www.militaar.net

Jaanus2 kirjutas:Kodanikel ei ole keelatud grupiviisiliselt mööda linna jalutada ja kuni nad midagi keelatut ei tee, ei saa teha midagi, vähemalt õigusriigis. Soomes on nad reaalselt olemas ja seal ka keegi üritas vinguda, aga leiti, et selliste gruppide olemasolus endas pole midagi seadusvastast. Tüütu asi see demokraatia, Venemaal on hoopis lihtsam.

Fucs kirjutas:Paneks siia otsa ka ühe lingi juba vanale, kuid senini kasutatavale materjalile, mille ma ühes teises, VF propale pühendatud teemas juba muidu panin, aga see sobib siia selle arutluse otsa IMHO ideaalselt.

http://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=623

Wots kirjutas:Teine vägagi argument on, et varsti on suurem osa valitsusest ja riigiaparaadist võtnud sõna teemal "Odini Sõdurid". Küll kaalutakse kas neid ikka on vaja , mis nendega kaasneb ning kelle huvides. Samas pagulas teema üle mina pole veel siiamaani lugenud ühtegi korralikult argumenteeritud ja väikse tuleviku nägemis võimega kirjatükki samade inimeste sulest! See ongi see , mis otsustab kas inimene läheb abipolitseinikuks või ühineb mingi patrull grupiga.

Kriku kirjutas:

Fucs kirjutas:Paneks siia otsa ka ühe lingi juba vanale, kuid senini kasutatavale materjalile, mille ma ühes teises, VF propale pühendatud teemas juba muidu panin, aga see sobib siia selle arutluse otsa IMHO ideaalselt.

http://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=623

access denied

Mis see on? Äkki puhvrist veel saab kätte?

Wots kirjutas:Teine vägagi argument on, et varsti on suurem osa valitsusest ja riigiaparaadist võtnud sõna teemal "Odini Sõdurid". Küll kaalutakse kas neid ikka on vaja , mis nendega kaasneb ning kelle huvides. Samas pagulas teema üle mina pole veel siiamaani lugenud ühtegi korralikult argumenteeritud ja väikse tuleviku nägemis võimega kirjatükki samade inimeste sulest! See ongi see , mis otsustab kas inimene läheb abipolitseinikuks või ühineb mingi patrull grupiga.

Minu jaoks on see argument samal tasemel nende inimeste arutluskäiguga, kelle jaoks arstid on ülbe ja ebameeldiv seltskond, kes ei hooli patsientide tunnetest ega selgita neile, mis toimub ja kes seetõttu hakkavad kasutama MMS-i vms.

Wots kirjutas:Teine vägagi argument on, et varsti on suurem osa valitsusest ja riigiaparaadist võtnud sõna teemal "Odini Sõdurid". Küll kaalutakse kas neid ikka on vaja , mis nendega kaasneb ning kelle huvides. Samas pagulas teema üle mina pole veel siiamaani lugenud ühtegi korralikult argumenteeritud ja väikse tuleviku nägemis võimega kirjatükki samade inimeste sulest! See ongi see , mis otsustab kas inimene läheb abipolitseinikuks või ühineb mingi patrull grupiga.

Kriku kirjutas:

Fucs kirjutas:Paneks siia otsa ka ühe lingi juba vanale, kuid senini kasutatavale materjalile, mille ma ühes teises, VF propale pühendatud teemas juba muidu panin, aga see sobib siia selle arutluse otsa IMHO ideaalselt.

http://digi.lib.ttu.ee/i/file.php?DLID=623

access denied

Mis see on? Äkki puhvrist veel saab kätte?

Kadri Ibrus, Helsingi
Eesti Päevaleht

Soome siseminister Petteri Orpo (Koonderakond) räägib intervjuus Eesti Päevalehele, et Soomelt saab eitava vastuse tõenäoliselt kaks kolmandikku varjupaigataotlejaid ja nende edasine saatus võib saada proovikivis kogu Euroopale, sealhulgas Eestile.

Eestis arutatakse endiselt, milliste kriteeriumite alusel ja keda üldse vastu võtta. Mis põhimõtetest on lähtunud Soome?

