Piia Puuraid,
piia.puuraid@epl.ee
Eesti Päevaleht
Ühte Odini sõdalaste eestvedajat Argo Zirkelit on kriminaalkorras karistatud nii alaealiselt mobiiltelefoni omastamise kui ka väljapressimise eest.
Kohalikke pagulaste eest kaitsta lubavad Odini sõdalased kinnitasid reedesel esmakordsel koosolekul, et kuigi praegu puudub patrullimiseks otsene vajadus, hakatakse seda tegema üldise turvalisuse tagamiseks ja ka näiteks koolimajade juures, pakkudes end appi lapsi koolist koju saatma.
Viimane lubadus võib aga tunduda iroonilisena. Nimelt aitas reedest üritust korraldada Argo Zirkel, kes on varem varastanud alaealiselt mobiiltelefoni ja alaealistelt mitme kuu jooksul raha välja pressinud.
Odini sõdurite toetusrühma ühe administraatori Zirkeli (25) karistusregistri esimene sissekanne ulatub aastate taha, kui ta oli vaevalt täisealiseks saanud. Praeguseks on tal aga kogunenud viis kehtivat kriminaal- ja 12 väärteokaristust.
2009. aastal karistati teda koos kaaslasega varguses ja kehalises väärkohtlemises. Kohus karistas Zirkelit kokku kaheksa kuu pikkuse tingimisi vangistusega ning tal tuli läbida sotsiaalprogramm agressiivsuse maandamiseks. Kohtulahendist ei selgu, kas Zirkel pani teo toime mehe või hoopis lapse või naise vastu: viimane variant peaks välistama Odini sõdalaste rühma kuulumise.
Odini sõdalastega ühinemiseks on grupeeringu Facebooki lehel seatud mõned tingimused: pead olema vähemalt 18-aastane, ei tohi olla arvuti taga istuv jutumees ja kindlasti ei tohi olla muslim. Peale selle on lisatud klausel: „Sa ei tohi olla karistatud kuriteos, mis puudutab vägivalda perekonna või naiste/laste vastu!”
Välistatakse kindlad kuriteod
Kuid reedel salga esimesel kohtumisel oli sõnum juba mõnevõrra segasem. Grupeeringu üks eestvedajaid Indrek Olm sõnas, et liituda soovijal ei tohi kindlasti olla kehtivat kriminaalkaristust. Samuti ei sallita laste vastu toime pandud ja seksuaalkuritegusid. Ilmselt peaks see patrulli vastu usaldust tekitama, kuid tegelikult välistatakse üksnes kindlat liiki kuriteod, ülejäänud on justkui lubatud.
Ka rühma kuuluva Zirkeli puhul kuritegude nimekiri eespool tooduga alles algab. 2010. aasta septembris oli ta taas kohtupingis, sest küsis tänaval alaealiselt helistamiseks umbes 130 eurot maksnud telefoni, kuid tagasi ei andnud ehk omastas selle. Nüüd tuli Zirkelil talle määratud karistus kanda ühiskondlikult kasuliku tööga.
2011. aastal oli ta taas kohtu ees, sest telefoni vargus ei olnud ainuke laste vastu toime pandud kuritöö. 2009. aasta augustis alustas ta ühelt alaealiselt raha väljapressimist. Summad jäid vahemikku 10–1076 krooni (0,6–69 eurot – P. P.).
Kokku mainitakse kohtuotsuses 29 korda, kui Zirkel kahe kuu jooksul kokku 280 euro ülekandmist nõudis. Skeem oli lihtne. Zirkel ähvardas, et kui talle raha üle ei kanta, siis räägib ta kannatanu vanematele ära, et nende järeltulija on vanematelt raha varastanud ja sõidab nende teadmata rolleriga. Taas tunnistas Zirkel end süüdi ja mõistetud tingimisi vangistus asendati ühiskondlikult kasuliku tööga, mida oli nüüdseks kogunenud juba 1020 tundi. Seitse kuud pärast otsuse jõustumisest pöörati mõistetud vangistus aga täitmisele, sest Zirkel rikkus registreerimiskohustust, ei elanud kindlaksmääratud kohas, ei taotlenud luba elukohast lahkumiseks ega selle vahetamiseks. Üldkasuliku töö tunde oli ta teinud määratud 1020 tunnist vaid 32, eirates koostatud ajakavu.
Pärast poole karistusaja möödumist taotles ta ka enne tähtaja lõppu vabastamist, taotlus aga lükati tagasi. Nimelt möönis kriminaalhooldusametnik muu hulgas, et vabaduses käitumist mõjutavaiks riskifaktoreiks on alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, vägivaldne ja impulsiivne käitumine, töökoha puudumine ja negatiivse mõjuga sõpruskond.
