Rootsi kaitsevõimest (ja Norrast ka)

[allatah]

Kõik see jama lõpeks kohe, kui Rootsi lõpetaks oma territooriumil igasugused sõda õhutavad õppused ning paluks vastastikkuse mõistmise süvendamiseks riiki tagasihoidliku vene kergelt relvastatud üksuse, kes saaks veenduda, et Rootsi ei õhuta sõda.

Kunagi jooksis televusserist see norrakate sari "Okupatsioon". Üks samm veel edasi ja asi hakkabki selle sarja esimesi episoode meenutama.

Paar kuud tagasi oli Rootsis miskine sidemastide katkimineku teema, mille juures kah alguses osad väitsid, et oli sabotaaž, aga lõpuks lükati see väide ümber. Mine sa tea, mida need vene rahuvalveturistid seal või ka siin ikkagi seni korda on saatnud või veel alles plaanivad?

[Kapten Trumm]

Rootslased on praegu õigel teel, eriti kui see ajateenistuse taastamise jutt tõele vastab. Ka Gotlandi kaitse osas.
Muidugi Gotlandi militariseerimine on põrganud kokku probleemidega juba alguses, nimelt senine brigaadi baas on peale Gotlandi brigaadi likvideerimist erastatud ja osad hoonedki vist maha võetud. Eks sellest ka see kompanii ainult kohapeal, et rohkemat pole kuskile panna seal.

Lisaks mehhaniseeritud jalaväele on vältimatu sinna paigutada ka RBS-15 rannakaitseraketid, keskmaa õhutõrje üksus ning Gripenite eskadrill. Need vidinad lisaks mehhaniseeritud brigaadile lubaks öelda, et "Gotland on hästi kaitstud" (vähemalt tänases päevas). Mis muidugi tähendab, et Visbys tuleb rajada neile angaarid, hooldushooned jne - kõik see peab olema ka kindlustatud, mitte plekist putkad.

Praegu on seal kavandatud kontingent miski lahingugrupp 300 mehega, 1 jalaväekompanii CV-del, 1 tankikompanii Leopardidel ja 1 staabikompanii. Sellest reaalselt kohal ruumipuudusel on ainult jalaväekompanii, ülejäänud kamp käib seal vahelduva eduga oma lahingugruppi kokku harjutamas. Tuuakse laevaga ja pärast lähevad oma asukohta tagasi. Antud lahingugrupp on roteeruv, graafiku alusel eri Rootsi emamaal asuvate brigaadide vahel.

[Roamless]

Natukene ka huvitavat Gotlandi teemadel, kuigi info "kohalikku murrakusse" pannud kanal on ebausaldusväärne

Venemaal on Gotlandi äralõikamiseks kahtlemata piisav sõjaline võimekus olemas. Füüsilist kontrolli saare üle ei lähegi selleks vaja. Gotlandi on võimalik kontrolli alla hoida ka ilma sellel asumata.Paistab, et rootslased on tõsiselt mures Venemaast lähtuva sõjalise ohu pärast. Kõige tõenäoliseks esimese rünnaku objektiks peavad Rootsi sõjaväelased Gotlandi saart, mille hõivamise võimalikke stsenaariume kirjeldab põhjalikult Niclas Vent, teatas väljaanne inosmi.

