www.militaar.net

Läti Giraffet oli viimasel ÕT laskmisel näha, radari antenni asemel punane kalts üles riputatud.

Tiam kirjutas:Äkki hummel või keegi teine asjadega kursis olev inimene seletaks, mis tingimustel need RBS-70 vanemat tüüpi raketid ja vanemat mudelit Giraffe 40 radarid tasuta Leedule Norrast jõudsid- 21 RBS 70 laskeseadeldist 210 raketiga ja 5 radarit vist. Kas see soodne diil oli nende enda initsiatiivi tulemus või oli see pakkumine üldiselt lauas ka eestlastele ning me lihtsalt ei võtnud seda vastu????

Ühes vanas teemas kirjutasin...

Rootslaste pakkumine, hankida endale nende relvastusest mahaminev õhutõrjerelvastus, tehti kõigile kolmele balti riigile.....
Leedu ja Läti võtsid vastu, Eesti mitte.....Meil oli juba langetatud otsus hankida uus ja moodne SHORAD-süsteem....
Rootslaste pakkumine sisaldas mitte ainult RBS-70 rakette vaid ka 40-mm. Bofors-süsteemi õhutõrjekahureid ja ka mõned Giraffe-tüüpi radari vanemad versioonid.......
Tõsi, leedukad ostsid endale hiljem uued Stingerid ja ka Sentinel-tüüpi radarid.....
Läti kasutab neid rootslastelt saadud "asjakesi" siiani, kui ainsaid õhutõrjevahendeid

Ja mitte tasuta vaid ikka raha eest.....Soodsalt, aga siiski...

Nüüd me räägime küll eri asjadest- need RBS-70 raketid ja radarid mis ma siin välja tõin sai Leedu Norralt tasuta.

In the last 3-4 years, the Australians have retired their Rapier systems in favor of the RBS-70 system (SEK 600M, incl. SEK 150M for 170 new Bolide missiles). Lithuania received RBS-70 missiles as a gift from Norway to protect critical infrastructure like the Ignalina nuclear plant, while Latvia (ex-Swedish launchers, unspecified missiles for SEK 185M) and the Czech Republic (SEK 204M, 16 launchers & 200 missiles) have also purchased the RBS-70.

Leedu enda välisministeeriumi avaldus siis kirjutas:LITHUANIA AND NORWAY NEGOTIATE ON ANTI-AIRCRAFT MISSILE SYSTEMS
Representatives of Lithuania and Norway have been currently negotiating about conditions of transfer of the missile systems
Norway, active supporter of Lithuania's membership in NATO, will donate to Lithuania's army next year short-range anti-aircraft missile systems RBS-70, which would strengthen the state's air defence. These are preliminary negotiations for transfer of launch platforms, missiles, repair shops and radars. Draft agreement on transfer of the weaponry to Lithuania is scheduled to be arranged in the first quarter of next year. Air Defence Battalion of Lithuania's Air Force should be provided with the Norwegian missile systems or a part of them.
According to the battalion's Commander, Lieutenant Colonel Remigijus Daujotas, the arms will be also used for protection of air space of strategic objects, such as Ignalina Nuclear Power Plant.

Jah Läti sai asjad Rootsist ja raha eest aga Leedu sai tasuta 210 raketti ja 5 Giraffe 40 radarit. Seda ma küsisingi, kas meile ka pakuti midagi või oli see leedukate enda aktiivse töö vili. See leedukate saadud kooslus on ikka kordades parema bang for buck suhtega kui meie ülimoodne uus SHORAD süsteem, mille peale päris korralik kopikas läks. Isegi see rootslaste tasuline pakkumine oleks mõttekam olnud. Nii see käib meil- miljard siit, miljard sealt ja olekski kahe pataljoni (48tk) jagu uute Archerite raha kokku hoitud.

...kuna kaminast keegi tahtis vingemat välisreisi.

Tiam kirjutas:Nüüd me räägime küll eri asjadest- need RBS-70 raketid ja radarid mis ma siin välja tõin sai Leedu Norralt tasuta.

In the last 3-4 years, the Australians have retired their Rapier systems in favor of the RBS-70 system (SEK 600M, incl. SEK 150M for 170 new Bolide missiles). Lithuania received RBS-70 missiles as a gift from Norway to protect critical infrastructure like the Ignalina nuclear plant, while Latvia (ex-Swedish launchers, unspecified missiles for SEK 185M) and the Czech Republic (SEK 204M, 16 launchers & 200 missiles) have also purchased the RBS-70.