Meil on kaks põhialust. Oleme sõlminud rahvusvahelised inimõiguste tagamise kokkulepped (Genfi konventsioon – K. I.), mis tähendab, et meilt saab paluda varjupaika, me ei või sellest keelduda. Teiseks seovad meid Euroopa Liidu seadused, me oleme osa Schengeni ja vaba liikumise alast. Meil ei ole mingit võimalust ära hoida seda, et inimesed tulevad Soome varjupaika paluma. Soome on sihtriik, sest ühel või teisel põhjusel on Soome ahvatlev tulla. Elanike arvu arvestades on Soome tulnud neli korda rohkem varjupaigataotlejaid kui teistesse Euroopa riikidesse.

Kellele me varjupaiga anname? Ka selle aluseks on rahvusvahelised inimõiguste tagamise kokkulepped, EL-i seadused ja meie oma seadused. Kuid eelmisel suvel maailm muutus ja Soome tulijate arv kümnekordistus. Nüüd oleme otsustanud käsitlust muuta. Oleme meie n-ö tõmbetegurid üle vaadanud ja otsustanud seadust päris palju karmistada, et külgetõmmet veidi vähendada, näiteks võrreldes Rootsi, Taani ja Norraga. Peale selle oleme hinnanud peamiste lähteriikide – Iraagi, Somaalia ja Afganistani – turvalisust. Neist maadest tulevate inimeste vastuvõtukriteeriumid karmistuvad päris palju. Me ei tea veel, kui paljud lõpuks varjupaiga saavad, sest menetlus alles käib, aga ennustame praegu, et ainult 30–40%.

Muidugi peame me hindama iga avaldust individuaalselt. Ent siiski, kui inimene on näiteks Bagdadist, siis ei saa ta enam automaatselt Soomes varjupaika. Aga kui ta on Mosulist, siis tõenäoliselt saab.

Karmistame ka perede ühendamise kriteeriume.

Kuidas?

Tekib toimetulekueeldus. Inimesel tuleb tõendada, et ta suudab peret üleval pidada. Peret ei või enam ühendada sel alusel, et Soome sotsiaalsüsteem aitab, vaid nad peavad olema võimelised näitama, et suudavad ise hakkama saada. Peale selle on valitsus teinud ettepaneku lõpetada n-ö humanitaarkaitse. See võeti kasutusele heal ajal, kui varjupaigataotlejaid oli vähem, ja siis vaadati, et kui teised kriteeriumid ei ole täidetud, siis anname inimesele kaitse humaansetel põhjustel.

Kas teie kui riigi turvalisuse eest vastutava ministri arvates on vaja kõiki neid tingimusi karmistada? Kas Soome peaks vastu võtma vähem pagulasi?

Minu eesmärk on, et meil oleksid ranged ja selged kriteeriumid, nii et me suudaksime eristada neid, kes tõeliselt kaitset vajavad. Eriti nüüd, kui inimesi on nii palju. Ja me tahame need kriteeriumid ka maailmale selgeks teha, et meile ei tuldaks ilmaasjata. Kui niisama ei tulda, siis saame keskenduda neile inimestele, kes vajavad rohkem abi. Kui me saame tulijate arvu vähemaks, siis vajame Euroopa Liidu otsuseid. Kui Euroopa suudab piirid kontrolli all hoida, võib pagulaste koguhulk väheneda. Siis me võime võtta rohkem näiteks kvoodipagulasi. Otse laagritest.

Kas teie hinnangul on varjupaigataotlejate tulek vähendanud Soome turvalisust?

Mul on kaks rolli, ma olen sisserändeminister ja vastutan ka siseturvalisuse eest. Jah, Soome turvalisus on vähenenud. Üks põhjus on kontrollimatu riiki sisenemine, mis suurenes plahvatuslikult. Samuti tuleneb see meie kodanike ja varjupaigataotlejate vahelisest pingest, aga ka varjupaigataotlejate eneste vahelistest tülidest. Nende seas on nii šiiite, sunniite kui ka teiste rühmade inimesi, kes on omavahel vaenujalal. Nad tulevad piirkonnast, kus nad on vastastikku sõdinud, ja on siis siin samas vastuvõtukeskuses. Peale selle on veel varjupaigataotlejate toime pandud kuriteod, millest on Soomes palju räägitud. Mõistetavalt on eeskätt naistevastane vägivald ja seksuaalne ahistamine tekitanud palju avalikku diskussiooni.

