www.militaar.net

nukkel kirjutas: ↑17 Juul, 2024 19:43 Kui uskuda pilti mis seal on siis Azerbaijan.

Põllumajandus- ja Toiduameti loometervise ja -heaoluosakonna juhtivspetsialist Anne-Ly Veetamme sõnul on olukord murettekitav. „Viimase kahe nädala jooksul on Eestis sigade Aafrika katk diagnoositud viiel surnuna leitud metsseal. Põlvamaal ja Valgamaal – mõlemas kahel metsseal ning ühel Võrumaal. Põlvamaal leiti korraga surnuna 18 metssiga, SAKi diagnoosimiseks võeti proovid kahelt metssealt, mis osutusid SAK positiivseteks,“ kirjeldas Veetamm. Kokku on sel aastal juuli keskpaigaks SAK diagnoositud 13 metsseal.

Olukord ei ole kiita ka lähiriikides. „Lätis on SAK diagnoositud neljas seafarmis ning üle 700 metsseal. Leedus on SAK diagnoositud samuti neljas seafarmis ning ligi 600 metsseal,“ lisas Veetamm.

ruger kirjutas: ↑16 Juul, 2024 19:57 Eestis kahtlustatakse siis koolera nakkust ühel lapsel, kes tuli perega välisriigist reisilt. Teine perekonna laps sarnaste sümptomitega samuti haiglas.

Terviseameti nakkushaiguste laboris on analüüsimisel proov lapselt, kellel esmane testimine tuvastas koolera.

Nädala alguses Tallinnas haiglasse pöördunud lapsel esinevad sümptomid, mis võivad viidata nii koolerale kui ka teistele soolenakkustele, kuid täpsema analüüsi tulemused peaksid selguma nädala teises pooles. Laps haigestus välisriigis ja riigisisese leviku ohtu seetõttu ei ole.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna juhataja Kärt Sõber selgitas, et esmase positiivse kooleraproovi andnud laps viibis koos perega välisriigis, kus tal möödunud nädala lõpus tõusis palavik ja paar päeva hiljem tekkis kõhulahtisus. Pere jõudis tagasi Tallinnasse lennukiga ning üks vanematest pöördus koos haigestunud lapsega haiglasse, kus nad paigutati isolatsioonipalatisse. Teisipäeval hospitaliseeriti perekonna teine laps, kellel tekkisid sarnased sümptomid, ja ta on koos teiste pereliikmetega isoleeritud. Kuigi esmase PCR-analüüsi tulemus viitab koolerale, ei ole teada, millise ja kuivõrd toksilise serogrupiga on tegemist. Terviseameti laborisse jõudnud proovi kinnitav analüüsitulemus peaks selguma neljapäeval.

Terviseamet tegi epidemioloogilise uuringu ja praegu hinnatakse nakkuse edasi levimise tõenäosust pigem väikeseks, sest perekonna kontaktid teistega olid minimaalsed. Juhtunust on teavitatud Eesti perearstide seltsi ja haiglaid. Samuti on terviseameti Põhja regionaalosakond teavitanud lennufirmat ja teisi riike. Lennufirma teavitab omakorda reisijaid kokkupuutest võimaliku haigestunuga. Oht lennureisijatele on pigem väike, sest koolera ei levi õhu kaudu, vaid saastunud pindade kaudu, näiteks tualettruumis, kui selles on enne käinud nakatunud inimene. Terviseamet soovitab teavituse saanud reisijatel viie päeva jooksul oma tervist jälgida ja täita eeskujulikult hügieenireegleid, eelkõige pesta käsi.

Viimati avastati koolesse nakatumine Eestis 1993. aastal ja siis oli samuti tegemist sisse toodud juhtumiga. Koolerat peetakse ohtlikuks nakkushaiguseks, mille peiteaeg on üks kuni viis päeva, kuid tavaliselt kaks-kolm päeva. Haigestumisega kaasnevad kõhulahtisus ja oksendamine, vedelikukaotuse tõttu võivad langeda kehatemperatuur ja vererõhk ning tekkida krambid. Haigestumisega võivad kaasneda ka lihasnõrkus ja südametegevuse häired. Kuni 70% nakatunutel esinevad vaid kerged haigusnähud või ei esine sümptomeid üldse. Haiguse ohtlikkus oleneb sellest, kas tegemist on toksilise variandiga.

https://www.delfi.ee/artikkel/120308004 ... nakatumist

Terviseamet teatas paar päeva tagasi, et esmased testid näitasid välisreisilt tulnud lapsel koolerasse nakatumist. Laboris tehtud täiendavad uuringud ei kinnitanud koolera kahtlust. Teiste haigustekitajate laboratoorne uurimine veel jätkub.

US officials have issued a health warning about a rat-borne disease that has no cure, after the deaths of four people from the infection this year, DailyMail reported.

Hantavirus is spread from rodents to humans. It is leading to a rise in a potentially deadly lung syndrome, as per NBC News. The virus has a fatality rate of 36%. Usually causes around 30 cases annually in the US, mainly in the western and southwestern regions. However, some states are now seeing an increase in cases.

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) teatas oma uues aruandes, et 16 riigis on leitud uusi ohtlikke „hüpervirulentse“ superbakteri tüvesid. Superbakter, mida nimetatakse hüpervirulentseks Klebsiella pneumoniae (hvKp), on ravimresistentne bakteritüüp, mis võib põhjustada kiiresti kulgevaid surmavaid infektsioone isegi terve immuunsüsteemiga inimestel.