Gotlandil võivad kõigest mõne tunniga maabuda 2500 Vene sõdurit ja siis on saart tagasi vallutada juba võimatu, isegi vaatamata seal paiknevale 150 Rootsi sõjaväelasele. "Rünnaku korraldajad Venemaal ei pööra neile üldse mingit tähelepanu," räägib Gotlandi garnisoni endine ülem. Venemaale kuuluva gaasijuhtme "Nord Stream" remonttööde ettekäändel saabuvad õhtul Gotlandil asuvasse Slite sadamaase 60 ümberriietatud eriväelast. Neil on kaasas ka maskeeritud õhutõrjerelvad, samuti raadiolevi häirimise seadmed. Rühm kindlustub ööga Kappelshamni sadamas. Varahommikul muudavad kaks Gotlandi saarest ida- ja läänepool asuvat Venemaa tsiviillaeva kurssi. Kaks tundi hiljem lasevad nad saarel kaldale kaks täispataljoni, kokku umbes kas tuhat sõjaväelast koos 20 tanki ja muu sõjatehnika ning uusimate õhutõrjerelvadega. Veel 500 sõdurit ja umbes 30 ühikut tehnikat heidetakse alla lennukitelt saare lõunaosa kohal. Selline on üks Kuningliku sõjateaduse akadeemia väljapakutud võimalik Rootsi tungimise stsenaarium. Selle järgi on Venemaa eesmärgiks näidata, et Balti regioon on kaitsetu. Riik püüab oma õhu- ja laevakaitserelvade paigutamisega Gotlandile õõnestada usaldust alliansi vastu. Kuus tundi Uurimistulemusi käsitleva ettekande toimetajaks sai Karlis Neretnieks. Töös osalesid kokku kaheksa sõjaväelasest ja tsiviilisikust eksperti. Aastatel 1992-1995 oli Neretnieks Gotlandi sõjaväebrigaadi ülem ja alates 1995. aastast vastutas operatiivtegevuse eest Rootsi kesksõjaväeringkonnas, mille vastutusalasse kuulub ka Gotland. Gotlandi vallutamine on mõne tunni küsimus, räägib Neretnieks. Saarele saadetav abivägi ei hirmuta kedagi. "Rünnaku korraldajad Venemaal ei pööra oma rünnakuplaanide kavandamisel sellele üldse mingit tähelepanu. Ilma suurtükiväe ja õhutõrjevahenditeta ei ole saare vallutamist võimalik takistada. Siiski on abiväe saabumise lootuses võimalik mõnda aega vastu panna ja üksikuid objekte enda käes hoida". Panuse tegemine ootamatusele Venemaa asjatundja, kolonelleitnant erus Jörgen Elfving nõustub, et Venemaa võib Gotlandi vallutada ööpäevaga, kusjuures eriväelasi selleks isegi rakendamata. Seda saaks teha õhulöögiga või õhujõudude ja merejalaväe ühisoperatsiooniga. Tõenäoliselt annavad esimese löögi 76. kaardiväe õhudessantdiviisi allüksused, mis paiknevad Eesti piiri lähedal Pihkvas ja 336. merejalaväe brigaad, mis paikneb Kaliningradi oblastis Baltiiskis. "Nad saavad kasutada teatud ootamatuse faktorit. 336. brigaad korraldab õppusi Kaliningradi oblastis üsna tihti. Väljaõppeprotsessis võivad nad järjekordse õppuse ajal lihtsalt kurssi muuta ja maabuda Gotlandil. Loomulikult ei jää see märkamata, kuid aega reageerimiseks jääb väga vähe," räägib Jörgen Elfving. Tema hinnangul, saabuvad sel ajal, kui esimesed venelaste allüksused sadamad ja muud platsdarmid hõivavad, meritsi saarele vähemalt diviisi suurused konventsionaalsed jõud, et hoida saart enda käes pikas perspektiivis. Sadamad ja avatud alad Praegu paigutatakse Gotlandile 150 Skaraborgi P4 rügemendi sõjaväelast. Nad harjutavad õhust ja merelt tehtavate rünnakute tõrjumist. "Pole saladus, et avatud alad, kuhu saaks dessanti maandada, on väga olulised, samuti sadamad ja muud alad, kuhu saaksid randuda laevad. Kui me need esimestena hõivame, saame suure eelise," selgitab kompaniiülem, major Fredrik Månsson. Karlis Neretnieksi arvates on kõige tähtsamad objektid saarel sadamad: Visby, Slite ja Kappelshamn, samuti Visby lennuväli. Vaenlase transpordilennukid võivad kasutada ka Visbyst