Kui palju on seda objektiivselt olnud?

Seda on raske öelda. Neid ei ole suhtarvuna väga palju – kui vaadata, kui palju vägistamisi on Soomes, siis see protsent ei ole eriti suur. Ometi on see selgesti suurenenud. Sagenenud on välismaa taustaga inimeste naistevastased seksuaalkuriteod. Need tekitavad äärmiselt suurt arutelu. Ja see arutelu tekitab vastasrindeid.

Turvalisusriskidest rääkides on näha ka seda, et kontrollimatut ja ebaseaduslikku riiki tulekut kasutatakse ka näiteks terrorismi Euroopasse toomiseks. Me näeme, et varjupaigataotlejate seas on terrorismitaustaga inimesi.

Olete te tuvastanud konkreetsed isikud?

Meil on praegu uurimise all mitu juhtumit. Politsei on nad kinni pidanud ja nad on meile teada.

Nad on tulnud koos pagulaste rühmadega?

Jah. Läbi Euroopa. Kui suur sisseränne algas, siis oli olukord paar esimest nädalat sügise alguses tõeliselt halb. Rootsist tuli isegi 650 inimest päevas. See oli minu poliitilise karjääri raskemaid päevi. Mis toimub? Kust need inimesed tulevad? Kas see lõpeb üldse kunagi? Kas järjekorra lõpp on Iraagis?

Nad tulid Soome ja kadusid üle terve maa laiali. Ja ilmusid siis politseijaoskondadesse varjupaika paluma. Mõistsime, et niimoodi ei saa. Lõime Torniosse korralduskeskuse, asi saadi kontrolli alla. Seal hakati võtma sõrmejälgi, kuulati neid üle ja viidi siis organiseeritult Soome piirkondadesse, kuhu hakati looma keskusi. Sellega me saime kaose kontrolli alla.

Ei tohi unustada, et inimeste hulk on tõesti suur. Kui need oleksid ka 30 000 soomlast, peamiselt noored mehed, või noored eesti mehed, küllap nendegagi tekiks mingeid probleeme.

Umbes 200–300 inimest on vist ka n-ö maa alla kadunud, ei teata, kus nad on?

See ei ole praegu Soomes suur probleem. Aga kevadel, kui meie ametnikud hakkavad otsuseid tegema – me oleme võtnud palju lisatööjõudu, et saaksime asjad kiiresti menetletud –, siis hakkab tulema äraütlevaid otsuseid. Ja kui kaks kolmandikku sisserändajaid saab negatiivse otsuse, siis tekib risk, et nad kaovad ära. Me valmistume selleks. Pakume tagasisõitu: vabatahtlikult minejate jaoks korraldame otselennud Bagdadi, Soome riik maksab selle eest. Loodetavasti saame selle käima kuu lõpus.

Ent nendega, kes vabatahtlikult ei lähe ja keda me ei saa ka sunniviisiliselt Bagdadi tagasi saata, võib tekkida probleem.

Tekib küsimus, kus nad elama hakkavad. See ei saa olla vanglataoline kinnipidamisasutus, kust nad ei saa vabalt liikuda. See on jälle inimõiguste küsimus.

Meil on kavas luua tagasisaatmiskeskus. Politsei kavandab seda praegu. See hakkab olema vastuvõtukeskus, kus on palju tugevam kontroll ja võetakse rohkem arvesse turvalisuse tagamist. Aga Soomes on nii, et kui inimene saab äraütleva vastuse, siis ei saa ta enam sotsiaalabi. On väga tõenäoline, et suur osa neist mõistab, et neil ei ole siin mingit tulevikku. Vaevalt tundub kutsuvana võimalus jääda siia niisama hulpima, kui sul ei ole ka sugulasi ega midagi muud, mis sind Soomes kinni hoiaks.

Siis on tõenäoline, et nad kaovad kuhugi Euroopasse ära?

