www.militaar.net

"Ja tahtmine Eestis üliolulise valdkonnaga – energeetika ja maavarad – tegeledes saada mõõdukalt palka ja veidi rohkem hinnanguid kõigilt, kes paremini teavad või seda arvavad," sõnas Michal.

wolfgang kirjutas: ↑08 Dets, 2023 8:35 Eile, 07.12. Terevisioonis, esines Neivelt ja ajas kaunis mõistliku juttu EV energia teemal. Mitte midagi uut, aga ajakirjanik oli šokis, kuna seni on, meedias, sel teemal valdavalt valet(lobi) ja soovmõtlemist aetud.

Isamaa esindaja Kristjan Järvani sõnul tuleb astuda samm tagasi ja enne energiapoliitika otsuste tegemist otsustada, millisena näeb Eesti oma edasist majanduspoliitikat. Kui Eesti soovib suuremat majandust, mis hõlmab ka tööstuse arengut, siis eeldab see tuumajaama, kuid kui seda ei soovita, siis piisab ka näiteks tuuleenergiast.
Energia hind peab olema sobilik ja seda mitte vaid kodutarbijatele, vaid ka tööstusele. Eesti energiatootmist on vaja mitmekesistada ja tuumaenergia on oluline võimalus, mida tuleks kaaluda, sõnas Järvan.

Reformierakonna esindaja Andres Suti sõnul võtavad kõik otsused, ülesehitus ja võimekuste loomine aega. Samal ajal on aga ka investoril tarvis kindlust. "Isegi siis kui loome selle raamistiku, ei ole 100 protsenti kindel, et tekib investor, kes on valimis siia investeerima," ütles Sutt.
Sutt märkis, et mida pikem on protsess, seda rutem tuleb sellega alustada ning kui tuumaenergiat puudutav otsus langetada viie aasta pärast, siis läheb ikka vähemalt 10 aastat selle rajamiseni. "Mis ei tähenda, et me ei peaks omavahel rääkima riskidest ja võimalustest, mis tuumaenergieetikaga kaasnevad," sõnas ta.

Lauri Laats (KE) juhtis tähelepanu, et ilma juhitavate võimsusteta ei ole võimalik energiasüsteemi üleval hoida, kuid tõenäoliselt peaks tuumajaam olema vaid üks mitmest lahendusest.
Samuti rõhutas Laats, et otsuste langetamisega on taastuvenergiale ülemineku ajaraamistikku vaadates juba väga kiire. "Just praegu peabki seda analüüsi tegema, meil ei ole enam aega eksida."

Evelin Poolametsa (EKRE) sõnul oleks otsus tuumajaama rajamiseks tulnud teha juba 10 aastat tagasi ning praeguseks on selle aruteluga juba hiljaks jäädud.

Poolamets rõhutas, et ammu võiks olla Eestis tuumaelektrijaam, sest nii puhast ja efektiivset energiatootmise viisi teist ei ole.

Ossinovski märkis, et endiselt on põhiküsimus, kas tuumajaama on Eestisse vältimatult vaja ning tuleb vastata küsimusele, mis eesmärki see energiapoliitikas täidab. Nendel hetkedel kui on puudu näiteks tuuleenergiast, on siiski vaja teisi tehnoloogiaid selle tasakaalustamiseks, näiteks salvestustehnoloogiat.

Samuti tuleb Ossinovski sõnul välja mõelda, mida teha nendel hetkedel, kui kogu piirkonnas tekib ajutiselt suur elektripuudus. "Kui selliseid hetki peaks olema, siis on olemasolevad põlevkivijaamad," rääkis ta.

Selleks, et paari nädala jooksul aastas tagada varustuskindlust, ei ole mõistlik ehitada tuumajaama, ütles Ossinovski, ning märkis, et sellisel juhul on mõnel nädalal aastas ka reservis hoitavate põlevkivijaamade käitamine mõistlik. Nii kaua kuni need on olemas, võib neid kasutada, tagades, et seda tehakse minimaalselt, lisas ta.

Laats ütles, et praegune salvestustehnoloogia on arengujärgus ja selle peale nii väga loota ei saa, küll aga peab energeetikapoliitika väljakujundamisel vaatama Balti regiooni tervikuna.

