www.militaar.net

See oleks võimalus ühiskonnal teatud asjad odavamalt saada kui palgatööjõuga.

Kust kuradi kohast see odavus tuleb? Et ajateenija on tasuta? Toit/riided/toetused/maksud/elamine? Alguses on õppeaeg mõned kuud ja siis sisulist panust annab kah mõned kuud, et kus kohast see raha kokkuhoid tuleb?

toota kriitiliste valdkondade reservi kriisi puhuks (pääste, seesama tsiviilkaitse jne).

see on küll jällegi asjalik mõte. Tõepoolest.

Kuid siin võiks vähemalt korraks mõelda sellele, et ajateenistus makstakse kinni kaitse-eelarvest. Seega piltlikult öeldes iga mees tähendab kaitse-eelarve vähendamist. Muidugi on see kõik üks riigi rahakott jne, aga siin ju pidevalt räägime, et 2% ei ole piisav ja nüüd tahame selle 2% sisse veel asju panna. Ei ole minu arust mõistlik suurendada asendusteenistust.

Kust kuradi kohast see odavus tuleb? Et ajateenija on tasuta? Toit/riided/toetused/maksud/elamine? Alguses on õppeaeg mõned kuud ja siis sisulist panust annab kah mõned kuud, et kus kohast see raha kokkuhoid tuleb?

Ei ole tasuta, aga on odavam kui palgaline tööjõud/sõjaväelased. Oluliselt odavam.

Ei ole minu arust mõistlik suurendada asendusteenistust.

Minuarust võiks asendusteenistuse läbiviimist finantseerida see ministeerium, kelle huvides see on.
Ja muud ministeeriumid peaksid ükskord asuma liigutama selle nimel, kuidas tagada jätkusuutlikkus siis, kui ei ole enam kriisivaba rahuaeg.
Näiteks kaitsevägi saaks neid kasutada tugiteenuste osutamisel - kindlasti leidub seltskonnas ja inimesi, kes mingit tööd oskavad teha. Kes autot parandada, kes suppi keeta.
Näiteks päästevaldkonnas käis hiljuti kõva kutseliste komandode sulgemine, samas see asendusteenistuse võimalus on praktiliselt kasutamata.
Kasutamata seepärast, et mugavam on vinguda väikse palgafondi pärast, kui mõelda välja midagi uut.
Riigisektoris on veel mugav lihtsalt panna teatud asjad kinni.
Palgafond aga on paljudes valdkondades kõige suurem kulu (KV on siin üks kena erand oma tohutu investeeringurahaga)

7 aastat, 103 inimest selle ajaga, keskmiselt 15 inimest aastas. Kuna teenistus on ca aasta pikkune

Kuidas nii..??
Soome puhul paneme võrdlusesse asendusteenistuse läbiviimise kohad(erinevad asutused, haiglad, hooldekodud jms.), meie puhul aga asendusteenistust läbivad inimesed....??
Siga ja kägu??

Mind pani üllatama see, et mida meil siin nimetati üleolevalt stroibati taasloomiseks, on Soomes tegelikult olemas täitsa korraliku mahuga.

Ära valeta.
Stroipati puhul oli küsimus sinu soovist kasutada ajateenistust(mitte asendusteenistust) läbivaid kutsealuseid nn. "tasuta tööjõuna".

Ei ole tasuta, aga on odavam kui palgaline tööjõud/sõjaväelased. Oluliselt odavam.

Poleks sugugi nii kindel.
Lisaks otsestele kuludele(juba eelmainitud toit, majutus,varustus,toetused) lisanduvad veel kaudsed kulud.
Ehk nendega tegelev/kantseldav/õpetav kutseline struktuur.

Ei ole tasuta, aga [ajateenija] on odavam kui palgaline tööjõud/sõjaväelased. Oluliselt odavam.