Jah, siis tekib riske. Nad võivad minna Rootsi, Saksamaale, kuhugi mujale. Siis on nad juba nende riikide korraldada. Sellest saab kogu Euroopale suur proovikivi.

Seejuures on meil ka ligi 4000 aegunud avaldust: inimesed on ise otsustanud menetluse lõpetada, ei taha enam, on ära läinud. Minu arvates tuleb see sellest, et nad on pettunud, et Soome ei olnudki selline paradiis, nagu Iraagi „reisikorraldaja” lubas, et siin ei saagi palju raha, töökohta ega korterit, vaid istud kuude kaupa vastuvõtukeskuses ja ootad. Teine põhjus võib olla see, et kohapeal on selgunud, et kriteeriume on karmistatud ja ei antagi varjupaika. Iraaki tagasi läinuid on päris palju, iga päev läheb neid Helsingi lennujaamast juba 20–30.

Te olete varasemate, ÜRO-ga sõlmitud kokkulepete järgi juba aastaid vastu võtnud kvoodipagulasi ja nüüd olete peale nende võtnud ka uusi EL-i kvoodipagulasi. Kas olete valmis neid veel rohkem võtma?

Oleme, aga see eeldab, et ebaseaduslikult saabuvaid varjupaigataotlejaid enam ei tule või vähemalt mitte nii palju. Seda saab tagada sellega, et Türgi ja EL-i vaheline kokkulepe rakendub, Kreeka piirikontroll peab ja teele jäävad Euroopa riigid täidavad oma kohustusi – kõik nad ei saa olla läbisõiduriigid. Kui see kõik saab teoks, siis tuleb EL-i vähem inimesi ja ka meile tuleb neid vähem. Siis me saame võtta rohkem kvoodipagulasi ja aidata neid inimesi, kes on tõesti hädas.

Kas nn Odini sõdalased on teie arvates meedias ülepaisutatud teema või kujutab nende tegevus tõelist riski?

Mõlemat. Risk on see, et selline asi üldse sündis. Et ei loodeta politseile, vaid minnakse tänavale. Ja seal on selgelt rassistlik välismaalastevastane häälestus. See on vale. Samal ajal on see kamp väike. Nad tegutsevad ainult mõnes linnas, eriti palju neid ei ole. Ilminguna teeb see murelikuks, aga teisalt on meedia teinud sellest palju suurema asja, kui see tegelikult on. See selgelt rassistlik vaade, see vastandumine on probleem. Enamik soomlasi on mures, et maailmas toimub nüüd nii suur muutus. Ja kui ollakse mures, siis on sellisel äärmuslikul mõtlemisel mõju, isegi väike kamp saab palju tähelepanu. Soomlaste enamik suhtub pagulastesse üsnagi rahulikult. Aga ega nende häält nii palju ei kuule.

Mida arvate lähitulevikust?

Kardame kevadet. Teame, et Kreekasse on sel aastal Türgi kaudu tulnud juba 60 000 inimest kuus. See on mõnikümmend korda rohkem kui eelmisel kevadel. Kui see jätkub, on kogu Euroopa uue tulva keskel. Ja siis võib Rootsi kaudu meieni jõudev vool, mis praegu on raugenud, muutuda. Võimalusi on muidugi teisigi: kui Balkani maade piire pannakse kinni, siis tullakse ida poolt, võidakse tulla ka läbi Baltimaade. Nii sihtriike kui ka läbikäiguteid võib tekkida mitmeid ja need voolud võivad kiiresti suunda muuta.

Mis peaks juhtuma, et nad hakkaksid tulema Baltimaade kaudu?

Kui sulgub Kreeka ja Balkani tee läbi Austria ja Saksamaa. Siis minnakse itta. Miljoneid inimesi on sõja jalus, põgenikelaagrites, ISIS-e jalus ja üldises vaesuses. Seal on ka kümneid tuhandeid salakaubitsejaid ja see on meeletu äri. Kui nüüd üks tee pannakse kinni, siis on väga tõenäoline, et otsitakse uusi. Peale ida võidakse minna ka rohkem läände – Itaaliasse, Hispaaniasse. See kriis on õpetanud, et meil tuleb väga hoolikalt mõelda, mis järgmiseks juhtub.