kagus asuvaid sirgeid maanteelõike. "Mis puutub aga dessandi maandamist, siis selles on Venemaal suur tegutsemisvõimaluste valik, variante on palju. Meie suurim raskus ongi selles, et garnison on väike ja tal pole rünnaku korral saarel liikumiseks oma õhukaitsevahendeid ega suurtükitoetuse võimekust." "Kerge lokaliseerida ja isoleerida" Jörgen Elfving leiab samuti, et üks mehhaniseeritud jalaväekompanii ei saa venelaste plaane tõsiselt häirida. "Sõjaväelaste olemasolu võetakse muidugi arvesse, kuid ühtainust mehhaniseeritud jalaväekompaniid on kerge lokaliseerida ja rivist välja viia. Ja lootus, et mandrilt tuleb kriisi korral abivägi, kasvõi õhutranspordiga, tundub mulle üsna vähetõenäoline." Venemaa väed maabuvad Gotlandile koos oma luureressursside ja õhukaitsevahenditega, et vastu seista Rootsi või mistahes muu riigi õhujõududele, on ekspert kindel. "Kui nad paigutavad Gotlandile kaasaegsed õhutõrjesüsteemid, siis muutub Balti meri põhimõtteliselt Venemaa sisemereks. Täna paiknevad õhutõrjesüsteemid C400 Kaliningradi oblastis. Kui need paigutada Gotlandile, siis katavad nad suure osa Lõuna-Rootsist ja Øresundi piirkonnast. Vastasel saab õhus opereerimine olema väga keeruline. Edasine saab sõltuma sellest, kuidas nad otsustavad Gotlandi kasutada. Pole välistatud, et sinna paigutatakse raketisüsteemid "Iskander"", arutleb Jörgen Elfving. "Meie vastupanuvõime on piiratud" Endine Rootsi välisminister Carl Bildt teatas Aftonbladet'ile, et kui kõiki saarele juurdepääsuteid pidava kontrolli alla hoida on Gotlandi võimalik kaitsta. "Meil on õhukaitsevõimekus, et sinna keegi ei lendaks, on kaitsevõimekus merel, et välistada sinna ligipääs laevadega. Igaüks, kes vähegi Gotlandi tunneb, teab, et ega võimalusi väga palju polegi." Jörgen Elfving leiab, et Carl Bildt "pakkus pisut üle". "Meie õhu- ja mereväe võimekus on piiratud. Oleks vaja kaasaegseid õhutõrjesüsteeme. Kas õhujõud ikka on nii tugevad, et kaitses teatud aeg vastu pidada? Laevadel pole piisavalt õhutõrjerelvi ja ka nende tõrjevõimekus on piiratud." Läve on tõstetud Rootsi sõjaväeakadeemia Venemaa sõjaasjanduse asjatundja Peter Mattsson on veendunud, et jalaväekompanii paigutamine Gotlandile tõstis siiski sõjalise löögi heidutust. Ta leiab, et saare kiire hõivamine ei ole enam päevakorral. "Sõjateooria kohaselt on agressorile vaja vähemalt kolmekordset, veel parem viie- või kümnekordset jõudude ülekaalu. Rootsi garnison Gotlandil on piisavalt suur, kui arvestada ka maakaitseväe ja laevastiku, eelkõige allveelaevade võimekust ja kasutada olevaid lennukeid. Tegelikkuses rakendatavad jõud saavad olema palju suuremad." Selleks, et saarele maabuda, tuleks Venemaal enne Rootsi üksuste arvu vähendada või paisata nende vastu lahingusse piisavalt suured jõud. "Neil läheb vaja vähemalt üht viie tuhande mehelist brigaadi, kui nad, ütleme 2018. aastal tahaksid midagi korda saata. See saab olema raskendatud." "Uskumatult kallis" Peter Mattsson ei usu, et Venemaale Gotlandi üldse vaja on. "Kõik sõltub eesmärgist, kuid see läheks uskumatult kalliks. Ja ka saare enda käes hoidmine ei saa lihtne olema. Tekivad suured probleemid varustamise ja kaitsmisega ning NATO saab selles olema suureks takistuseks. Venemaal on Gotlandi äralõikamiseks kahtlemata piisav sõjaline võimekus olemas. Füüsilist kontrolli saare üle ei lähegi selleks vaja. Gotlandi on võimalik kontrolli alla hoida ka ilma sellel asumata." Keskendumine ainult Gotlandile oleks "suur viga" Sõjanduse õppejõud, kolonelleitnant