Mina küll kindel pole. Ajateenija "eluiga" on ka oluliselt lühem, ehk see aeg, millal ta produktiivne on. Elukutselise koka õpetad üks kord välja (väljaõpe kestab muuseas aastaid http://www.hkhk.edu.ee/uus/index.php/er ... il/69-kokk) ja siis ta vaikselt teeb oma tööd. Vahetevahel tahab täiendõpet, kuid see pole suurt midagi. Kuidas Sa mõtled, et õpetad ajateenija nagu naksti kokaks (paar päeva-nädalat) ja siis ta kohe hakkab suurtele üksustele süüa vaaritama? Natuke nagu naivistlik, või mis? Loomulikult saab abitööliseks, põhimõtteliselt. Aga siis (erinevates teemades pikalt lahatud) tekib selline jällegi põhimõtteline küsimus, et mida kuradit - riik kasutab mind mingi lapilükkajana. Mina küll ei tahaks aasta otsa köögis abitööline olla, aga Sina?

See ajateenijate praktiline kasutamine on minu arust suuresti väljamõeldud. No ei ole ajateenistusse tulejate seas palju kokkasid, autojuhte, remondimehi jne. Tänapäeval järjest rohkem on arvutiga sina peal olevaid, aga ka seal ei saa ilma ümberõppeta suurt palju midagi teha.

Teine küsimus on muidugi reservüksused. Kui inimene on nii 30-aastane, siis ikka on juba korralik spetsialist. Soomlased (et nüüd teemasse tagasi tulla) kasutavad seda poolt tugevasti just missioonidel. Õigemini soomlastele tavapärastel missioonidel - Liibanon, Kosovo jne. Afganistanis seda jälle niipalju enam polnud. Kui nendel veel Kabulis baas oli, siis küll, kuid põhjas enam mitte niiväga. Seal pidi rohkem ikka sõjamees olema.

Mitte ajateenija kokaks, vaid KV võetud asendusteenistuja kokaks.

Aga siis (erinevates teemades pikalt lahatud) tekib selline jällegi põhimõtteline küsimus, et mida kuradit - riik kasutab mind mingi lapilükkajana. Mina küll ei tahaks aasta otsa köögis abitööline olla, aga Sina?

Hooldekodus pensionäride täislastud mähkmeid (tänane reaalsus) vahetada oleks parem/inimväärikam? Mida kuradit, riik kasutab mid sitaste mähkmete vahetajana...
Sööklas leiba lõigata või kulbiga suppi kaussidesse tõsta on selle kõrval täiesti inimväärne töö lausa. Ja miks see abitööline? Mul oli kunagi üks alluv, kes läbis 3-kuuse sõjaväe koka kursuse nõuka armees ja Eesti terviseameti kontrollijad respekteerisid seda tunnistust võrdväärsena teeninduskooli omale (sai olla vastutav isik).

Tahan öelda seda, et meil on selline kenake professionaalsuskultus levinud, mille põhjal automaatselt eeldatakse, et ega tavainimene ole üks teovõimetu amööb, kui ta pole just vastava eriaka baka kraadi hiljuti saanud.

Hooldekodus pensionäride täislastud mähkmeid (tänane reaalsus) vahetada oleks parem/inimväärikam? Mida kuradit, riik kasutab mid sitaste mähkmete vahetajana...

Asendusteenistusse saab ainult vabatahtlikult ja ainult siis, kui relvakandmine on usulistel või kõlbelistel põhjustel inimese vaadetega vastuolus. Siin on link http://www.kra.ee/ajateenistus/asendusteenistus/

Millest Sina räägid pidevalt, on "odava tööjõu" loomine käsukorras. Asendusteenistus on vabatahtlik, selliseid inimesi oli 2013 aastal teenistuses KRA andmetel 27 ja taotlusi esitati 97. Jällegi link http://www.kra.ee/kodanik-ja-riigikaits ... -aruanded/ Iseeneset võiks ju neid (potensiaalselt) 97 kasutada lapilükkajatena. Kuid ühelt poolt ei ole see teab mis "armee" (ega vist ole päris see, mida Sa mõtlesid) ning teisalt on praegune süsteem riigile odavam (pole kasarmuid, vormiriietust jne). Parafraseerides Sind, siis on praegu riik võtnud (minu arust väga õige) seisukoha, et kui ei taha relvaga riiki kaitsta, siis vaheta mähkmeid.