Meil Soomes on nüüd peamine, et me suudaksime kodustada ja integreerida need, kes saavad varjupaiga, ja selle nimel me teeme väga palju tööd. Peame saama nad keelt ja ametit õppima. Saama nad tööle ja end ise elatama. Kui integreerimine ei õnnestu, siis on meil veel suurem probleem.

Kas neile on piisavalt tööd?

Kui mängime nullsumma mängu, siis on Soomes praegu palju töötuid. Samal ajal on vaja saada meie majandus kasvama ja uued inimesed võivad ka uut luua. Igal juhul on nad nüüd siin, saavad meilt varjupaiga ja meie tegevus peab õnnestuma.

Euroopa koostöö on muidugi oluline. Mida ootate teistelt EL-i riikidelt, näiteks Eestilt?

Ootame, et leitaks Euroopa ühised tegevuspõhimõtted ja toetataks üksteist. Ma ei pea silmas, et Eesti peaks võtma Soomest varjupaigataotlejaid, vaid kuidas me koos seda olukorda lahendame. See on kõigi ühine probleem. Praegu on varjupaigataotlejad tulnud Rootsi ja Soome, aga homme võivad nad tulla Eestisse. Sellepärast vajame ühiseid lahendusi.

Pean Eestit kiitma, oleme teinud head koostööd ja kui nüüd eelmisel nädalal (üle-eelmisel – toim) külas käisime, oli meil ühiseid seisukohti Euroopa rändepoliitika kohta. Meile on oluline, et meie laevaliiklus on nii hästi kontrollitud.

Eestis käies nägime teie lehes karikatuuri, et Eesti otsib pagulast nagu superstaari. Õnne otsinguteks!

Soome-Vene piiril näib toimuvat organiseeritud tegevus

Eelmisel aastal üle Rootsi piiri Soome tulnud pagulaste sisseränne on nüüd lõppenud. Uueks aknaks on kujunenud Põhja-Soomes olev Soome-Vene piir, mis on ühtlasi EL-i ja Schengeni ala piir. Jaanuaris tuli sealtkaudu Soome 504 varjupaigataotlejat.

Soome võimud peavad põhjuseks organiseeritud tegevust, alustatud on ka kriminaalmenetlusi. „See, mis praegu toimub, näib olevat mingil moel organiseeritud,” kinnitas ka siseminister Petteri Orpo.

Soome ajakirjanduse ülevaated selgitavad, et kahtlustatakse inimsmugeldamist. Veel mõnda aega tagasi oli selline skeem, et vahetult enne piiri anti neile inimestele jalgrattad. Kui see ära keelati, hakkasid nad tulema vanade Ladadega, mis sealsamas pärast piiri ületamist maha jäetakse. Üle piiri on sedasi toodud rohkem kui 30 riigist, sealhulgas Bangladeshist, Indiast ja Nepalist pärit inimesi.

Soome peab olukorra lahendamiseks Venemaa võimudega läbirääkimisi. „Püüame piiriametnike ja ministrite aruteludega leida lahendust, et ebaseaduslik riiki tulek lõpeks. Me soovime, et Venemaa hoiaks ära reisidokumentideta piirile pääsemise,” sõnas Orpo.

Kriku kirjutas:Jah, lihtsalt mööda linna jalutamine ei ole keelatud, aga igasugune teiste inimeste tülitamine näiteks küsimuste esitamisega juba on. Mingite eraldusmärkidega mööda linna jalutamine võib kvalifitseeruda registreerimata meeleavalduseks.

Korrapärane patrullimine on niigi tüütu töö ja niimoodi, et korratust nähes võib vaid politseisse helistada, seda enam. Seetõttu on kõrge risk, et sisulise patrullimise asemel keskendutakse enesenäitamisele või et hakatakse õigusliku aluseta sekkuma.

Kadri Ibrus, Helsingi-Vantaa
Eesti Päevaleht

Tänu Punase Risti võimekusele ja vabatahtlike panusele on Soome hüppeliselt suurenenud pagulaste hulgaga toime tulnud.

