www.militaar.net

Sai siis seda mootorit jälle uuritud:
altvaade

siis need tõukuri avad, millest eespool juttu oli





siis sai lahti võetud

see siis magneeto ajam vända otsast edasi aretatud


see jutt siis väntvõlli peal

number 88887 kordub erinevates kohtades- väntvõllil

kolvil

ja nookuri kambril

kolb ja silinder


nookur oleks nagu valmistatud Harkovi traktoritehases?


ja veel mõned fotod

Teooria: kasutatakse mõnda alanukkvõlliga mootori(traktori?) alumist tõukurit,mis orginaalselt peaks tegema pöörlevast liikumisest tõukurvarda üles/alla liikumise. See seletaks väikest rullikut klapi otsas. Klappide pööramiseks oli mingi teine lahendus,vot peast preagu ei tule.

Ei ole küll traktorite teema peal väga kodus, aga oskad sa näite tuua, millisel mootoril kasutatakse alanukkvõllil nookureid. Kas seal mitte tõukurid kannudes ei käi ja nookurid mitte üleval ei ole?

Nii peaks üldiselt olema jah.
Lisan veel mõõdud:
silindri diam. 144mm
kolvikäik 170mm

Osadel juppidel saksa kull ja osadel XT3 embleem...
Kas see ei viita võimalusele, et mingi saksa lennukimootorite tootmise sisseseade tassiti pärast sõda venemaale ja kuna lennukitööstusel polnud neid mootoreid vaja, siis hakati samade detailide põhjal hoopis statsionaarmootoreid kokku kruvima?

See variant täitsa võimalik.

Pigem näib olevat asi selles, et poolikule lennukimootorile lisati hiljem saadaolevaid nõukogude päritolu detaile, kas siis originaalide asemele või asendamiseks.

A.

Need nookurid istuvad sinna mingi juhusliku asenduse kohta kuidagi liiga täpselt.
Muidugi, stats-mootor lennukimootori baasil on juba olemuselt üsna anakronistlik - umbes nagu võidusõiduautost aretatud sõnnikuveo käru.
Mina näen sellise aretise loomise tõenäolise ajaloolise kontekstina vahetult sõjajärgseid aastaid, kui sõjatööstuse üle jäävad tootmisvõimsused oli vaja kuidagimoodi tsiviilsektorisse ümber suunata. Saksa kull ei jäta kahtlust mootori algses päritolus ja kuna ta jõudis siiamaile, siis tuleks tõenäolise tootmiskohana kõne alla ida-saksa või n-liit. Tõsi on ka see, et venkud vedasid saksamaalt ära kõik, mis võimalik ja sõjatehased kui strateegilised ettevõtted läksid esmajoones.
Üsna pikk oletuste ahel, aga midagi paremat ei oska ka välja pakkuda.

Kas oleks väga utoopiline variant see, et sakslane tegi enne II MS algust venelasega koostööd ja ostis sisse teatud detaile oma mootoritööstusele?

Kvaliteedi vahe oli liiga mitmekordne selleks. Ehk annab aimu see, kui uurida, millal XTZ alias Harkovi Traktoritehas oma uksed lahti tegi.

Aga ma siiski olen kindel, et tegu on osava külamehe tööga. Statsmootorit oli vaja ja see ehitati käesolevatest materjalidest.

A-

Harkov avati 1931.a. tõukur saab olla kas petrooli-natilt (kuigi arvan, et too oli püstklappidega); DT-54jalt või siis DT 14/20-lt. Muud neil nagu minu meelest toodangus polnud. Üldse võiks asjast huvitatu selle kuidagi sokutada otsapidi ka www.automoto.ee alla. Äkki on kellegil veel kokkupuuteid sarnase asjaga- kuigi ma arvan, et tegemist siiski kellegi isikliku näputööga (see nookuri asendamine siis).

Ma ei märganud, kust see traktoritehase jutt sisse tuli. Miks peaks klapimehhanism mingilt traktorilt pärinema? Tähtmootorid on praktiliselt kõik tõukurvarraste ja nookuritega.

Kilo Tango kirjutas:Ma ei märganud, kust see traktoritehase jutt sisse tuli. Miks peaks klapimehhanism mingilt traktorilt pärinema? Tähtmootorid on praktiliselt kõik tõukurvarraste ja nookuritega.

Wotsi jutust...

Teooria: kasutatakse mõnda alanukkvõlliga mootori(traktori?) alumist tõukurit,mis orginaalselt peaks tegema pöörlevast liikumisest tõukurvarda üles/alla liikumise. See seletaks väikest rullikut klapi otsas. Klappide pööramiseks oli mingi teine lahendus,vot peast preagu ei tule.

Kilo Tango kirjutas:Ma ei märganud, kust see traktoritehase jutt sisse tuli. Miks peaks klapimehhanism mingilt traktorilt pärinema? Tähtmootorid on praktiliselt kõik tõukurvarraste ja nookuritega.

See eitulnud Wotsi jutust , tuleb teemat lugeda , siis on ka aimu, millest räägitakse !