinda liiga palju ja lähiaastad tulevad väga rasked, plaanivad nad kõik laienemist. Seega jääb õhku küsimus, kust leitakse ostjad.
«Konkurents Eesti jaekaubandusturul on väga tihe,» tõdes Selveri keti juht Andres Heinver. «Kui vaadata Euroopas ringi, siis suuremates riikides on vähem jaekette kui Eestis. Võru kaupluste ruutmeetrite arvuga ühe elaniku kohta võiksime ilmselt pürgida rekordite raamatusse.»....
....Lasnamäel jääb puudu ligi 17 protsenti ostujõudu, et kauplused jõuaksid vähemalt nulli, kasumist rääkimata.
https://tarbija24.postimees.ee/729264/k ... t-laienema
Lisame siia mitte just kõige jõukama ostjaskonna ja voilaa.
Ja see "arutult suur müügipind elaniku kohta" vajab "arutult suurt klienditeenindajate hulka ruutmeetri kohta".
Arutult suur klienditeenindajate hulk omakorda viib "arutult alla klienditeendajate töötasud" ja võimalused midagi enamat maksta.
Arutult väikesed töötasud tekitavad arutult suure kaadrivoolamise kuni sinnamaani välja, et tööjõuturul puudub piisav hulk töötajaid kes on üldse nõus arutult madala töötasu eest arutult pikalt tööle asuma arutult suurtel ruutmeetritel.
Kokkuvõttes üks suur "arutu tegevus" mida teevad kes? Töötajad?
Ah jaa, otseloomulikult on tegelik põhjus selles, et meil ei ole tööturul piisavalt inimesi. Ei ole piisavalt arutuid inimesi kes kogu selle arulagedusega nõus oleks. Küll on aga selliseid arutuid inimesi näiteks kasvõi sealsamas Ukrainas, sest seal on veelgi arutum majandus praegu, koos veelgi arutumate töötasudega jne.
Ahjaa ahjaa ehk ahjaa vol2.
Siia peaks lisama veel arutud ülemused, kes viivad sisse arutuid norme ja eeskirju töölistele, nagu sellest muust arulagedusest veel vähe oleks.
Nii näiteks on laialt levinud sellistel arutult suurtel müügipindadel 12-13 tunnised või veelgi pikemad vahetustega töökohad, kus ei ole töölisele ette nähtud selliseid inimkonna tarkade poolt leiutatud lihtsaid ja elementaarseid esemeid nagu TOOL või ISTE... tähendab need võivad isegi olemas olla, aga nendele istumine on 12-13 tunni jooksul keelatud... noh paar korda võib... siis kui lõunat pead ja sööd, või kui on (kui on) mõni kohvipaus äkki sinna tihedasse töögraafikusse sisse joonistatud. Kujutage ette jah, on ka selliseid teenindusettevõtteid meil.
Või siis praktika, kus tööle tuleb tulla
de facto kella seitsmeks või poole kaheksaks, no sest vaadake vaja on kaup vastu võtta ja lettidele panna ja hinnasilte teha jne kuid ametlik tööpäev algab
de jure sellele vaatamata kell kaheksa. Elik algab see osa meeldivast tööst, mille eest töötasu makstakse. Ja sama kordub õhtul, kui kauplus suletakse näiteks kell 20:00 aga enne kui töötaja minema saab, peab ta veel "tegema kassa", korjama vbl midagi ära külma, vbl mõnes kohas isegi pesema ise põranda ja tõmbama tolmulapiga üle armsa leti ja vitriinid. Töötasu maksmine lõppeb otseloomulikult kell 20. Teisiti ei saaks see ollagi. Oli ju Töö- ja puhkeaja seadus... nüüd on Töölepinguseadus... tööinspektsioon....
Ja siis küsigem endalt, et kas nii on ka mujal? Seal kusagil mujal, millega/kellega me pidevalt kõike võrdleme. Ja, et kas nii tagataksegi tööjõuvoolavuse puudumine ja leitakse omale sealt "tööjõuturult" neid töölisi, keda pidevalt viimasel ajal "ei ole"?
Kokkuvõtteks
Teema on nii mitmetasandiline, et siin ainult kasumitest, töötasudest, või tootlikusest töötaja kohta rääkides, jääb kolmveerand olulist juttu rääkimata.
.