Eesti Päevalehel ei õnnestunud eile ei Zirkelit ega ka grupeeringu teist eestvedajat Indrek Olmi tabada, et küsida, kuidas eeltoodu rühmituse reeglitega kokku sobib.
Ka linnaosa jurist
Reedel toimunud odinlaste kohtumisel istus n-ö juhatuse laua taga ka Tallinna Mustamäe linnaosa jurist, Keskerakonda kuuluv Annika Grauberg. Argo Zirkel konsulteeris temaga mitmel korral nimekirja ja avalduste küsimuses ning jäi mulje, et Grauberg tegeleb grupeeringu haldusasjadega. Ka reedesel kohtumisel viidati talle kohalolnu sõnul kui salga juristile. Eesti Päevalehele teadaolevalt tegeleb ta MTÜ juriidilise poolega ja selle ametlikuks tegemisega.
Grauberg ise lükkab kuuldused tagasi. „Niinimetatud koosolekule läksin koos oma elukaaslasega, kes on võib-olla tulevase rühmituse/ühingu liige. Mina ei ole eespool nimetatud ühingu liige ega nende jurist,” sõnas ta.
Tallinna linnavalitsuse pressiteenistusest Raepressist Eesti Päevalehe edastatud vastuses seisis, et Tallinna linna ametiasutustes ei reglementeerita töötajate osalemist ühiskondlikus tegevuses tööst vabal ajal, kui see ei lähe vastuollu kehtivate seadustega. Ka Keskerakonna pressiteenistus kinnitas, et inimeste põhiseaduslik õigus on kuuluda eri organisatsioonidesse ja senikaua, kuni ei rikuta Eesti Vabariigis kehtivaid seaduseid, ei saa organisatsiooni kuulujaid ka hukka mõista. „Ilmselt võib säärase liikumise tekkimise taga näha seda, et inimesed on mures ühiskonnas valitsevate probleemide pärast ja otsivad nendele omaalgatuslikult lahendusi. Iseasi, kas need lahendused ka mõistlikke tulemusi saavutavad,” lisas erakond.
Soldiers of Odini nime kandev mittetulundusühing on 31. jaanuaril esitatud äriregistrile registreerimiseks. Veebruari alguses lisati sellele aga puuduste kõrvaldamise määrus, mille täitmiseks on aega 24. veebruarini. Siis on lubanud odinlased ka esimest korda rongkäiguga rahva ette tulla.
Kolm odinlaste valefakti
Urmas Jaagant
Odini sõdalaste rühmituse liikmed esitasid esimesel Tallinnas toimunud värbamisüritusel mitu väidet Eestis olevate pagulaste kohta, lisamata ühtegi fakti, mis väiteid kinnitaks.
1. Saaremaale on viidud 40 pagulast.
Siseministeerium: „Euroopa rändekava alusel ei ole Eestisse ümber paigutatud mitte ühtegi kaitset vajavat inimest. Meie keskel elab ka 192 rahvusvahelise kaitse saanud inimest, kes on siia aastate jooksul saabunud ja kelle kohta Eesti on tuvastanud, et nende elu on kodumaal ohus ja nad tõesti vajavad kaitset. Valdav enamik neist on pärit Ukrainast. Väited, nagu Saaremaal või TTÜ ühiselamus on pagulaskeskus või Vägevale juba paigutatud pagulased, ei vasta tõele.”
2. TTÜ Akadeemia tee ühiselamusse on elama pandud pagulasi.
Siseministeerium: „Eestis elab üle 130 kodakondsusest inimesi. Nad elavad meie keskel ja teevad samu asju, mida meiegi: käivad tööl, koolis, lasteaias, kontserdil ja kohvikus. Möödunud aastal said Eestis elamisloa ligi 5000 välismaalast, neist enamik Eestis töötamiseks (1659), pererändeks (1458) ja õppimiseks (1145).”
3. Pagulasi on paigutatud Jõgeva lähedale Vägevale.
AS-i Hoolekandeteenused juhatuse esimees Maarjo Mändmaa: „See väide on vale. Oleme avatult sealsetele kohalikele rääkinud, et plaan on teha Vägevale teenusekohti. Praegu oleme esitanud valitsusele taotluse, et reservist eraldataks raha ruumide kordasättimiseks. Esimene koht pagulastele on endiselt Vao. Kui seal enam vabu kohti ei ole, siis Vägeva. Meie ei ole kedagi kuskile vaikselt paigutanud.”