Viimastel aastatel on Soome tulnud veidi üle 3000 varjupaigataotleja aastas. Juba varem ÜRO pagulasagentuuriga UNHCR sõlmitud kokkuleppe järgi on Soome vabatahtlikult vastu võtnud veidi üle tuhande kvoodipagulase. Ent eelmisel suvel hakkas saabuma enneolematult palju pagulasi. Arvud kõnelevad iseenda eest: Rootsi piirilt tuli umbes 650 inimest päevas. Aastavahetusel võis teha kokkuvõtte, et 2015. aastal saabus Soome üle 32 000 varjupaigataotleja.

Kui tulijad on Soome territooriumile jõudnud, kannab riik oma kohustust ja võimaldab neil varjupaika taotleda. Esialgu tekitas kümnekordistunud tulijate hulk paraja kaose, kuid juba septembri lõpuks avati Põhja-Soomes Tornios esmane korralduskeskus, kus pagulased nõuetekohaselt registreeriti.

Kuidas majutada kõik tulijad? Lastega peresid võis näha ööbimas raudteejaamades ja muudes avalikes kohtades. Soome riigijuhid reageerisid kiiresti ja kutsusid appi Soome Punase Risti, mis oskab kriisiolukorras tegutseda. Otsustati osta esmast majutusteenust just nende käest, nii et Punane Rist korraldab keskuste loomist, raha tuleb aga riigilt.

Algas kibekiire uute majutuskeskuste loomine. „Käiku läksid tühjad ühiskondlikud hooned, vanad büroohooned, koolituskeskused, hotellid, kus oli ruumi,” kirjeldas Soome Punase Risti Helsingi ja Uusimaa piirkonna vastuvõtukeskuste juhataja Timo Nyholm. „Keskusi oleme loonud ka näiteks haiglates, kus oli vaba ruumi ja kus nüüd elavad ühes osakonnas asüülitaotlejad, aga teises ravitakse haigeid.”

Keskused kerkisid mõne päevaga ja voodikohti loodi mõne tunniga. Kui bussid pagulastega Torniost liikuma hakkasid, ei teadnud bussijuht sageli, kuhu ta sõidab. Talle helistati alles poole tee peal ja teatati, millisesse keskusesse ta peab inimesed viima.

Nyholm möönab, et uusi keskusi luues on tulnud pidada läbirääkimisi kohalike omavalitsustega, kes pole tingimata alati kavatsusega päri olnud, kuid ajapikku on suhtumine muutunud. „Vallad on ka ise hakanud uusi keskusi looma,” nentis Nyholm.

Punane Rist võtab vastu kõik turvapaigasoovijad. Selle, kes kuhu saadetakse, otsustab migratsiooniamet. Amet korraldab ka vastava paberimajanduse ja teeb kõige tähtsama – otsuse, kas anda taotlejale asüüli või mitte.

Koos omavalitsuste loodud keskustega on Soomes 146 pagulaste vastuvõtukeskust. Peale selle on 76 keskust alaealistele asüülitaotlejatele, kes on tulnud üle piiri ilma vanemateta. Laste keskused on väiksemad, mõeldud umbes 15–30 lapsele. Varem on varjupaika taotlevaid lapsi tulnud Soome aastas alla 200, kuid nüüd tuli neidki enneolematult palju: eelmisel aastal 3012 last. Enamik neist on pärit Afganistanist – 1915 last. Iraagist on tulnud 615, Somaaliast 253, Süüriast 40 ja Iraanist 30 last.

Vantaa linnas loodi septembri lõpus vastuvõtukeskus suurde Auramo büroohoonesse, kus elab praegu 94 täiskasvanud meest. Kohti tehakse juurde, kokku 200. „Enne keskuse loomist said kohalikud elanikud ja ettevõtete esindajad avalikul nõupidamisel osaleda ja küsimusi esitada,” kinnitas Auramo varjupaigataotlejate vastuvõtukeskuse juhataja Nelli Kasurinen.

