www.militaar.net

Püssiteema on siin teisejärguline. Ott Kiivikas vibutaks seda AK4 sama kergelt käes kui R20.
Kui aga küsimus on puudulikus füüsises, siis siin see 2 kg kaalusäästu asja palju ei aita, kui võitleja ei jaksa lihtsalt ilma ukerdamata kuulivestis ja kiivris maast püsti hüpata.

Mina pean vormist väljas KL meeste ja VF regulaarväe kontakte 100 m pealt, kus õhku lastava metalli hulk maksma hakkab, nagunii suitsidaalseks. Vahemaa on väike, koostöö rabe ja ära minnes jõuab vastane järgi ning edasi on tapatalgu - õppustel nt liitlastega korduvalt tõestatud.

Tegelikult on paljud asjad kinni ka vilumuses ja drillis. Need on aga ajakulukad tegevused. RÕK-idel eeldatakse, et üksus tegeleb sellega ise. Üksuses aga sellega tegeleda ei taheta, meestele tundub see "SBK tase" ja kõik tahaks rangerid olla. Kõige hullem veel, kui satub ülem, kelle õpe piirdub KL kooliga, kus antud teemale kohe üldse tähelepanu ei pöörata. Võibolla nüüd on asi muutunud, aga veel mõni aasta tagasi polnud erilist mõtet jao 6 kontaktdrilli juures loota KL koolist tulnud nooremseersandile, kuna nad lihtsalt ei oska seda isegi, rääkimata õpetamisest.

Ühesõnaga brigaadi manöövrid ja muu toredus jääb toppama üksikmehe oskuste, tiimi ja jao koostöö taha. Kuna meil on üldiselt koridorid kitsavõitu maastikul, siis piisab eespool paarist jaost, kes ei oska TL korralikult, kaotab 2-3 meest ja kogu kompanii tammub paigal. Ja selles TL-s on oma roll ka sellel, et inimesed füüsiliselt ei suuda seda korralikult teha. On siis sööstud 10 sek pikkused (et peaks vähem tõusma) või tõustakse niimoodi üles, et vastasel on lihtne talle kuul anda.

Kui teha nädalavahetusi, siis kuskil pühapäeva pealelõunaks hakab asi sinnamaani jõudma, et kontaktiettekanded tulevad enam-vähem ja jagu mingi 150m sügavuses rünnakus ei kaota rohkem kui 1-2 meest. Esimese päeva pool päeva on põhimõtteliselt porr, kus pole mõtet maastikule minnagi, vaid teha miniatuuris kuskil platsil. Mitte ilmaasjata üks jalaväe inspektor ei öelnud, et jao ettevalmistamata rünnak otserünnaku formaadis rahuldavalt sooritamiseks vajab vähemalt 20 kordust. Ja on näha olnud ka neid kangeid jaoülemaid, kel "probleemi pole", oleme siis läinud metsa ja esimesel katsel kaotas jagu 5 meest (laseritega), vaenlaseks olin mina üksinda mingis vanas kaevikus. Miks sellised kaotused? Aga mehed püsisid püsti piisavalt kaua, et sihtida ja tabada.....tuli ikka minna platsile tagasi ja alustada miniatuuris

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31 Ja on näha olnud ka neid kangeid jaoülemaid, kel "probleemi pole", oleme siis läinud metsa ja esimesel katsel kaotas jagu 5 meest (laseritega), vaenlaseks olin mina üksinda mingis vanas kaevikus. Miks sellised kaotused? Aga mehed püsisid püsti piisavalt kaua, et sihtida ja tabada.....tuli ikka minna platsile tagasi ja alustada miniatuuris

Julgen kahelda konkreetses episoodis, aga üldiselt on see tõsi - "campiv" OPFOR võtab paukmoonaga harjunud püsti-ja-puusalt kaitseliitlased lõdvalt maha, kui asi laserite või muu efektiivse imitatsioonini jõuab.

