www.militaar.net

Jälle targem. Tänud. Lähipäevadel siis paberiga prefektuuri.

canislupus kirjutas:Jälle targem. Tänud. Lähipäevadel siis paberiga prefektuuri.

Oma avaldusele pead aga lisama laskesportlase litsentsi koopia ja paar võistlusprotokolli tõestamaks, et osaled aktiivselt üritustel.
T

canislupus kirjutas: Silma jäi Waltheri P22 (tavaline) tõugu isend muidu kuigi saaks ka poole odavamalt iseenesest. Tõnu, ära karda ma pole .45 suhtes ümber mõelnud

Walther P22 julgen soovitada küll - igati kena ja toimiv v/k püstol. Lisaks saab seda soovi korral Walther originaaljuppidega tuunida - lasersihik, summuti, punatäpi kronstein

.45 pärast ma ei muretse. Iga tõsine relvahuviline selle endale kord hangib. Varem või hiljem. Klassika ikkagi.

Ei mõista.
Tõnu väidab et on vaja laskesportlase litsentsi ja võistlusprotokollide koopiaid, USP aga ütleb et ei ole vaja laskesportlane olla.
Helistasin Põhja Politseiprefektuuri lubadetalitusse ja küsisin järgi - .22 kaliibri soetusloa jaoks ei ole vaja laskesportlane olla, tuleb teha avaldus ja langetatakse seejärel otsus. .22 soovi põhjendasin kulutuste optimeerimiseks laskemoona soetamisel ning see vastus sobis täiesti.
Mis siis see lõplik tõde on?

Sportrelv on relv, mis on registreeritud sportrelvana. Eelduseks on kuulumine mõnda laskurklubisse

Laskurklubi liikmeks saab vaid litsensi omav inimene. Soetusluba ei nõuagi litsensi. Litsens -või võistlusprotokollid on vajalikud, kui hakkad relva registreerima (ilma litsensita sind aga võistlustele nagunii ei lasta. Protokollidega tuleb majandada juhul, kui klubi ei jõua litsensiga kaasnevaid toiminguid ära teha. Sellisel juhul aktsepteerib prefektuur ka võistlusprotokolle).

Kuulge inimesed! Aga siin on ju ilmne ebakõla.
Sporti võib ju teha ka ilma võistlustel käimata. Või on sport vaid võistlused ning muu mitte? Ometi jaguneb sport, kui selline, omakorda võistlus- ja hobispordiks. Nii ka laskesport.
Seega, tulenevalt eelnevast, saaks siiski omada sportrelva ka hobisportlane, kes küll võistlustel ei käi (ja ei oma seega ka mingeid litsentse, ega ole võib-olla isegi mitte laskurklubi liige), kuid hobi korras käib oma sportrelvaga ainult omaks lõbuks lasketiirus paugutamas.

Relvaseadus

§ 29. Eesti kodanikule lubatud relvad

(2) Sporditulirelv on rahvusvaheliselt tunnustatud, laskmisega seotud spordiala harrastamiseks ettenähtud tulirelv. Sporditulirelva võib isik soetada, omada ja vallata tingimusel, et ta on vastava spordialaga tegeleva spordiorganisatsiooni liige.

Vähemalt eeltoodust juhindutakse Põhja Prefektuuris.

Nagu mulle teada, on reaalne praktika erinev vastavalt millises prefektuuris ja kellega konkreetselt asju aetakse. Nii et lõplik tõde selgub kui helistate oma isiklikule lubadeinspektorile.

T

oliver kirjutas: Helistasin Põhja Politseiprefektuuri lubadetalitusse ja küsisin järgi - .22 kaliibri soetusloa jaoks ei ole vaja laskesportlane olla, tuleb teha avaldus ja langetatakse seejärel otsus. .22 soovi põhjendasin kulutuste optimeerimiseks laskemoona soetamisel ning see vastus sobis täiesti.

Ning nad lubasin relvaloale kasutusalaks märkida laskesport ?

Ei lubatud märkida sporditulirelv vaid enese ja vara kaitse.
Saan aru et teemaalgataja ei soovi relvaga teha mitte sporti vaid lihtsalt soodsalt tiirus kõmmutada? Segadusse ajas Tõnu esimene postitus selles teemas - Oma avaldusele pead aga lisama laskesportlase litsentsi koopia ja paar võistlusprotokolli tõestamaks, et osaled aktiivselt üritustel.