„Kohalikud vabatahtlikud on aidanud keskust remontida ja mööblit mureteda,” kiitis Kasurinen. Keskuses käivad ka sportlased, kellega koos korraldatakse spordiüritusi. Samuti tehakse koostööd kohaliku kooliga ja eri ettevõtted annetavad keskusele vajalikku kaupa. Näiteks Ikea varustab keskust voodite ja voodiriietega.

Keskuse eluruumid ehk kahekohalised magamistoad on ehitatud nii, et pärast keskuse töö lõppu saaks neist uuesti teha kontoriruumid.

Päeval, kui Eesti Päevaleht keskuses ringkäiku tegi, alustas seal tööd eestlasest sotsiaaltöötaja Riina Levanoja, kes varem töötas Helsingi sotsiaalametis. „Tööd on palju,” õhkas ta ja näitas suurt patakat uute elanike toimikuid.

Keskuse seintel on mitmes keeles meeldetuletused kohalike seaduste ja kommete kohta. Näiteks et Soome on õigusriik, kus tuleb järgida seadusi. Samuti inimõigusi ning et meestel ja naistel on ühesugused õigused ning õigused on ka lastel. Nähtaval kohal on meeldetuletus, et naist ega last ei tohi lüüa. Kui keegi ütleb, et ta ei taha, et teda puudutataks, tuleb seda soovi austada.

Asüülitaotlejatele, kes elavad Auramo-sugustes vastuvõtukeskustes ja saavad seal neli korda päevas süüa, maksab Soome riik elamiseks 92 eurot kuus. Need, kes elavad uutes keskustes, kus on võimalik ise süüa teha, saavad 320 eurot kuus, et selle eest endale süüa osta.

Auramo büroohoonest pidid varjupaigataotlejate vastuvõtukeskusele ruumi andmiseks lahkuma neli väikeettevõtet. Lepingute lõpetamisest anti neile teada kolm kuud varem. Praktiliselt nädalaga loodi Vantaasse kokku neli pagulaskeskust.

Soome on vastu võtnud tuhandeid kvoodipalgulasi

Soome on juba aastaid vabatahtlikult võtnud vastu n-ö kvoodipagulasi ehk pagulasi, kellele on vastava staatuse andnud ÜRO pagulasagentuur UNHCR. Mullu võeti neid vastu 1034, 2014. aastal 1030, 2013. aastal 746 jne.

Soome on lubanud vastu võtta ka juba Euroopa Liidus olevaid n-ö kvoodipagulasi: kahe aasta jooksul kokku 3200 varjupaigataotlejat, kes on juba saabunud Itaaliasse ja Kreekasse. Praeguse seisuga on vastu võetud kokku 140 EL-i kvoodipagulast, neist 96 Itaaliast ja 44 Kreekast. Need on samasugused kvoodipagulased, kelle võtmist Eesti kaalub, aga pole siiani ühtegi vastu võtnud.

Punasele Ristile on appi tulnud üle 8000 vabatahtliku soomlase

Augustis oli Soome Punasel Ristil seitse vastuvõtukeskust, nüüdseks on keskusi juba 106. Neis elab 18 700 pagulast. „Meie tegevus põhineb paljuski vabatahtlike tööl,” selgitas Punase Risti kõneisik Mirva Helenius. Nendega on üle Soome ühinenud juba rohkem kui 8000 vabatahtlikku. Keeleõppetunnid ja muud abistavad tööd teevad ära vabatahtlikud, kes ise pöörduvad ideedega Punase Risti poole. „Inimesed ja ettevõtted annetavad riideid, mööblit ja muud vajalikku, samuti raha,” selgitas Helenius.

Punase Risti töötajate seas on üle kümne keele oskajaid. Auramo keskuses töötab näiteks afganistanlanna, kes tuli noorukina Soome ja aitab nüüd uutele tulijatele nii keelt kui ka kultuuri- ja käitumistavasid tõlkida. „Praegu on muidugi raskem riigilt vastust saada, sest tulijaid on nii palju ja kogu asjaajamine võtab kauem aega,” möönis ta.

kaugeltuuriv kirjutas:Teema alustajana teen ettepaneku,kõik see,mis puudutab sisepoliitilisi vaidlusi teemal,kas Odin on hea või halb,kas lukku panna või härrad võiks selle jaoks eraldi teema teha.