Re: Relva käsitsemisel juhtunud õnnetused
Postitatud: 03 Juul, 2017 9:47
Neid Darwini auhinna kandidaate ja laureaate ikka aegajalt kuulsaks saab ja maha maetakse.
Selles läbi raamatu inimese tapmise loos räägitakse ilmselt püstolist kaliibriga .50 AE, ehk tavaline 19-grammine kuul lendab rauast välja kiirusega umbes 450 m/s umbes 2000 J energiaga, mis on umbes sama palju kui 7,62x39 ja natuke vähem kui 5,56 NATO ning 50% vähem kui 7,62 NATO ehk siis kuuli kineetiline energia on väiksemate vintpüssidega samal tasemel. Täpse läbivuse arvestamine on oluliselt keerulisem, sõltub kuuli ehitusest ja barjäärist, kuid igal juhul on see väga piisav inimese tapmiseks, võrdluseks siia üks foto koos ühe väikseima püstolipadruniga 32 ACP, mis oma u 200 J energiaga ehk 10x väiksem kui pooletolline püstoli padrun, on täiesti piisav inimese tapmiseks. Barjääride puhul on kriitiline, kas barjäär pääseb peale tabamist liikuma või mitte, näiteks vabalt rippuv kevlar kannatab oluliselt rohkem kui inimese torso analoogi peale pandud kevlar mis omakorda kannatab oluliselt rohkem kui kõva aluse peale pandud kevlar. Siis räägime sellest matsust, mis kuul inimesele annab isegi siis, kui jääb barjääri kinni. Ribide murdumine, sisemised verejooksud kudede ja veresoonte rebenemise tõttu on pigem reegel suurema trauma korral, suur sinikas naha all on tegelikult kudede sees toimunud veresoonte rebenemine ja hematoom. Sellepärast pannakse isegi kergetesse kaitsevestidesse südame ja südame veresoonte kaitseks kõvasid plaate, sest sinna ei ole tervislik seda matsu saada.
Suure sõja ajast on palju lugusid imepärastest pääsemistest, kuid enamike puhul ei ole teada, kui kaugelt kuul välja lasti ja mis ta oli enne tabamist teinud? Näiteks rikoshet võtab kõvasti energiat maha, sealt ka need lood, kuidas keegi sai läbi pandla, kasuka, sineli, kateloki, saapasääre jne kuuli või killu, mis ei teinudki suuremat häda. See ei tähenda, et need barjäärid on kuulikindlad, kuid kindlasti võtavad natuke kuuli energiat maha. Suure häda korral on loomulik, et aknaid kaetakse igasuguste käepäraste materjalidega, abiks ikka raskel ajal, kuid nendest kaasaegsetest lauast, tuuletõkkeplaadist, kivivillast ja kipsist ehitatud majade seinad ei ole kuulikindlad. Kahjuks filmikunst jätab mulje, et iga suvaline mööblitükk ja auto plekk on kuulikindel, sest nende taha varjutakse ja pärast võidukat tulevahetust minnakse baari õllele. Vanad miilitsad on rääkinud, et UAZiku pleki sisse võis kaugemalt lastud haavel ja isegi püstoli kuul kinni jääda, kuid sellest hoolimata täiendati neid Afgaanis kaitsevestidega esimesel võimalusel. Mõnedes riikides on politsei kiirreageerijate autod täiendatud nii, et näiteks osa kerest on kuulikindel ja eriüksustel on täiesti kuulikindlaid autosid, kuid tavalisest esirattaveoga sedaanist jääb püstoli kuul võibolla kinni mootorisse ja pidurikettasse ja terasest velge, kuid see on ka kõik.
Selles läbi raamatu inimese tapmise loos räägitakse ilmselt püstolist kaliibriga .50 AE, ehk tavaline 19-grammine kuul lendab rauast välja kiirusega umbes 450 m/s umbes 2000 J energiaga, mis on umbes sama palju kui 7,62x39 ja natuke vähem kui 5,56 NATO ning 50% vähem kui 7,62 NATO ehk siis kuuli kineetiline energia on väiksemate vintpüssidega samal tasemel. Täpse läbivuse arvestamine on oluliselt keerulisem, sõltub kuuli ehitusest ja barjäärist, kuid igal juhul on see väga piisav inimese tapmiseks, võrdluseks siia üks foto koos ühe väikseima püstolipadruniga 32 ACP, mis oma u 200 J energiaga ehk 10x väiksem kui pooletolline püstoli padrun, on täiesti piisav inimese tapmiseks. Barjääride puhul on kriitiline, kas barjäär pääseb peale tabamist liikuma või mitte, näiteks vabalt rippuv kevlar kannatab oluliselt rohkem kui inimese torso analoogi peale pandud kevlar mis omakorda kannatab oluliselt rohkem kui kõva aluse peale pandud kevlar. Siis räägime sellest matsust, mis kuul inimesele annab isegi siis, kui jääb barjääri kinni. Ribide murdumine, sisemised verejooksud kudede ja veresoonte rebenemise tõttu on pigem reegel suurema trauma korral, suur sinikas naha all on tegelikult kudede sees toimunud veresoonte rebenemine ja hematoom. Sellepärast pannakse isegi kergetesse kaitsevestidesse südame ja südame veresoonte kaitseks kõvasid plaate, sest sinna ei ole tervislik seda matsu saada.
Suure sõja ajast on palju lugusid imepärastest pääsemistest, kuid enamike puhul ei ole teada, kui kaugelt kuul välja lasti ja mis ta oli enne tabamist teinud? Näiteks rikoshet võtab kõvasti energiat maha, sealt ka need lood, kuidas keegi sai läbi pandla, kasuka, sineli, kateloki, saapasääre jne kuuli või killu, mis ei teinudki suuremat häda. See ei tähenda, et need barjäärid on kuulikindlad, kuid kindlasti võtavad natuke kuuli energiat maha. Suure häda korral on loomulik, et aknaid kaetakse igasuguste käepäraste materjalidega, abiks ikka raskel ajal, kuid nendest kaasaegsetest lauast, tuuletõkkeplaadist, kivivillast ja kipsist ehitatud majade seinad ei ole kuulikindlad. Kahjuks filmikunst jätab mulje, et iga suvaline mööblitükk ja auto plekk on kuulikindel, sest nende taha varjutakse ja pärast võidukat tulevahetust minnakse baari õllele. Vanad miilitsad on rääkinud, et UAZiku pleki sisse võis kaugemalt lastud haavel ja isegi püstoli kuul kinni jääda, kuid sellest hoolimata täiendati neid Afgaanis kaitsevestidega esimesel võimalusel. Mõnedes riikides on politsei kiirreageerijate autod täiendatud nii, et näiteks osa kerest on kuulikindel ja eriüksustel on täiesti kuulikindlaid autosid, kuid tavalisest esirattaveoga sedaanist jääb püstoli kuul võibolla kinni mootorisse ja pidurikettasse ja terasest velge, kuid see on ka kõik.