Ometi jaguneb sport, kui selline, omakorda võistlus- ja hobispordiks. Nii ka laskesport.

Kunagi ammu-ammu see peaaegu nii oligi. Kuid arusaadavalt on suure hulga kaardistamata "hobilaskesportlaste" olemasolu turvalisuse seisukohast pisut häiriv. Kunagi ei või teada, mis mõtted mõne hobilaskesportlase peas aastate jooksul maad võtavad...

Klubides on inimesed rohkem nähtavad, suhtlevad omavahel ja õpivad treeningutel ja võistlustel vajalikke oskuseid. Teiste laskurite positiivne eeskuju kahandab ka võimalust, et mõnest õrnema närvikavaga "hobilaskursportlasest" saaks ühiskonnale ohtlik haiglasevõitu relvaihaleja.

Aga mis vahet sellel on kas peast segi läheb .22 omav laskesportlane või 12 cal. omav jahimees või näiteks mina oma 9mm - miks peab just laskesportlasi eriliselt jälgima?

Ka jahimehed peavad jahiklubisse kuuluma. Miks jälgida? Esiteks -ega keegi ju otseselt ei jälgigi. Laskurklubi on pigem sõpruskond keda seob ühine harrastus. Omavaheline suhtlemine ja koostöö väldib mitmeid võimalikke relvadega seotud õnnetusi ja ebameeldivusi. Nii on turvalisem.

Loomulikult ei välista klubisse kuulumine peast segiminekut, ent ilmselt pehmendab kukkumist. Muide lasketiirus võib ikka ka üksi käia mitte ainult kahekaupa

Kui postitusest käib läbi sõna sportrelv ja laskesportlase litsents, saan ma asjast suht. üheselt aru.
Vabandan, kui minu post eksitav oli. Hakkan vanaks jääma, meel ei ole enam nii "avatud ja ergas-laiahaardeline"

Et Sa aga siis hobikorras padrunite ostmisega liiale ei lähe. Pea meeles - enese ja vara kaitseks olevatele relvadele võib kokku omada 100 padrunit. Seega - kui Sul olemas üks 9mm püstol enese ja vara kaitseks, ning nüüd hangid teise relvana .22se samal eesmärgil, võib Sul neile kahe peale kokku olla 100 pauku. Ostad kolmanda kaitserelva, siis relva kohta 33,33333... padrunit.

Sportrelvadega seda kammi ei ole. 1000 pauku per relv.

T

oliver kirjutas:Aga mis vahet sellel on kas peast segi läheb .22 omav laskesportlane või 12 cal. omav jahimees või näiteks mina oma 9mm - miks peab just laskesportlasi eriliselt jälgima?

Õige. Enese ja vara kaitseks soetatud relvaomanikku ei jälgi absoluutselt mitte keegi. Elukohajärgne konstaabel peaks seda miskite määruste järgi tegema, aga kas ka reaalsuses... viimati kui asja veidi lähemalt uurisin, olevat neile kõrgemalt pandud prioriteediks nr. 1 liiklusjärelvalve, ja sisuliseks konstaablitööks (a la nõukogudeaegne piirkonnavoliniku töö kus konstaabel käib mööda oma piirkonda, suhtleb elanikega, kogub infot vastutusalas toimuva kohta jne) ei jätku enam füüsiliselt aega.
Relvaluba antakse aga endises korras välja, ja nägemist. 5 aasta pärast pikendamisel näeme...

Mitte et ma siin midagi sõnuma kipuks, aga Eestis pole legaalsed relvad mitte kunagi probleemiks olnud. Probleemid on olnud illegaalsete relvade, või siis teenistusrelvadega millele Relvaseadus ja politseipoolne kontroll ei laiene.

Kodus just lahingut ei pea, piisab paarist pidemetäiest 9mm paukudest, .22 aga on nii odav et enne tiiru minekut võib poest läbi minna ja paar karpi värsket võtta.
Kunagi väitlesin ühes relvapoes 200 padrunit ostes müüjaga teemal "100 padrunit". Tema väitis et ma ei tohi üle 100 paugu omada, mina väitsin et see 100 kehtib koduste tingimuste kohta, tiiru minnes võin ka rohkem kaasa võtta - kummal õigus?

§ 46. Füüsilise isiku relvade ja laskemoona hoidmine

4) Füüsiline isik võib hoida laskemoona järgmistes kogustes:
1) kuni 100 püstoli- või revolvripadrunit;