www.militaar.net

Tegelikuses on selge, et vahe planeeritud ja tegeliku aktsiisilaekumise vahel kisub pigem 100 miljoni kanti- 47 alkoholilt, 35 kütuselt ja kaheksa tubakalt. Pluss käive. Pluss muud Lätist kaasahaaratu. Pluss veel kaudsed koormused riigi sotsiaalsüsteemile (kaotatud töökohad, milliseid siiani täitnud töötajad sots. toetustele kukuvad), pluss suurenenud alkoholitarbimise tulemusena lisakoormust saav med. süsteem etc.

https://www.err.ee/654528/maksuameti-an ... alaekumist

Mis need tankipataljoni kulud meil nüüd olidki?

Ära unista! Kesikla jagaks need sotside (ja osalt reformarite) ämbrid pigem pensioniteks, kui saaks.

Teise sambasse pannakse sotside soovil ja reformarite palaval heakskiidul põlema 300+ miljonit aastas.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/pa ... d=80977981

Ja ka töötuskindlustusse läheb minu hinnangul umbes 80 miljonit ülearu.

IRLi soovil koolitame muudkui Soomele tasuta arste ja õdesid jne

Ilus aeg, pole varjusid.

Ee, kas üldse mõni erakond on kunagi välja pakkunud skeeme, mille järgi Eestis mõne eriala spetsialistiks õppinul peale sõjakooli omade tekiks kohustus mingi aja Eestis töötada...?

Meenutagem siinkohal, millist kräunu tekitas sellesuunaline ettepanek isegi siinsel foorumil...

Seda ma ei tea, aga minu arust pole see olukord küll kuidagi eriliselt IRL niiöelda teene.

IRLi "teene" on tasuta kõrgharidus kõigile. See pärsib juba ka ülikoolide arengut ja hariduse kvaliteeti, sest riigi tengelpung on kõhn. Erinevaid õppelaenu kustutamise skeeme võib välja mõelda neile, kes kodumaale jäävad. Aga päris ja ainult maksumaksja kulul kõigile kallist kõrgharidust jagada on raiskamine.

Ah, ei ole meil mingit tasuta kõrgharidust kõigile. Vastu võetakse ikka piiratud arv üliõpilasi, kes vastavad tingimustele (vaata näiteks https://www.ut.ee/et/sisseastumine/baka ... ad/ajalugu ). IRL kaotas ära avatud ülikooli, st. tasulise poolkaugõppe neile, kes riigieelarvelisele kohale ei kvalifitseerunud. Milleks seda vaja oli, ma ei tea. Suures osas oli see mingisugune meediamull, mis neile omaselt kukkus hädiselt välja.

Martin Peeter kirjutas:IRLi "teene" on tasuta kõrgharidus kõigile. See pärsib juba ka ülikoolide arengut ja hariduse kvaliteeti, sest riigi tengelpung on kõhn. Erinevaid õppelaenu kustutamise skeeme võib välja mõelda neile, kes kodumaale jäävad. Aga päris ja ainult maksumaksja kulul kõigile kallist kõrgharidust jagada on raiskamine.

Tegelikult ei ole tasuta kõrgharidust kõigile. Tasuta saab õppida ainult täiskoormusega nominaalse õppeaja jooksul. Täiskoormus tähendab 30 EAP-d semestris. Kui õpid vähem kui ette nähtud, maksad. Kui õpid vähem kui 22,5 EAP-d semestris, langed tasulisse õppesse, mis tähendab 1 EAP hinnaks varieeruvalt ca 30-40 €. Kui õpid üle nominaalse õppeaja, maksad. Kui tahad ise dokumendid ülikoolist välja võtta, siis maksad välja kõik eelnevalt tasuta õpitud ainepunktid. Unustage ära see "tasuta" haridus. Õudselt kaval skeem on välja mõeldud selle nn tasuta hariduse sildi all.

Mis puutub teatud aeg peale ameti õppimist sundkorras kodumaal töötamisse, siis see tähendab, et kõik ametikoolide, rakenduslike kõrgkoolide ja ülikoolide lõpetajad tuleb riigi või erafirmade poolt kindlustada tööga. Eranditult kõik, sest kehtib võrdse kohtlemise printsiip. Töökohti ju ei jätku kõigile. Seetõttu kohustada mingi teatud eriala õppureid riigi kasuks töötama oleks võrdse kohtlemise ja inimõiguste vastu eksimine. Ma ei kujuta ettegi, mitut EL paragrahvi selline sundus rikuks. Igatahes kiirendaks see helgemate peade Põhjamaadesse ja Lääne-Euroopasse õppima siirdumist, kus on korralik stipendiumide süsteem + tasuta kõrgharidus.

Võib-olla oleks kasu õppelaenu kustutamisest, mis Reformivalitsuse masuaegse otsusega tühistati. Aga samas, kui võrrelda meditsiinitöötajate palku kodu- ja välismaal, siis kahtlen, kas seegi erilist efekti annaks.