Håkan Edström keeldub üldse võimalikku Gotlandi ründamist kommenteerimast. Tema arvates oleks keskendumine Gotlandile "suur viga". "Arvestades, kui vähe meil sõjalisi ressursse on, peame me iga oma kaarti välja käima suure ettevaatusega. Mida teha siis, kui olema paigutanud Gotlandile teatud tüüpi relvastuse, kuid tegelik olukord kujuneb hoopis teistsuguseks? Kuidas sellisel juhul vajalik relvastus mandrile tagasi tuua? Venemaa võimaliku löögi ainsa sihtmärgina Gotlandile keskendumine oleks äärmiselt ettevaatamatu. Kaitseministeeriumi viimases otsuses loetleti tulevase sõja iseloomulike tunnustena suuri vahemaid, kiireid operatsioone, ennetavaid meetmeid ja küberrünnakuid. Kuidas suudavad 150 inimest Gotlandil sellistele ohtudele vastu seista?" Håkan Edström püstitab küsimuse — miks peaks Venemaa piirduma Gotlandiga, kui ta tahab rünnata mõnd Euroopa Liidu liikmesriiki, et parandada oma positsioone vastasseisus NATO-ga. "Kui sõjalised ressursid, mida Venemaa on valmis välja panema sissetungimiseks Rootsi, annavad mujal kasutamise korral hoopis parema tulemuse, siis miks ei võiks nad kohe sinna minna? Tuleb arvestada kõik võimalikke stsenaariume, kus ühtesid ja samu ressursse kasutatakse erinevate sihtmärkide vastu." Håkan Edström kardab, et me ei näe puude taga metsa. "Venelased oskavad väga hästi eksitada. Võibolla oleme me kasulikud idioodid, kes vahivad vaid Gotlandi, sest just nimelt seda Venemaa meilt ootabki." Pigem kistakse Rootsi potentsiaalsesse Venemaa ja Balti riikide vahelisse konflikti veel selle varases staadiumis, nagu märkis septembris oma ettekandes "Uue aja julgeolek" valitsuse ekspert Krister Bringéus. Enne, kui rünnata Balti riike, tekib Venemaal ilmselt tahtmine paigutada Gotlandile oma õhutõrjerelvad, et NATOt tõrjuda. Kolmapäeval, 14. septembril andis Rootsi kaitseväe ülemjuhataja käsu jääda Skövde rügemendi P4 150 sõduril pärast õppusi Gotlandile ja tagada seal alaline kohalolek. "Peamiselt on asi Venemaa tegevuses: Krimmi annekteerimine ja sündmused Ukrainas. Venemaa viib läbi sõjalist reformi, eraldab selleks suuri vahendeid ja demonstreerib sellega, et on valmis oma eesmärkide saavutamiseks kasutama sõjalist jõudu," teatas ülemjuhataja Micael Bydén. Tavaline lahingugrupp saabub Gotlandile 1. juulil 2017, see tähendab pool aastat varem, kui oli algselt planeeritud (1. jaanuar 2018). Ajalehe Dagens Nyheter arvates oli sõjaväegarnisoni taastamine Gotlandil Venemaa sõjalise ohu kasvu kohta saadud viimaste andmete tulemus. Vastavalt Euroopa poliitilise analüüsi keskuse ettekandele "Lähenev torm" viis Venemaa 2015. aastal läbi õppusi, mille stsenaariumi järgi tungisid 33 tuhat sõjaväelast Gotlandile, Ahvenamaale ja Bornholmi saarele. Gotlandi kiire hõivamine Kuninglik sõjateaduste akadeemia töötas välja kolm stsenaariumi Venemaa tungimiseks Rootsi. Siin on üks nendest:1. päev, õhtu: "tsiviillaev" ümberriietatud eriväelastega pardal saabub Slite sadamasse ja kindlustub. 1.-2. päev: eriväelased maabuvad allveelaevalt ja hõivavad Kappelshamni. Päev 2, 05:00: mobiilside- ja arvutivõrkudele tehakse küberrünnak. Päev 2, 06:00: tsiviillaevad muudavad kurssi ja saabuvad kella 07:00 Kapplshamni sadamasse (pardal julgeolekujõud ja rannakaitse raketikompleks) ja Slite sadamase (pardal merejalaväelased ja õhutõrjekahurid). Päev 2, 06:30: hävitajad ja allveelaevad lõikavad Gotlandi Rootsi mandriosast ära. Päev 2, 09:00: lennukitelt maabuvad kerged mehhaniseeritud jalaväeüksused. Lahingukopterite saabumine Kaliningradist.