Leedu enda välisministeeriumi avaldus siis kirjutas:LITHUANIA AND NORWAY NEGOTIATE ON ANTI-AIRCRAFT MISSILE SYSTEMS
Representatives of Lithuania and Norway have been currently negotiating about conditions of transfer of the missile systems
Norway, active supporter of Lithuania's membership in NATO, will donate to Lithuania's army next year short-range anti-aircraft missile systems RBS-70, which would strengthen the state's air defence. These are preliminary negotiations for transfer of launch platforms, missiles, repair shops and radars. Draft agreement on transfer of the weaponry to Lithuania is scheduled to be arranged in the first quarter of next year. Air Defence Battalion of Lithuania's Air Force should be provided with the Norwegian missile systems or a part of them.
According to the battalion's Commander, Lieutenant Colonel Remigijus Daujotas, the arms will be also used for protection of air space of strategic objects, such as Ignalina Nuclear Power Plant.

Jah Läti sai asjad Rootsist ja raha eest aga Leedu sai tasuta 210 raketti ja 5 Giraffe 40 radarit. Seda ma küsisingi, kas meile ka pakuti midagi või oli see leedukate enda aktiivse töö vili. See leedukate saadud kooslus on ikka kordades parema bang for buck suhtega kui meie ülimoodne uus SHORAD süsteem, mille peale päris korralik kopikas läks. Isegi see rootslaste tasuline pakkumine oleks mõttekam olnud. Nii see käib meil- miljard siit, miljard sealt ja olekski kahe pataljoni (48tk) jagu uute Archerite raha kokku hoitud.

lihtsalt minu arvamus
1. Ignalina
2. NATO õhuturbe baas

Kodanikud

Võtke raamatukogust selline raamat nagu Vaino "Raketigarnison". Seal saate teada, kuidas jagamatu õhutõrje suurel kodumaal töötas ning kuidas on saadud need märkide tabamised ühe raketiga, mida youtubes näidatakse.

2009. aasta juunis sai kirjutatud nii.

kaur3 kirjutas:Kirjutasin 28.04.2009 teemas "Rootsi hävitajad Eestile".

A4 kirjutas:

Küll aga on suhteliselt "uueks nähtuseks" aprilli algul ja esmakordselt oktoobris korraldatud suuremad harjutused, millel osalesid mitte ainult parajasti Leedus asuvad masinad (need ei olnudki nende kahe suurharjutuse seisukohalt nii olulised), vaid Saksmaalt, Poolast ja Taanist startivad hävitajad, Briti saartelt startivad tankurlennukid ja NATO AWACS lennuk. Põhjuseid, miks neid pookuseid just viimasel ajal on hakatud korraldama, on mitmeid - näidata Balti riikide elanikele (ja meie naabritele) NATO kohalolekut (teisisõnu, näidata pärast Gruusia konflikti hambaid). Teiseks on see suurepäraseks võimaluseks erinevatele riikidele harjutada õhuturbe ja alates aprilliharjutusest ka õhukaitseoperatsioone.

Kindral Roosimägi kirjutab:

Ei-ei. Kõik õppused näitasid seda, et kui hakkab mingisugune national support operation, siis seda baasi ei vajata. Nad maanduvad igal pool. Oled sa oma elus näinud teisaldatavat lennuvälja? Ameeriklastel on need olemas. Ja meil on maandumisrada täpselt Jägala juures, pikkus 3200 meetrit. Teise kategooria lennuväli. Selleks pole vaja Ämarit.

Või veel üks näide. Ämari lennuväli. Noh, ehitatakse valmis. Et seda käivitada, on vaja kusagil 300-400 inimest personali. Kust raha võetakase? Selge kustkohast, maaväest.

http://www.ekspress.ee/2009/04/24/eesti ... tamata-ver

A4 kirjutab sellest, et liitlased suudavad oma toorest jõudu projekteerida kaugelt lõunast (kui on vaja). Kindral Roosimägi kirjutab sama juttu.