Muu jutu osas - püssi kaal (ja kasutusmugavus, mis võrdub kasutamise efektiivsusega) on esmajärguline, siiski.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31 Püssiteema on siin teisejärguline. Ott Kiivikas vibutaks seda AK4 sama kergelt käes kui R20.

Ei käi need asjad ikka päris nii. Julgen väita, et ka Ott Kiivikas oleks R20-ga tunduvalt efektiivsem, kui AK4-ga, seda enam,et tegemist on võrdlemisi lühikese mehega, kelle jaoks AK4 on selgelt liiga pikk, eriti koos hetkel kasutusel oleva kuulivestiga. Lisaks, mitut Ott Kiivikat või samaväärset tegelast sa oma rühmas või malevas-malevkonnas tead?

Samuti ei võta sa arvesse mitmekordset vahet kaasaskantava laskemoona hulga vahel. Uuringud on näidanud, et kaasaaegsete relvakonfliktide võitja on enamasti see, kellel on rohkem laskemoona ja kes suudab seda laskemoona suurema tiheduse ja efektiivsusega vastase poole teele saata. R20 on siin selge liider, kuna selle laskemoona saab sama kaalu kohta üle kahe korra rohkem kaasas kanda ning selle standardkomplektis on laskemoona samuti tublisti üle kahe korra rohkem. Võttes arvesse AK4 terassalvede kaalu on vahe üle kolme korra. Kui nüüd siia juurde panna veel oluliselt kiirem efektiivse tule andmise võimekus koos praktikas samaväärse terminaalse efektiivsusega ning tunduvalt parem standardkomplekti kuuluv sihtimisseade on kahe relvakomplekti vahe tegelikkuses väga suur.

120 padrunit lahingkomplektis on naeruväärselt vähe, sellest piisab vaevu üheks ainsaks väiksemaks kontaktiks. Oma kogemustele tuginedes lõppesid AK4-dega tehtud jao ja rühma rünnakud peaaegu alati sellega, et juba enne konflikti keskpunkti olid enamus meestel salved kas täiesti tühjad või sama hästi kui tühjad. Päris mitu korda on näiteks kattegrupp kaotanud tuleülekaalu, kuna laskemoona lihtsalt pole rohkem, ning tiibav üksus on pidanud tagasi tõmbama, või on üksus pidanud kaitsepositsioonidelt taanduma või linnalahingus hoonest/alast taganema, sest salved on tühjad. Iga väiksemgi planeerimata kontakt (isegi ilma kannatanuteta) võis üksuse põhiülesande täitmise ohtu seada, kuna laskemoona ei pruukinud enam püstitatud ülesande täitmiseks jaguda. Isegi kui kästa võitlejatel alati teise lahingkomplekti jagu lahtist moona rakmetes hoida, lähevad rakmed peagi väga raskeks ning tule all salvede laadimine karbist on äärmiselt keeruline tegevus. Tuletan siinkohal jälle meelde, et kaks lahingkomplekti AK-4 moona kaalub sama palju, kui 4-5 lahingkomplekti R20 moona, olenevalt standardkomplekti kuuluvate salvede kaalust.

Reservarmee relv peab olema võimalikult ergonoomiline, kerge ja käsitletav. R20 on kõigis selles tunduvalt parem, kui AK4 või ükskõik milline teine G3 kloon. Väide, et R20 kasutamine üksikvõitleja relvastuses ei tõsta olulisel määral tema efektiivsust võrreldes AK4-ga, on vale.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31 Mina pean vormist väljas KL meeste ja VF regulaarväe kontakte 100 m pealt, kus õhku lastava metalli hulk maksma hakkab, nagunii suitsidaalseks

Mõte õige, aga siin sa lähed enda varasema väitega vastuollu ja tegelikult tõestad ka ise minu vastuargumenti. R20 suudab mainitud metalli AK4-ga võrreldes tunduvalt rohkem ja tunduvalt efektiivsemalt õhku paisata. Kui see loeb, siis loeb ka relv.

Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Sept, 2022 6:31 ära minnes jõuab vastane järgi ning edasi on tapatalgu - õppustel nt liitlastega korduvalt tõestatud.

Vajab mainimist, et liitlased on õppustel tihti sisuliselt surematud. Kui lendavad päris kuulid, võib tulemus olla hoopis teine. Seda kõike muidugi eeldusel, et sa oma üksusega pardarelvade efektiivse tule all ei paikne, sest vastasel juhul on küll tapatalgud. LIsaks on tagaajaval üksusel hoopis vähem motivatsiooni järgi joosta, kui päriselt on suur tõenäosus peale tormates oma elu kaotada. Vahel piisab näiteks ühest ainsast külgmiinist, et vastase jälitav üksus päris pikaks ajaks seisma panna. AKF-i selles ja teistes teemades varasemalt postuleeritud idee VF SOF kompanii suurustest üksustest, kes sekundite jooksul reageerivad ja igale jaole fanaatilise verejanuga järgi jooksevad, on pehmelt öeldes ebarealistlik.

Muus osas olen nõus. SOK on ikkagi oluliselt vähem intensiivsem ja sisaldab kordades vähem tunde maastikupraktikat võrreldes ajateenistuse SBK-ga. Sama on peaaegu alati tõsi ka erialakursuste kohta. Puudulike üksikvõitleja oskuste baasil allüksuse koostöö drille teha on tõesti maja viltusele vundamendile ehitamine. Nagu AKF mainis, siis kuiva ja igavat drilli ei viitsita teha ja loodetakse kohe "lahedamate" asjade peale edasi liikuda. KL-is olen näinud ikka omajagu võitlejaid, kelle kohta kerkib küsimus, kas antud tegelane üldse SOK-i või SBK kunagi läbinud ongi. Samuti näeb sageli võitlejaid, kelle jaoks tundub juba igapäevaelu füüsiliselt äärmiselt raske olevat rääkimata lahingsituatsioonist.

Omalt poolt lisaks veel juurde, et sageli on manöövrite ebaõnnestumise põhjuseks ka vähene otsustusvõime ning kehvast väljaõppest tingitud ebarealistlikud eeldused. Ülematel tasub mõelda, kas iga kontakt on tõesti lahendatav ainult üksi-üksi peale jooksmisega ja kas antud kontaktis osalemine on üldse vajalik.

mongol kirjutas: ↑05 Sept, 2022 20:29 Püssi kaal (ja kasutusmugavus, mis võrdub kasutamise efektiivsusega) on esmajärguline, siiski.

Väide igati õige.

120 padrunit lahingkomplektis on naeruväärselt vähe, sellest piisab vaevu üheks ainsaks väiksemaks kontaktiks. Oma kogemustele tuginedes lõppesid AK4-dega tehtud jao ja rühma rünnakud peaaegu alati sellega, et juba enne konflikti keskpunkti olid enamus meestel salved kas täiesti tühjad või sama hästi kui tühjad. Päris mitu korda on näiteks kattegrupp kaotanud tuleülekaalu, kuna laskemoona lihtsalt pole rohkem, ning tiibav üksus on pidanud tagasi tõmbama, või on üksus pidanud kaitsepositsioonidelt taanduma või linnalahingus hoonest/alast taganema, sest salved on tühjad. Iga väiksemgi planeerimata kontakt (isegi ilma kannatanuteta) võis üksuse põhiülesande täitmise ohtu seada, kuna laskemoona ei pruukinud enam püstitatud ülesande täitmiseks jaguda. Isegi kui kästa võitlejatel alati teise lahingkomplekti jagu lahtist moona rakmetes hoida, lähevad rakmed peagi väga raskeks ning tule all salvede laadimine karbist on äärmiselt keeruline tegevus. Tuletan siinkohal jälle meelde, et kaks lahingkomplekti AK-4 moona kaalub sama palju, kui 4-5 lahingkomplekti R20 moona, olenevalt standardkomplekti kuuluvate salvede kaalust.