Üldiselt võib K. pneumoniae leiduda nii keskkonnas - näiteks pinnases ja vees - kui ka erinevate loomade, sealhulgas inimeste kurgus ja seedetraktis. Selle mikroobi klassikaline versioon on suur probleem tervishoiuasutustes, kus see võib saastata meditsiiniseadmeid ja põhjustada infektsioone, eriti nõrga immuunsüsteemiga inimestel. Bakter põhjustab teadaolevalt kopsupõletikku, kuseteede infektsioone, vereringeinfektsioone ja meningiiti.

K. pneumoniae uuem, „hüpervirulentne“ sort kujutab endast laiemat ohtu, sest see võib põhjustada tõsiseid infektsioone isegi terve immuunsüsteemiga inimestel. Invasiivsed infektsioonid võivad areneda väga kiiresti, põhjustades tüsistuste ja surmajuhtumite suurt arvu, vahendab CIDRAP News, mida avaldab Minnesota ülikool. Kui need hvKp-tüved 1980. aastatel Aasias algselt avastati, olid nad veel tundlikud mitmesuguste antibiootikumide suhtes. Kuid nüüdseks on need tüved levinud kogu maailmas ja näitavad resistentsust nii vanemate kui ka uuemate antibiootikumide klasside suhtes, näitavad uuringud. Eriti murettekitav on see, et mõned neist tüvedest on resistentsed karbapeneemide suhtes, mis on antibiootikumide klass, mida kasutatakse sageli bakteriaalsete infektsioonide raviks, mis on resistentsed mitmete teiste ravimite suhtes. „Kui ühendada karbapeneemiresistentsus teatavate K. pneumoniae tüvede hüpervirulentsusega, on see retsept selle bakteri põhjustatud haigestumuse ja suremuse suurenemiseks,“ ütles Johns Hopkinsi ülikooli terviseohutuse keskuse vanemteadur Amesh Adalja CIDRAP Newsile.

WHO aruanne tuleneb sellest, et agentuur palus oma liikmesriikidelt teavet K. pneumoniae ülemaailmse levimuse kohta. Taotluse tulemusena saadi andmeid 43 riigilt ja territooriumilt; neist 16 teatas hvKp tuvastamisest. Nende hulgas on mitmed Aafrika ja Aasia riigid, Austraalia, Kanada, Šveits, Ühendkuningriik, Põhja-Iirimaa ja Ameerika Ühendriigid. 12 riiki teatasid, et nad on avastanud eriti murettekitava bakteritüve ST23, mis kannab geene, mis võimaldavad sel olla resistentne karbapeneemidele ja kõigile olemasolevatele beetalaktaamsed antibiootikumidele, teatas WHO 31. juuli avalduses. Nende riikide hulgas olid teiste hulgas Šveits ja UK. „Hüperviirulentsuse ja antibiootikumiresistentsuse samaaegse esinemise tõttu on oodata, et nende tüvede leviku oht suureneb nii kogukonna kui ka haiglate tasandil,“ järeldas WHO.

WHO loetles uues nimekirjas üles 34 n-ö prioriteetset haigustekitajat, mis võivad levima minnes põhjustada järgmise pandeemia. Muu hulgas leiab uuest nimekirjast gripiviiruse A-tüve, aga ka dengue palavikku ja ahvirõugeid põhjustavad viirused. Autorite sõnul aitab nimekiri teadusasutustel paremini otsustada, milliste ravimite, vaktsiinide või diagnoosimeetodite arendusse panustada, vahendab Nature News.

Eelmistes 2017. ja 2018. aastal avaldatud nimekirjades reastas WHO vaid kümmekond sellist haigustekitajat. Uus raport on laiahaardelisem: ohtlikke haigustekitajaid otsiti tervetest viiruste- ja bakterite perekondadest. See võimaldas kuulutada paiguti ohtlikuks terved nende alamperekonnad.

Rahvatervise hädaolukorra väljakuulutamine võimaldab Aafrika riikidel tegevust kooskõlastada ning võib suurendada meditsiiniliste tarvikute ja abi voogu nakkusest mõjutatud piirkondadesse. Africa CDC juht Jean Kaseya hoiatas, et haigus võib kontrolli alt väljuda, kui selle piiramiseks kohe midagi ette ei võeta.

Terviseorganisatsioonid väljaspool Aafrikat jälgivad samuti olukorda, et hinnata, kas haiguspuhangu levik võib jätkuda. 29. juulil teatas Euroopa haiguste ennetamise ja tõrje keskus (ECDC), et ahvirõugete leviku oht Euroopas on väga madal.

Ahvirõuged levivad tiheda kontakti korral nii loomadelt inimestele kui ka inimeste endi vahel. Viirus levib sugulisel teel, nahakontakti kaudu, aga ka piisknakkusena. Sümptomid on palavik, lihasvalu ja kehal leviv villiline lööve. Ravimata jätmise korral võib haigus lõppeda surmaga.

Ahvirõugetel on kaks peamist tüve. Kergem tüvi põhjustas 2022. aastal ülemaailmse puhangu, mis mõjutas Euroopat, Austraaliat, USA-d ja paljusid teisi riike, levides peamiselt seksuaalse kontakti kaudu. Teine, surmavam tüvi, on valdavalt levinud Kesk-Aafrikas ning sellest on välja arenenud ka Kongo DV-s hiljuti avastatud uus variant.

Ahvirõugete vastu on kolm vaktsiini, kuid tavaliselt saavad neid ainult riskirühma kuuluvad või juba nakkusega kokku puutunud inimesed. Africa CDC kavatseb hankida umbes kümme miljonit annust, et haiguse levikut piirata.

WHO DECLARES GLOBAL HEALTH EMERGENCY OVER MPOX OUTBREAK

The WHO has declared a global health emergency as Mpox, previously known as monkeypox, spreads rapidly across 13 African countries, including the DRC, where 14,000 cases and 524 deaths have been reported.

This marks the second time in three years Mpox has reached emergency status.

Source: The New York Times