Samuti tuleb Ossinovski sõnul välja mõelda, mida teha nendel hetkedel, kui kogu piirkonnas tekib ajutiselt suur elektripuudus. "Kui selliseid hetki peaks olema, siis on olemasolevad põlevkivijaamad," rääkis ta.

Selleks, et paari nädala jooksul aastas tagada varustuskindlust, ei ole mõistlik ehitada tuumajaama, ütles Ossinovski, ning märkis, et sellisel juhul on mõnel nädalal aastas ka reservis hoitavate põlevkivijaamade käitamine mõistlik. Nii kaua kuni need on olemas, võib neid kasutada, tagades, et seda tehakse minimaalselt, lisas ta.

teeline35 kirjutas: ↑11 Dets, 2023 8:24 Poliitikute arvamusi energeetikast,
https://www.err.ee/1609177645/ossinovsk ... atult-vaja
...

Eesti varustuskindluse norm on tagatud 2027. aastani Narvas hoitavate 1000-megavatiste põlevkiviplokkide abil ja edasistel aastatel tuleks hoida turul nelja põlevkiviplokki. Aastal 2030 neljast plokist enam ei piisa ja võimsusmehhanismi on juurde vaja, selgus Eleringi esmaspäeval avaldatud aruandest.

"See tähendab, et pärast omaniku ootuse lõppemist 2026. aastal, Narva põlevkiviplokkide täiendaval sulgemisel, võib tekkida tootmisvõimsuste või sagedusreservide puudujääk.

Eri sektorite elektrifitseerimine on kaasa toomas elektritarbimise kasvu nii
Eestis kui kogu Euroopas. Aruande kohaselt suureneb järgneva kümne aastaga Eesti aastane elektritarbimine ligi kahe teravatt-tunni võrra ning tiputarbimine kasvab ligi 450 megavati võrra.
Keskpikas perioodis võib regioonis süsteemi võimekuse tagamiseks olla vaja luua võimsusmehhanisme. Eriti kriitiline on Eleringi hinnangul regiooni jaoks vahemik 2027–2030, mil tarbimine ja reservide nõudlus kasvab kiiresti, kuid vanad elektrijaamad väljuvad turult.

Minu arvates võiks selle mitte kunagi end äratasuva rb asemel ( mille hind kujuneb 3 x kallimaks kui prognoositud ) panustada eesti energeetikasse . Mul ei ole teada , kaua Kiisa reservelektrijaama ehitati , üks selline võiks kenasti Balticconnectori läheduses asuda , siinpoolses otsas ja küll see toru terveks saab .

"Eesti peab nende materjalide käitlemiseks looma tervikliku taristuahela, sealhulgas maa-aluse jäätmehoidla. Kas suhteliselt väikeses riigis on võimalik leida selleks sobiv geoloogiline koht ja luua vajalik taristu taskukohase hinnaga? Ettevõttel on esialgsed hinnangud, kuid nende realistlikkust tuleb praktikas veel hinnata," hoiatab ta.

"Tuumajäätmed jäävad aastatuhandeteks ohtlikuks ning nende ladustamise ja ohutuse eest peavad maksma tulevased põlvkonnad," märgib tuumaenergia ekspert, keskkonnakaitserühma Ekozaštšita! kaasesimees Vladimir Slivjak. Ta on otsustavalt ehitamise vastu.

"Tuumaenergeetika on minevikust pärit tehnoloogia, väga kallis ja tekitab ka uute õnnetuste ohtu," ütleb Slivjak. "Seda energiat vajavad diktaatorid, kes üritavad luua tuumarelvi, ja ettevõtted, kellel on juba pikka aega olnud rahaga raskusi. Tänaseks on tuumaenergeetika osakaal maailmas langenud alla 10% ja see langeb juba palju aastaid järjest. Praegusel ajal toimub peamine tehnoloogiline areng taastuvenergeetika vallas, see on olnud palju aastaid järjest maailmameister nii uute investeeringute kui ka kasutusele võetud võimsuste mahu puhul. Sellised riigid nagu Eesti on taastuvenergia jaoks ideaalsed. See on detsentraliseeritud, kiiresti ehitatav, selle hind langeb aasta-aastalt, tuumaenergia hind aga ainult tõuseb. Valik on ilmne."