Lähete palja AK4ga rünnakule?
Rünnakut peab toetama ikka täiskuulipilduja. Ja kusti kild. Ei aita ka see 5,56 pläristamine, kui vastane laseb sulle 7,62 KPd.
Kui rühm ründab kitsas koridoris, on otstarbekas teha mingi eraldi tuletoetusgrupp näiteks rühmaveebli juhtimisel (RÜ juhib ise põhipingutust). Ja AK4 mehed siis lippavad.

Vajab mainimist, et liitlased on õppustel tihti sisuliselt surematud. Kui lendavad päris kuulid, võib tulemus olla hoopis teine. Seda kõike muidugi eeldusel, et sa oma üksusega pardarelvade efektiivse tule all ei paikne, sest vastasel juhul on küll tapatalgud. LIsaks on tagaajaval üksusel hoopis vähem motivatsiooni järgi joosta, kui päriselt on suur tõenäosus peale tormates oma elu kaotada. Vahel piisab näiteks ühest ainsast külgmiinist, et vastase jälitav üksus päris pikaks ajaks seisma panna. AKF-i selles ja teistes teemades varasemalt postuleeritud idee VF SOF kompanii suurustest üksustest, kes sekundite jooksul reageerivad ja igale jaole fanaatilise verejanuga järgi jooksevad, on pehmelt öeldes ebarealistlik.

Ei ei, see on ka võrdsetel tingimustel nii.
Need uued SAABi laserimitatsioonid (sh kustid, sõidukid, miinid), mida ilusti küsides KV-st laenuks antakse, panevad asjad ikka väga objektiivselt paika.
Pärast teeb KV-st üks veebel sulle ka statistika ära, mitu lasku tabas ja kes kuipalju kaotas. Vähemalt see, mida mina nägin, oli kaunis kurb. Seepeale tekkis mõte, et äkki peaks tegevusmeetodeid vähe muutma, taoline 100 m võidu tulistamine paremini treenitud vastasega saabki lõppeda vaid pahasti. Seevastu tegevused, kus on õnnestunud asju teha mittekontaktsena, harilikult kaotusi üldse ei tekita (kui ise just jama sisse ei jookse). Miinid, kaudtuli, õhutoetuse kasutamine.

Retooriline küsimus - kas sa suudaks R20ga (pean silmas tavalist laskurversiooni) lasta 600 m kauguselt BTRi jalastumisluugist sisse?

Retooriline küsimus - kas sa suudaks R20ga (pean silmas tavalist laskurversiooni) lasta 600 m kauguselt BTRi jalastumisluugist sisse?

Tõenäoliselt ei saa 7.62 lahingkomplektiga hakkama. Tõenäoliselt ma ei erista 600m pealt BTR luukigi. Laseks suht umbropsu.
Aga kas Sa saaksid tavalise laskurversiooni AG3-ga sellega hakkama?

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Sept, 2022 15:58 Lähete palja AK4ga rünnakule?

Millest sa selle järeldasid? See, millised muud relvasüsteemid manöövris osalevad, ei mängi rolli. Automaadi padrunite otsa lõppemine on laskuri jaoks tõsine probleem.

Kapten Trumm kirjutas: ↑06 Sept, 2022 15:58 Retooriline küsimus - kas sa suudaks R20ga (pean silmas tavalist laskurversiooni) lasta 600 m kauguselt BTRi jalastumisluugist sisse?