[allatah]

Kui venemaa peaks tõesti näiteks Gotlandi või Ahvenamaad ründama ja samal ajal baltikumis aktiivset sõjategevust ei ole, kuidas peaksime meie või siin paiknevad NATO väed reageerima? Kes peaks andma käsu hävitajate õhkutõstmiseks, kui näeme mõnda turvatud transpordilennukit Kaliningradist või Peterburist Gotlandi poole lendamas? Ma eeldan äkki õigesti, et sel juhul saadab transpordilennukit või lennukeid veel paras ports hävitajaid.
Kuidas üldse käiks sellise transpordilennuki turvamine? Kas hävitajad on paarikümnekilomeetrises raadiuses ja kas sellisel juhul üldse see grupp Eesti ja Soome vahelt niimoodi läbi mahuks, et nad suudavad tagada turvamulli ilma Eesti ja Soome õhuruumi tungimata?

[tommy]

Rootslased otsustasid ära osta ka algselt norralastele ette nähtud 24 Archer-tüüpi suurtükiväesüsteemi.
12 võtavad omale relvastusse ja ülejäänud 12 lähevad tõenäoliselt turule omale uut omanikku otsima...

[Chupacabra]

Kaks Vene pommitajat lendas Islandilt Stockholmi suundunud reisilennuki all
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75724895

Kaks Vene pommitajat lendas eelmisel neljapäeval väljalülitatud transpondritega otse Islandilt Keflavíki lennuväljalt Stockholmi lennanud reisilennuki all, kirjutab Islandi ajaleht Morgunblaðið esmaspäeval.

[Kasutajanimi]

Ma sügavalt kahtlen rootslaste kaitsetahtes. Seda mitmel põhjusel. Esiteks on nad sotsialistid ja sotsialistid tegelevad pehmete väärtustega, kaitsetahe nende alla ei kuulu. Teiseks pagulased, kelle suur mass ja tegevus panevad tavalised rootslased kahtlema oma riigis. Samuti võib ajastada Rootsi ründamise ajale, kui üle riigi vohavad suured immigrantide või immigrantidevastased rahutused. Kolmandaks pakun umbropsu, et paljud Rootsi kaitseväelased on võtnud Kaitseväge kui tavalist töökohta ja pole päriselt arvestanud võimalusega, et nad peavadki ühel hetkel sõtta minema.

Mina ei kahtle. Kui sa äkki arvad, et rootslased on enamikus mingid hipid kes vabal ajal rüüpavad absurdselt kallist kohvi starbucksist ja arutlevad näiteks loomade inimõiguste üle, siis mina arvan, et sa eksid.

Ja vaevalt kodukaitsegi tühjalt kohalt tekkinud on.

[Castellum]

Ise oma Rootsi ja rootslastega suhtlemise põhjal ütleksin, et Chupacabra on kõikides nendes oma arvamustes suuremal või vähemal määral eksinud.

Rünnaku ajastamine suurte immigrandirahutuste ajale ei ole küll rootslaste ega nende kaitsetahte süü.

[Kapten Trumm]

Kaks Vene pommitajat lendas Islandilt Stockholmi suundunud reisilennuki all
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=75724895

Kaks Vene pommitajat lendas eelmisel neljapäeval väljalülitatud transpondritega otse Islandilt Keflavíki lennuväljalt Stockholmi lennanud reisilennuki all, kirjutab Islandi ajaleht Morgunblaðið esmaspäeval.

Kui tegemist olnuks katsega proovida NATO radarite eristusvõimet, oleks need lennukid lennanud reisilennukist 10 m madalamal (st vahetus läheduses), mitte 2500 m madalamal.
Palju kära eimillestki. Taolise trikiga võib petta üksnes 2D radareid, mis ei suuda eristada sihtmärgi kõrgust (ekraanil sulavad peegeldused kokku). 2D radaritega oma õhuruumi kontrollivad ehk arengumaad täna.

Parimal juhul oli see katse saada venelased meediasse - mingiks sisselennuks liiga lapsik üritus.

[Roamless]

Mind pigem huvitaks, et oletame, et käibki mats ära näiteks SAS reisilennukiga ja mõlemad kukuvad alla, millised need reageeringud Venemaal siis oleks ala reisilennuk ei jälginud lennuohutusreegleid?

[Roamless]

Tänasest Päevalehest, Rootsis kasvab järjest NATO pooldajate arv. Ütleks venelastele, et tubli töö, jätkake samas vaimus, võiks veel rohkem "harjutada" Rootsi pommitamist, Gotlandi vallutamist jne jne. Saavad lähitulevikus NATO sisemereks Läänemere, kui sama suunda jätkavad. Artiklis on muidki väga huvitavaid punkte.