Martin Peeter kirjutas:IRLi "teene" on tasuta kõrgharidus kõigile. See pärsib juba ka ülikoolide arengut ja hariduse kvaliteeti, sest riigi tengelpung on kõhn. Erinevaid õppelaenu kustutamise skeeme võib välja mõelda neile, kes kodumaale jäävad. Aga päris ja ainult maksumaksja kulul kõigile kallist kõrgharidust jagada on raiskamine.

See pole mitte tasuta vaid "tasuta" kõrgharidus. Sain just lapse käest teada, palju läheb maksma see et ta oma võimeid üle hindas ja deklareeris aineid sedavõrd üle et kõigi eksamitega hakkama ei saanud... Sai ometi sõnad peale loetud aga mis teha kui ei kuulata - pehme kasvatuse viljad (tuletaks meelde ka kus ja mille eest istub kampaania "ära löö last" - mis naistele täiega peale läks - juhtfiguur)

Ja ma rõhutan veelkord, see tasuta kõrgharidus ei ole kõigile (ega saagi olla). IRL-i kõrgharidusreform tähendas lihtsalt seda, et tasuta õppekohti tehti juurde (ja muutusid sanktsioonid neile, kes programmi täita ei suuda). Kui palju just, on tollasest ajakirjandusest lihtne leida (näiteks https://tartu.postimees.ee/1168650/tart ... uvotuarvud ).

Tsitaat mölaleheküljelt:

K: Kas ma võin õppida tasuta ükskõik millisel ülikoolis õpetataval erialal?

Jah, kui te läbite sisseastumiskatsed ja ülikoolis on teid huvitaval erialal vabu tasuta kohti. Kõrgkooli sissesaamine ning üliõpilasekandidaadi vaimsed võimed ning eeldused asumaks õppima valitud eriala on ikkagi eeltingimuseks. Vabade kohtade olemasolu sõltub riigi ja ülikoolide kokkulepetest, sest riigil peab olema võimalus suunata, milliste erialade lõpetajaid on rohkem vaja. Samuti ei pruugi igal kõrgkoolil olla võimalik võtta vastu kõiki üliõpilasi, sest pole õppe kvaliteedi tagamiseks piisavalt õppejõude vms.

Kõik see kehtis ka enne kõrgharidusreformi.

Tegelikult ma ei tea isegi kas selle "tasuta" kõrghariduse taga oli tervenisti IRL või peamiselt ainult Aaviksoo. Tema oma jäärapäisusega ju seda läbi surus. Ja tegelikult oli sellele asjale väga tugev vastuseis üliõpilaste poolt, kuid ühtegi argumenti ei võetud kuulmagi.

Jah, kogu see asi ongi arusaamatu. Miks pidi inimestelt, kes tahavad AÜ formaadis õppida ja selle eest maksta, niisuguse võimaluse ära võtma? Kust otsast see progress on?

Tasuta kõrgharidus tulevikus ongi ainuvõimalik, sest ülikooli eas on praegu 1990ndate keskel sündinud väiksed aastakäigud (12-13 tuhat sündi). Tasuline kõrgharidus ja kõva nõudlus oli tingitud sellest, et veel 10a tagasi olid selles eas põlvkonnad, mis sündisid 1980ndale lõpus, kus aastas sündis 23-25 tuhat last ehk poole rohkem. Ja sellest august me pole siiani välja saanud, lähiajal asi küll paraneb, kuid mitte palju. Paranemine tuleb 2-4 tuhande jagu. Seega koolis käijate pärast läheb rabelemiseks ja eelis on siin mõistagi tunnustatud akadeemilistel ülikoolidel, mitte kassikoolidel.

Eesti elab praegu hästi just seepärast, et tööturul on praegu inimesed ajast, kui aastas sündis 22-25 tuhat last. See seltskond on valdavalt sellest tasuta ja tasulisest haridusest luba läbi käinud. Kui meil täna oleks tööturul 13 000sed aastakäigud, siis tõenäoliselt oleks ka meil siin moslemite linnajaod juba olemas. Samad protsessid on Euroopas juba läbi käidud.

Seega, kui Aaviksoo või IRL midagi tegi, siis selleks oli lihtsalt rahvastikutrendidega elu kooskõlla viimine. Nagu KV, kes leevendab tervisenõudeid.

Ei ole õige. AÜ oli mõeldud inimestele, kes tööl käimise kõrval tahavad (teist) kõrgharidust omandada ning on nõus sellises vormis õppe eest maksma. Minu kursusel (käisin esimesel aastal AÜ-s) õppis näiteks juurat rida politseinikke. 18-aastaseid, kes riigieelarvelisele kohale ei olnud saanud ja õppisid siis tasu eest, oli üksikuid.

Selle lapsonkingitus.ee kampaania käigus näitab teles ka mingit kohta, kuhu kalkulaatorisse sisestades võid leida enda kasulikkuse ühiskonnale. Teeme õige militaar.neti võistluse.

Kuskohas selline asi asub, äkki nobedad näpud leiavad minusugusest kiiremini. Reklaamis väidetakse, et jutt suurepalgalise üksiku karjääritibi mudeli kasulikkusest ühiskonnale ei pea tegelikult vett, keskmisepalgaline perekond 3 lapsega annab lihtsalt rohkem lisaväärtust.