Sõjalise kaitse arengukava 2009-2018 kirjutab:

22. Mereoperatsioonide ja õhuoperatsioonide osas näeb Arengukava ette võimearenduse keskendumist väevõimetele, mis on eelkõige vajalikud kriisi ennetamiseks ja vältimiseks ning vastuvõtva riigi toetuse (HNS – Host Nation Support) tagamiseks.

http://www.mod.gov.ee/?op=body&id=538

Üks valitsuse paber kirjutab nii:

Eestil peab olema tagatud võime kriisiolukorras liitlasvägede vastuvõtmiseks ning rahvusvaheliste operatsioonide toetamiseks. Vastuvõtva riigi toetuse võime valdkonnas tõhustatakse koostööd tsiviilvõimudega (NATO ja teiste partnerite koostöövõimestandarditele vastavad sadamad ja lennuväljad, sh NATOga integreeritud õhukaitsesüsteem) ning valitsemisala siseselt arendatakse ettenähtud mahus välja HNS (Host Nation Support) infrastruktuur (Ämari lennuväli ja Miinisadam). Riigikaitse eesmärke viiakse ellu lähtudes kavandatud vahenditest aastateks 2009-2012.

http://www.valitsus.ee/failid/RES_2009_2012.doc

Lõpuks ka üks küsimus, mis trummeldab mu väsinud peas - kui liitlased saavad tuld ja tõrva loopida ilma HNS'ita, siis MIKS Eesti/NATO rahade eest tehakse meeletuid kulutusi sõjapidamise seisukohast mõttetutele objektidele? Peale uudiseid Rootsis toimuva "Loyal Arrow" õppuse kohta, on see küsimus veelgi rohkem trummeldama hakanud. Kui tegemist oleks koflikti esimeste astmetega ja venelased lendaks lihtsalt laisalt üle maa nagu 1939. aastal enne baaside lepingu allkirjastamist, siis saaks nende tegevuse blokeerimiseks NATO lennukid majutada ka Lennart Meri lennuväljale. Kui konflit eskaleeruks, siis oleks nii kalli tehnika hoidmine siin liiga riskante ning kindlam oleks seda hoida paarsada kilomeetrit kaugemal, kus seda aitaks katta ka coalition of willingness liikmed.

Viimase lõigu jätkuks üks kommentaar seoses Rootsis ilmunud raamatuga.

Raporti kohaselt võib Venemaa alustada rünnakut ilma nähtavate ettevalmistusteta nende üksustega, mida on tugevdatud ja kaasajastatud. NATO vastaks rünnakule õhusõjaga ja Rootsi annaks loa ülelendudeks, seejärel looks NATO sillapea, kust Venemaa poolt juba okupeeritud alad püütaks vabastada. Uuringu koostajad rõhutavad, et tegemist ei ole alliansi kavaga, vaid rootslaste endi tõlgendusega, teatas YLE.

Rootsi kindralmajor Karlis Neretnieks ütles, et «meie tõlgenduse kohaselt on nii Rootsi kui Soome territooriumi kasutamine NATO jaoks otsustava tähtsusega, et võiks edukalt sooritada sõjalisi operatsioone Baltikumis.»

NATO lennukid on sunnitud lendama Rootsi õhuruumis, lisaks on lennukite paigutamine Baltimaadesse ohtlik, kuna nende territoorium liiga väike, rääkis kindral. Tegutsemine Rootsi ja Soome territooriumilt lähtudes tooks NATO-le otsustava sõjalise edu.

http://www.postimees.ee/?id=449474

Maj. Gen. (ret) Karlis Neretnieks

Senior Research Fellow

Karlis Neretnieks, Major General (ret). Born 1949. Presently conducting research at the Institute for Security & Development Policy (ISDP) and the Swedish Defence Research Agency (FOI).

KN has graduated from both the Swedish and Norwegian General Staff courses and also pursued academic studies at Insitut Universitaire De Haut Etude Internationales in Geneva.

Earlier Rector of the Swedish National Defence College. He has also served as; Special Advisor at the Swedish Ministry of Defence on Baltic State Security, Chief of Operations in the Central Joint Command, Commander of Swedish Armed Forces International Centre, Commander of 18. Mechanized Brigade and Head of Department in the Army Staff.

He is a Fellow of the Royal Swedish Academy of War Sciences.
He is also a board member of The Swedish Atlantic Council and member of the Advisory Board at The Geneva Institute for the Democratisation of Armed Forces (DCAF).
He is Commander of the Latvian Order of Three Stars.

http://www.isdp.eu/home/staff/350-karli ... nieks.html

Ma olen natuke nõutu. Kas uskuda erus Rootsi kindlralmajori kommentaari või Eesti noort kolonelleitnanti.