Ei suuda. Veel vähem on seda võimalik teha AK-4, Galili, AG-3 või ühegi teise standardvarustuses EKV üksikvõitleja automaadiga. Kui R-20 peale panna nt 1-10x LPVO ja ette (eemaldatav) harkjalg, siis peaks juba tehtav olema. Siiski on see retooriline küsimus oma olemuselt ebaõnnestunud juba seetõttu, et 600m pealt BTRiga sellisel viisil kontakti otsimine tähendab seda, et mitte ainult sina ei näe BTRi, vaid BTR näeb tõenäoliselt ka sind, mis lõppeb su jaoks üsna pea fataalselt. BTRil on peal oluliselt parem relvastus ja sihtimisseadmed. Kirjeldatud olukord on tavalise laskuri vaatepunktist äärmiselt ebarealistlik ja anekdootlik.

https://www.err.ee/1608712927/enamik-ka ... ahed-katte

"Hetkel on Kaitseliidu maakaitseüksustel olemas 50 protsenti ettenähtust ja praeguse plaani järgi peaks 2022. aasta lõpuks Rahedega olema varustatud 90 protsenti maakaitse üksustest," ütles major Tanel Rütman Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonnast.

Poti soldat kirjutas: ↑12 Sept, 2022 12:47 https://www.err.ee/1608712927/enamik-ka ... ahed-katte

"Hetkel on Kaitseliidu maakaitseüksustel olemas 50 protsenti ettenähtust ja praeguse plaani järgi peaks 2022. aasta lõpuks Rahedega olema varustatud 90 protsenti maakaitse üksustest," ütles major Tanel Rütman Kaitseliidu strateegilise kommunikatsiooni osakonnast.

Päris palju mütse on juba ära söödud peale sellist juttu

Ja vast sama palju mütse ka pähe pamdud!

Kiire küss. Mis šansid on elamisloaga jänkil Kaitseliitu saada? Kodakondsus nõutav? S.t kas ta peaks esmalt saama naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse (ja loobuma USA omast)?

Mudakoon kirjutas: ↑13 Sept, 2022 21:44 https://viru.kaitseliit.ee/et/tegevliig ... etajaliige

Ilmselt näpuviga?

Vastus on Kaitseliidu seaduses -

... § 24. Tegevliige
(1) Tegevliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane Eesti kodanik. ...
... § 26. Toetajaliige
(1) Toetajaliikmeks võib olla vähemalt 18-aastane füüsiline isik, kes tunnistab Kaitseliidu eesmärki ja aitab oma tegevusega kaasa selle saavutamisele...

aht0 kirjutas: ↑13 Sept, 2022 21:41 Kiire küss. Mis šansid on elamisloaga jänkil Kaitseliitu saada? Kodakondsus nõutav? S.t kas ta peaks esmalt saama naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsuse (ja loobuma USA omast)?

Soome kodanikke on käinud KL õppustel rohkem kui üks. Formaalselt on toetajaliikmed. Probleem tekib sellest hetkest, kui on vaja panna SA üksuse nimekirja.

Trips kirjutas: ↑13 Sept, 2022 10:29 Päris palju mütse on juba ära söödud peale sellist juttu

Tunnistan, et olen ilmselt üks neist, kes oma mütsi sööma hakkab. Väga positiivne üllatus, et nii kiiresti asi joonde aeti. Minu isiklik toonane arvamus oli, et hea kui 2024 aasta keskpaigaks on 90% maakaitse üksustel Rahed. Samas see 90% maakaitse üksustest käesoleva aasta lõpuks on siiski ilmselt eksitav, kuna avalikest allikatest leitud andmete põhjal ei hangitud Rahesid piisavalt, et neid jätkuks ka neile 10 000 võitlejale, kes KV reservist maakaitseüksustesse formeeritakse ehk reaalsuses jääb vähemalt pool maakaitse SA struktuuri järgnevateks aastateks siiski AK4de peale.

Võibolla oleks pidanud seal täpsustus olema, et juttu on just praegusest KL liikmetest koosnevast pea 10K suurusest MK struktuurist.