Rootsi on mõistnud, et riik vajab enesekaitseks liitlasi, ütleb kaitseekspert Mike Winnerstig.


Äsja Tallinnas toimunud iga-aastasel Balti kaitsekonverentsil arutasid julgeolekueksperdid koos lääneriikide kindralite, ministrite ja diplomaatidega Venemaalt lähtuvat ohtu. EPL vestles üritusel Rootsi kaitseuuringute keskuse asedirektori Mike Winnerstigiga. Tema sõnul on riigi kaitsepoliitilises mõtlemises toimunud murrang ja neutraalsusest on põhimõtteliselt loobutud.

„Mitteliitumispoliitika tähendas, et me ei oleks varem ealeski nõustunud Läänemere regiooni konfliktides poolt valima,” ütles Winnerstig. „Nüüd deklareerime, et kui mõnda Põhjala või EL-i riiki rünnatakse, siis me pakume abi – ükskõik kas sõjalist või mitte, aga igal juhul me valime poole.”

Peale selle on vormiliselt neutraalse Rootsi valitsus hakanud teiste riikidega kaitselepinguid sõlmima. „Kõik need riigid peale Soome kuuluvad NATO-sse,” lisas Winnerstig. „Meil on kahepoolsed kokkulepped USA-ga, Ühendkuningriigiga, Taaniga, äsja sõlmiti ka leping Itaaliaga.”

Juunis USA-ga tehtava koostöö kohta allkirjastatud dokument ei anna Rootsile siiski julgeolekugarantiid. „See oli pigem vastastikuse mõistmise memorandum,” tunnistas ekspert. „Sellega pandi kirja kõik, mida me niikuinii teeme: rohkem ühisõppuseid, rohkem teadlaste ja analüütikute koostööd ja nii edasi. Eesmärk on USA-le lähenemine ja see jätkub. Aga nagu ka ameeriklased rõhutavad, NATO liikmeks olekul ja mitteolekul on tohutu vahe.”

Kümne aastaga NATO-sse

Ekspeaminister Carl Bildt ütles tänavu, et Rootsist võib juba kümne aasta jooksul saada NATO liige. Ka Winnerstig arvab, et see on täiesti võimalik. „Praegu on olukord, kus kaheksast parlamendiparteist neli toetab aktiivselt NATO-liikmesust,” märkis ta. „Nad on küll häältearvult vähemuses, aga ikkagi! Nende seas on ka Keskerakond, mis nagu Soome Keskerakondki on alati toetanud neutraalsust – põhimõtteliselt sada aastat järjest. Aga enam mitte ja see on suur muutus. Rahva suhtumine on täpselt pooleks: NATO-t pooldab 35–40% ja sama palju on vastu.”

Rootsi rahva suhtumine jaotub pooleks: 35–40% pooldab NATO-sse astumist ja sama palju on vastu.

Venemaa reageeriks eksperdi hinnangul sellisele sammule samamoodi kui Eesti NATO liikmeks olekule. „Seega suhteliselt tagasihoidlikult. See ei meeldiks neile ja nad huilgaksid sel teemal natuke aega, see oleks ka kõik. Küll aga hakkaks Venemaa NATO-referendumi korral väga aktiivselt toetama vastukampaaniat, nagu me praegu näiteks Montenegros näeme. See käib ka Soome kohta, sest kui meie liitume, tahavad ka soomlased liituda.”

Sõdurid Gotlandil

Suvel tuli Rootsi kaitseväelt üllatav teade, et õppusteks Gotlandile viidud jalaväekompanii jäetaksegi sinna. Otsus sõdurid saarele paigutada oli langetatud juba enne, kuid nüüd tehti seda kavandatust aasta varem. „Järgmise aasta jooksul suurendatakse sõdurite arvu 150-lt 250-le ja sinna viiakse muide samad CV-90 tüüpi lahingumasinad, mida kasutab Eesti,” lisas Winnerstig. „Meenutagem, et külma sõja ajal oli Gotlandi mobilisatsioonireserv 25 000 meest ja alalise relvajõu suurus 5000 meest, nii et praegune jõud on küllalt sümboolne. Ent mitte üksnes – saarel on nüüd sõjaline kohalolek ja igaüks, kes tahab Gotlandile tungida, peab sellega arvestama.”