NATO lennukid on sunnitud lendama Rootsi õhuruumis, lisaks on lennukite paigutamine Baltimaadesse ohtlik, kuna nende territoorium liiga väike, rääkis kindral. Tegutsemine Rootsi ja Soome territooriumilt lähtudes tooks NATO-le otsustava sõjalise edu.

vs

Seega ei saa rääkida ka usutavast heidutusest ilma Eesti kohal lendavate hävituslennukiteta. Ämari loob võimaluse liitlastele saata siia nii hävituslennukeid õhukaitse tagamiseks kui ka transpordilennukeid maaväe abivägedega. Vastuseks tihti kerkivale küsimusele „Kas NATO sõja korral tuleb ikka appi?” võib julgelt vastata: selleks ei teki vajadust, sest Ämari lennubaasi olemasolul tulevad NATO-liitlased meile appi veel enne võimaliku sõja puhkemist ja liitlaste kohalolek sunnib agressorit oma ründeplaanidest loobuma

http://www.epl.ee/artikkel/471569

Keda uskuda?

Arvestades seda, et ühel pool tegeleb tegevteenistusest lahkunud Rootsi eruväelane sisuliselt spekuleerimisega selle üle, kuidas võib mingi situatsiooni korral käituma allianss, mille liige Rootsi ise ei olegi; ning teisalt räägib allianssi liikmesriigi Õhuväe number 2 omaenda riigi ja alliansi tegutsemisest, siis ma pigem usuks viimast.

Teisalt on omamoodi õigus mõlemal, sest nad räägivad sisuliselt erinevatest olukordadest. Rootsi erukindral räägib sellest, et NATO-l võib minna vaja lennuvälju Soomes ja Rootsis siis, kui on toimunud mingi üllatusrünnak ja ekskremendid on juba ammu ventilaatorisse lennanud. Eesti kolonelleitnant räägib aga tegelikult ennetamisest ja heidutamisest veel enne seda, kui kahurid tulistama hakkavad. Ehk, kui Ämarisse paisata veel enne konflikti algust liitlaste hävitajad ning hakata sealtsamast Eestisse transportima tuhandeid liitlasvägede sõdureid, siis jääb igasugune relvakonflikt 99% tõenäosusega ära, sest vastasel korral sattuks üle piiri tungiv (või Ämarit Topol-M-idega tulistav vastane) automaatselt sõjaseisukorda terve rea NATO suurte liikmesriikidega – selleks poleks enam vaja isegi mingit Põhja-Atlandi Nõukogu välkistungit Brüsselis.

Isegi kui Eesti (õigemini küll terve Baltikumi) territooriumi sügavus on liiga väike õhuoperatsioonide efektiivseks läbiviimiseks ja lennukite baseerumiseks (selles väites julgen kahelda, sest Eestist tunduvalt väiksema territooriumiga Iisraelis mahub miskipärast korraga tegutsema üsna suur hulk lennukeid), nagu väidab rootslane, siis omaksid siin paiknevad liitlaslennukid (ja kõik muud väed) üliolulist poliitilist heidutust, mis kaaluks üles igasugused operatiiv-taktikalised ja tehnilised kaalutlused. Samamoodi paiknesid nt. terve rida USA ja Briti üksusi kogu Külma Sõja ajal otse Ida-Saksa piiri ääres – taktikalisest seisukohast vaadates oleks nendest üksustest paari tunniga üle sõidetud, kuid nende eesmärk oligi vastast oma kohalolekuga poliitiliselt heidutada ja muuta kollektiivkaitse käivitumine automaatseks.

Mis puudutab rootslase mainitud üllatusrünnakut Leningradi SR-is juba rahuajal olemasolevate vägedega, siis võib sellise stsenaariumi toimumist pidada ülimalt vähetõenäoliseks – selsamal põhjusel, et ülaatusrünnak pelgalt Eestis vastu tähendaks isegi täieliku õnnestumise korral ikkagi sõttasattumist terve NATO-ga, mille liikmetest omab ainuüksi USA absoluutset kvalitatiivset (ja mitmes mõttes ka kvantitatiivset) üleolekut. Puudub igasugune loogika krahmata üllatusürnnakuga ära ainult Eesti, jättes Läti ja Leedu puutumata. Või krahmata ära kõik kolm Balti riiki (milleks enam vaevalt et piisab Leningradi SR-i rahuaegsest koosseisust) ja jätta ennast kindlustamata Poola suunalt ja jätta tugevdamata Kalinigradis asuv väekontingent. Selline tegevuskäik vajaks sedavõrd massiivset täiendavate üksuste juurdetoomist ja tugevdamist, et seda lihtsalt pole võimalik lühikese ajaga ja märkamatult teostada.