Poleks sugugi nii kindel.
Lisaks otsestele kuludele(juba eelmainitud toit, majutus,varustus,toetused) lisanduvad veel kaudsed kulud.
Ehk nendega tegelev/kantseldav/õpetav kutseline struktuur.

Tuleks kaaluda veel abiteenistuse väejuhatuse, staabi ja ministeeriumi vastava osakonna (asekantsleriga off koors) loomist
Tegelikult on ju kroonusööklate köökides nähtavad pensioniealised tädid hullud karmid professionaalid ju.
Ei vaja mingit järelevalvet ega väljaõpet, teevad nii öelda vanast rasvast.
Neile ei ole vaja tööriideid, tervisekontrolle jne.
Ei mingeid kaudseid kulusid.
Piirduvad palgaga.

Hjalmar Nelk kirjutas: Asendusteenistusse saab ainult vabatahtlikult ja ainult siis, kui relvakandmine on usulistel või kõlbelistel põhjustel inimese vaadetega vastuolus. Siin on link http://www.kra.ee/ajateenistus/asendusteenistus/

Millest Sina räägid pidevalt, on "odava tööjõu" loomine käsukorras. Asendusteenistus on vabatahtlik, selliseid inimesi oli 2013 aastal teenistuses KRA andmetel 27 ja taotlusi esitati 97. Jällegi link http://www.kra.ee/kodanik-ja-riigikaits ... -aruanded/ Iseeneset võiks ju neid (potensiaalselt) 97 kasutada lapilükkajatena. Kuid ühelt poolt ei ole see teab mis "armee" (ega vist ole päris see, mida Sa mõtlesid) ning teisalt on praegune süsteem riigile odavam (pole kasarmuid, vormiriietust jne). Parafraseerides Sind, siis on praegu riik võtnud (minu arust väga õige) seisukoha, et kui ei taha relvaga riiki kaitsta, siis vaheta mähkmeid.

Ei saanud aru. Isik kirjutab avalduse, et kõlbelistel põhjusel ei soovi relva kanda - ja riik annab talle (nagu taotluste arvust nähtub, on kohtade defitsiit meil kõva!!) koha.
Mina meesterahvana saadaks sind pikale lainele kui ma peaks hakkama invaliide või hooldekodu asukaid kantseldama.
Mul on C-kati juhiload, oskan lukksepatööd ja keevitamist, iga kell asendan väeosa töökojas suvalist kaadriseersandist tehnikut, kes saab kuus vähemalt 7-8 sotti palka+vormid+värgid.
Teenistuses saan käia ka nii, et tulen hommikul 8.00 kohale ja lähen 17.00 koju. Samasuguses teenistuses saaks käia ka siis, kui tervis ei veaks riviteenistust välja.
Paljudel teenistuskohuslastel on ju 18seks saades kutsekoolid juba läbitud, kokad, tislerid, lukksepad, mis iganes.

Tegelikult on ju kroonusööklate köökides nähtavad pensioniealised tädid hullud karmid professionaalid ju.
Ei vaja mingit järelevalvet ega väljaõpet, teevad nii öelda vanast rasvast.
Neile ei ole vaja tööriideid, tervisekontrolle jne.
Ei mingeid kaudseid kulusid.
Piirduvad palgaga.

Ei maksa liialdada. Samas ei saa need "karmid proffid" ka üleliia suurt palka. Kas rohkem, kui ajateenijad? Ikka. Kuid siinjuures pead arvestama, et ajateenijate toetus ei ole ainus asi, mis kaitse-eelarvest tasutakse. Ajateenijate pealt makstakse ka sotsiaalmakse, ning nende suurus sõltub miinimumpalgast, mitte toetuse suurusest (vähemalt niikaua, kui toetus on miinimumpalgast väiksem). Seega sealt suurt kokkuhoidu pole. Ajateenija tahab vormiriietust, kokale piisab kitlist. Ajateenija tahab kasarmukohta. Kokk ei taha. Ajateenijale on vaja pakkuda ka muud tegevust (ka nädalavahetused), kokale seda teha pole vaja.