Ka Rootsi ajateenistuse varjusurmast äratamise kava on Winnerstigi sõnul küllaltki tagasihoidlik. „Valitsuskomisjoni soovituse järgi tuleks 18-aastaste vanusegrupist – keda on kokku 100 000 – edaspidi igal aastal välja valida 8000 meest ja naist, kes astuvad ajateenistusse. Suurest sõjaväest on asi ikkagi väga kaugel, kui võrrelda seda1980-ndatega, kui meie mobilisatsioonireserv oli 800 000 sõdurit.”

Suurest sõjaväest on asi ikkagi väga kaugel, kui võrrelda seda1980-ndatega, kui meie mobilisatsioonireserv oli 800 000 sõdurit.

Kui tõhus on Rootsi kaitsevõime pärast praegusi reforme? „Vastan ainult eraisikuna ja see ei väljenda minu tööandja arvamust!” rõhutas Winnerstig. „Aga mõne aasta pärast oleme võib-olla võimelised välja tooma kaks jalaväebrigaadi. Seda on sama palju, kui suudab kümme korda väiksem Eesti. Nii et raske oleks väita, et me oleme võimelised end ise kaitsma. Meie kaitseväe ülemjuhataja on otse öelnud, et sellise kaitseväe struktuuriga suudame kaitsta umbes nädal aega üht osa Rootsist. Ilmselgelt on see osa Stockholmi piirkond. Võite ise otsustada, kas selline kaitsevõime on adekvaatne või mitte. On selge, et Rootsi kaitsmiseks oleks vaja teiste riikide abi, ja seda teadvustavad nii valitsus kui ka opositsioon. Vaidlus käib selle üle, kas vaja on tingimata ka NATO liikmeks astuda või mitte.”

Kui reaalne on Vene oht?

Rootsi kaitseuuringute keskuse asedirektor Mike Winnerstig märgib, et Venemaa luure on muutunud Rootsi vastu agressiivsemaks. „Meie vastuluure esitles kevadel uuringutulemusi, mille järgi on Vene luurest lähtuv oht viimastel aastatel oluliselt suurenenud. Hinnanguliselt üks kolmandik Stockholmi saatkonnas töötavaid Vene diplomaate töötab tegelikult FSB, SVR-i ja teiste selliste talituste heaks.”

Üksnes Rootsile suunatud Vene agressiooni ei pea Winnerstig aga tõenäoliseks. „Ma ei usu, et Venemaa oleks Rootsi territooriumist huvitatud, kui ehk Gotland välja arvata. Ent kui nad otsustavad kuskil mujal Läänemere ääres midagi korraldada, siis see mõjutab ka meie territooriumi – olgu NATO või Venemaa vägede näol. Nagu ütlesin, kui Balti riike või Soomet rünnatakse, lubab Rootsi mitte jääda passiivseks, vaid neid aidata. Seega valime poole ja see teeb ka meist Venemaa sihtmärgi.”

[Kapten Trumm]

Artikli pealkiri Delfis on: Sõja korral suudaks Rootsi umbes nädala Stockholmi kaitsta.
http://epl.delfi.ee/news/valismaa/soja- ... d=75792295

[Roamless]

Artikli pealkiri Delfis on: Sõja korral suudaks Rootsi umbes nädala Stockholmi kaitsta.

Artikkel räägib iseenda eest, pealkiri on rohkem "paljukirutud klikimeedia" pärusmaa. Tekstist selgub, et on nii head, kui halba.

Aga mõne aasta pärast oleme võib-olla võimelised välja tooma kaks jalaväebrigaadi. Seda on sama palju, kui suudab kümme korda väiksem Eesti

Seega NATO poole kallutab neid just nõrkus ning venelaste kõvatamine. Kui nad astuksid NATO-sse, teeks seda ka tõenäoliselt Soome. Venelased saaksid kehvema stsenaariumiga tulevikus seilata oma Balti laevastikuga NATO sisemerel.