Mina ka isiklikult kahten idees lennutada siia sõjateatrisse lennukeid Rootsist, Soomest, Poolast, Leedust jne.

Kuskil õhuturbe teema all sai sellest kirjutatud.

Iva on selles, et patrullina (CAP) kuskilt läänsaarte kohal rippudes ja sealt FAC-i kutse peale kohale kihutades asub lennuk pidevalt Peterburi ja Pihkva oblasti kaugmaa ÕT tuletsoonis. Pole vist liigne lisada, et S-300 ja S-400 lahingvarule antakse hirmus põõn.

Taktikalise hävituslennuki keskmine praktiline tegevusraadius on mõnisada km. See sisaldab siis 1. afterburneriga tõus 2. Mach 0.8 kruisimine lahingutsooni 3. afterburneril 15 min lahingutegevust 4. kruisimine koju tagasi.

Samas vastasel on lennuväljad mõnikümmend km piiri taga (Gdov, Pihkva jne).

Kes on lennanud nt Arlandast Tallinna, vaadake ise, kui kaua see kruis aega võtab.

Ehk piltlikult öeldes:

Su-24 eskadrill stardib nt Gdovist (rada pannakse käiku), madallennul M1.1 dash objektini ja uttu tõmbamine (nt Tapa) võtab aega mõned minutid. Rootsist võiks ka dashida siia (300+ km), kuid siis on siin kohe bingo fuel. Samal põhjusel ei toimiks ja Leedu variant. Vastasel on lihtsalt nii või naa poole lühem tee.

Lennuaeg aga on üks sortie rate mõjutajaid.

Kokkuvõte: selleks, et jõuda sekkuda siin toimuvasse, peab lennuk olema valmisolekus
1. maapinnal, sest sinna ÕT ei lase
2. Eesti territooriumil, sest siit saab kiiremini kohale. Ka nt saartel.

Eriti kõva sõna oleks veel püststardiga masinad. Kui sirgeid maanteelõike punktueerida oleks veel teoorias võimalik, siis iga lagendiku "hävitamises" ei ole ressursse ka idanaabril.

Ring täis. Miks ma kunagi rääkisin vajadusest Orissaarde tugipunkt rajada, justnimelt sealt on optimaalne kaugus jne, et hävitajatega Eesti õhuruum katta.

Kirjutasin ja kustutasin, kirjutasin ja kustutasin. Kirjutasin pikalt Rootsi ja Eesti ohvitseride elukaartest ja paljudest muudest asjadest, kuid lugesin kirja läbi ning see tekitas juba endas nii halva tunde, et ei tahtnud ka teiste nädala algust ära rikkuda. Edukat töönädalat

vene ÕT maa-õhk raketid (kuni 1980a väljalase) olid ette nähtud ka kasutamiseks maapealsete sihtmärkide hävitamiseks
eriline ( suurendatud) tähelepanu oli raketiüksuses raadio -"pomehhide" -le
ehk segavast pilvest läbivaatamisele..
ÕT-s olid jaamad mis vaenlase tegid "pimedaks"- ka lennukid - ja see oli 25a tagasi

The South Korean Navy is planning to load man-portable Surface to Air Missiles (SAM), so-called Mistral, to all patrol boats in operation in due order to use them in antiaircraft and antiship defense purpose.

“The Navy will load Mistrals onto patrol boats that are deployed in the Yellow Sea [near the Northern Limit Line] starting the end of this month,” said an official under the Naval Operations Command. “Eventually, all patrol boats will be equipped with such weapon and we expect strong defense capabilities in the waters [near the inter-Korean maritime border] and firepower of warships.”

http://www.defencetalk.com/south-korean ... ats-36696/

väike referaat soome õhutõrje kohta
http://208.84.116.223/forums/index.php? ... ntry889318