Seega kokkuvõttes on loomulikult kokkadel ja abitöölistel kaudseid kulusid, kuid ajateenija omad tunduvad kindlasti suuremad. Võib ka täpsemalt arvutada. Lõppkokkuvõttes tundub minu jaoks otstarbekam kasutada sisseostmist, kui ise teha.

Mis sul segab asendusteenistuse töögraafik sobitada töökoha rutiiniga? Siis pole ju vaja kasarmut, televiisorit ja veeblit neid karjatama sinna.
Kahtlen väga, kas need hooldekodudesse saadetud ca 80 tegelast seal kasarmeeriti ja neile ajateenija toetust maksti.
Said oma tööriided, mingi instruktaazi ja läkski töö lahti, vahetuse lõppedes (töö ja puhkeaeg!) läksid koju ja vahetuse alguses ilmusid tagasi.
Millest see kasarmeerimise kihk?

Kasarmeerimisest oleks jutt siis, kui räägiksime nö pehmest sõjaväeteenistuse variandist, näiteks valveüksustest (praegu asendavad neid KL valvekompaniid, kus on täpselt samamoodi palgalised inimesed tööl).

Millest see kasarmeerimise kihk?

Ega polegi mingit kihku kasarmeerida. Kui räägime ikka veel asendusteenistusest (needsamad 97 inimest järjekorras), siis pead meeles pidama, et kokku peab saama mitu tegurit. Esiteks soovitavalt eriala (lukksepp, C-kategooria vms, kuid saab ka abitööliseks), kuid teisalt ka asukoht. Tallinn (piirangutega), Paldiski (piirangutega), Ämari, Tapa, Jõhvi, Võru. Kui neis kohtadest pärit pole, siis tuleb ikkagi kasarmeerida.

Aga kui rääkida sellest tööpataljoni loomisest (ehk tegu ei ole meie mõttes asendusteenistusega), siis peaks ju ikkagi vormi andma ja vahetevahel püssi laskma, ja muud säärast. Või ei peaks?

Ja lõpetuseks sisuline märkus

Isik kirjutab avalduse, et kõlbelistel põhjusel ei soovi relva kanda - ja riik annab talle (nagu taotluste arvust nähtub, on kohtade defitsiit meil kõva!!) koha.
Mina meesterahvana saadaks sind pikale lainele kui ma peaks hakkama invaliide või hooldekodu asukaid kantseldama

Just inimene, kes on kõlbelistel ja moraalsetel põhjustel relvakandmisest loobunud aitabki meeleldi abivajajaid, sest see on tema jaoks tähtis. Mina mõtlen teisiti, aga seetõttu ei näegi põhjust relvast loobuda.

Asendusteenistuse valib(ja sinna määratakse) kindel kontingent.
Enamasti on tegemist tõsiste usuliste põhjustega.

Mul on C-kati juhiload, oskan lukksepatööd ja keevitamist, iga kell asendan väeosa töökojas suvalist kaadriseersandist tehnikut, kes saab kuus vähemalt 7-8 sotti palka+vormid+värgid.
Teenistuses saan käia ka nii, et tulen hommikul 8.00 kohale ja lähen 17.00 koju. Samasuguses teenistuses saaks käia ka siis, kui tervis ei veaks riviteenistust välja.

Räägi siis välja, millises asutuses sa oma asendus/tööteenistuse läbisid.??
Ja millisel ametikohal..??
Kuna KV sa ju käinud ei ole...

Asendusteenistus võiks toimuda tuletõrjes. Nt noormees suunatakse ajateenistuse asemel tuletõrjekooli ja pärast seda teenib mõnda aega komandos. Kriisiajal on nagunii tuletõrjujaid vaja ning antud isik jääks nö tuletõrjereservi.