[Kapten Trumm]

Kaks brigaadi ekvivalenti nii suure ja rikka riigi kohta nagu Rootsi (rahvaarv on pea 2 korda suurem kui Soomes) on HALE JAMA.
Õpetus kõigile maarjamaistele palgaarmee-apologeetidele as well....
Sellised kaassõitjaid pingile juurde korjata ei anna NATO-le juurde suurt midagi - vastutusala kasvab tohutult, aga relvajõud - marginaalselt.
Kaassõitjate pink NATOs on juba liigagi suureks kasvanud.

Kui Rootsi tahab oma kahe brigaadiekvivalendiga NATO-sse pääseda, peab selle vältimatuks eeltingimuseks olema iseseisva kaitsevõime tugevdamine antud riigi jaoks aktsepteeritavale tasemele, sh ka finantseerimise suurendamine. Vastasel juhul on see "NATO sisemeri" vägagi kujutletav nähtus, formaalselt nagu on, aga poolel kalda pikkusel pole õigeid vägesidki.

Eesti huvides pole tegelikult NATO ekspansioon ilma sõjalise võime ekspansioonita - seda aga just tehtaks Rootsi "as it is" vastuvõtmise ja Soome vastuvõtuga, kui sellele järgneb Soome tuntav desarmeerimine. Selleks, et Gotland normaalselt kaitse alla võtta, kuluks täna pool Rootsi relvajõududest.

[Gideonic]

Kui Rootsi tahab oma kahe brigaadiekvivalendiga NATO-sse pääseda, peab selle vältimatuks eeltingimuseks olema iseseisva kaitsevõime tugevdamine antud riigi jaoks aktsepteeritavale tasemele, sh ka finantseerimise suurendamine. Vastasel juhul on see "NATO sisemeri" vägagi kujutletav nähtus, formaalselt nagu on, aga poolel kalda pikkusel pole õigeid vägesidki.

Brigaadi-ekvivalentide arvu vähesuse osas riigi rahvaarvu kohta on sul ilmselt õigus, kuid ma ei ole absoluutselt nõus väitega, et Rootsi NATOsse võtmine (praegusel kujul) kuidagi kahjustaks antud organisatsiooni, ja ainus lahendus oleks Soomega võrreldav sõjaaja sturktuur. Eriti kui see praegune kuju suurendab kaitseelarvet ja plaanib ajateenistust taastada.

Rootsi NATO liikmelisuse osas oleks suurimaks võiduks ikkagi tema õhuruum, 149 kõvakattega lennurada (+ Norra 67) ning lugematu arv kiirteelõike. Omades sellist otseteed Norrast ja Suurbritanniast Balti-riikideni, avalduvad ikka hoopis paremad võimalused strateegiliste ja taktikaliste õhujõudude kasutamiseks, mis ise võivad tulla ka palju kaugemalt.

Ma saan aru küll ideest, et Venemaa mängleva kergusega tasku Rootsi õhujõud (ning ka Taani ja Norra, ja kogu toe, mida NATO on suuteline andma k.a. Suurbritannias asetsevad USA/UK eskadrillid) ning valitseb tervet õhuruumi seal takistamatult, ka madalatel kõrgustel. Teeb oma suva järgi amfiib-invasioone kogu ranniku ulatuses, mille vastu ei suuda mitte midagi teha ei koheselt häviv rannakaitse aga ka allveelaevastik (kuidas nüüd oli nende Gotland klasside avastamisega ameeriklaste lennukikandjate poolt, ja kui tõsta need kogemused nüüd läänenaabrite poolt üsna täpselt kaardistatud skääride konteksti). Pilti ei muuda absoluutselt ka näiteks Saksa merevägi.

Kujuta nüüd ise ette misiganes amfiib- või õhuoperatsioone Rootsi, mille puhul see 2 brigaadi + kodukaitse väheks jääks (ning mõtle veidi ka logistikale ja järelveole). See kõik peaks ka olema ju suht ootamatu ja samaaegne Balti riikide operatsioonidega, või kuidas?

Minumeelest oleks misiganes boots-on-the-ground resursside kulutamine Rootsi peale, sellises koguses, et neist kahest brigaadist ei piisaks suurim võimalik kingitus meile. Parim variant selle vastu oleks ... teha mitte midagi ja jätkata kohalolu tugevdamiset ja iseseisva kaitsevõime kasvatamist Balti-riikides ja Poolas. Kindlasti ei oleks vaja Rootsisse mingit täiendavat maaväge paigaldada.