www.militaar.net

See vesiniku teema on pärit saksamaalt , nende keemiatööstus mis käis vene gaasil vajab vesinikku gaasi asendajana .
Neil valitsus plaanis elektrile hinnalage 6 senti KWh , kas see veel jõus on , ei tea , konkurentsieelis on sellise hinnaga elektri puhul tagatud .

Päris huvitavad väited Kaspar Oja ja Keit Kasemetsa kohta https://arvamus.postimees.ee/7923832/pr ... use-parast Ime siis et energiamajandus puhta metsas omadega on.

Paraku saab Kaspar Oja väga hästi läbi ühe kildkonnaga, kellele toob rohepööre suurt majanduslikku kasu. Eesti kliimaplaanimajandust juhib kliimaministeeriumi kantsleri toolilt Keit Kasemets, kes asutas ettevõtte ClimaCash, mis tegeleb rohepöörde rahaks tegemisega. Pärast ministeeriumi kantsleriks asumist ta muidugi loobus oma osalusest, aga vaevalt sellega muutusid ta plaanid või ideoloogia.

Kasemetsa ettevõtte kaasasutaja ja ideoloogiline kaasmõtleja, endine Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora on eesmärgid selgelt välja öelnud: fossiilkraanid tuleb viivitamata kinni keerata. Tulgu, mis tuleb! Pole siis ka ime, et Eesti saatis Dubais toimunud kliimakonverentsile üle 50 inimese, mis on Eesti suurust arvestades meeletu delegatsioon, et täpselt sama sõnumit võimalikult suurel häälel edasi anda.

https://arvamus.postimees.ee/7923832/pr ... use-parast

Priit Sibula näol on tegemist inimesega kelle puhul mina ei ole suutnud veel tuvastada kas tal üldse mingil teemal pädevust oleks. Sõna võtab aga ohtralt. Kaspar Oja seevastu on korduvalt juhtinud tähelepanu alles planeerimisjärgus olevate muudatuste probleemstele kohtadele (mis hiljem päriselus loomulikult täiega kohale jõudsid). Need mehed on täiesti erinevates "masinaklassides". Mina soovitan Kaspar Oja kirjutatut lugeda, ükskõik millises meedias. Näituseks kasvõi selline lihtne viis vaadata ühe AÜ hädahüüete taha. Või ka viide roheenergia probleemidele.

2korda2 kirjutas: ↑22 Dets, 2023 8:46Priit Sibula näol on tegemist inimesega kelle puhul mina ei ole suutnud veel tuvastada kas tal üldse mingil teemal pädevust oleks.

Arvatavasti piirdub jah pädevustega, mis siit tulenevad:

Priit Sibul on lõpetanud 1996. aastal Valga Gümnaasiumi, 1998. aastal Tallinna Majanduskooli rahanduse ja krediidi erialal ja 2007. aastal Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ärijuhtimise erialal. Ta on töötanud Maksuametis revidendina ja aastatel 1998–2000 pearevidendina.

Revident-audiitor on muidugi igati auväärt amet.

Suure hurraaga on igasugused rohepöörased ära unustanud mitu üsnagi edukat autokütust.
1. taimsed õlid -> Biodiisel.
2. Biogaas
3. Etanool
Enamus rapsiõlisi kannatab kohandatus autos otse kasutada. Võib ka üsna soodsalt töödelda biodiisliks, siis on kasutuskõlbulik peaaegu kõigis diiselmootorites.
Biogaas -saaks vägagi kohe kasutada
Etanool on üsna vana lahendus kuid see on eelmisest kahest kallim ja ei peeta enam tasuvaks. Peamine probleem on taimselt kääritatud etanoolist vee kättesaamin - see on liiga kallis ja ei ole tasuv.
Esimesed 2 on tänaseks palju soodsamad pannes pika puuga isegi ära elektriautole. Biogaasi puuduseks on mõningane puhastamatus - pikaaegsel kasutamisel võib silinder jääkainete tõttu sodi liigselt koguda.
Mis kõige parem - ükskõik millise nende kasutamisel pole muud vaja teha kui kütust toota.

Ei ole, aga biodiislit näiteks on raske rentaablilt toota. Ehk siis saagis kipub olema sarnases suurusjärgus sisendkütuse hulgaga (maa harimine + saaduse töötlemine õlideks ja siis kütuseks).

Biodiisel on päris kole asi kui hakkad uurima millest ja kuidas tehakse. Põllumaad on niigi vähe ja õlipalmid on.. pehmelt öeldes keskkonnakatastroof.

Madis Reivik kirjutas: ↑22 Dets, 2023 13:45 Biodiisel on päris kole asi kui hakkad uurima millest ja kuidas tehakse. Põllumaad on niigi vähe ja õlipalmid on.. pehmelt öeldes keskkonnakatastroof.

NB! Ühes meilgi ETV2-s jooksnud dokumentaalfilmis mingist Kagu-Aasia (vist oli Indoneesia) riigist näidati, kus kõike loodust lagedaks tehti õlipalmide istanduste rajamiseks. Filmis näidati ilmekalt, kuidas kõik oli seotud suure korruptsiooni ja kohalike eluolu hävitamisega. Korruptsioon seisnes siis suurkorporatsioonide poolt kohalikele olulistele isikutele suurte summade kühveldamises, kes siis seejärel sõna kõige otsesemas mõttes palkasid kurjategijaid, kes kohalikele nuuti andsid, maid ära võtsid ja kodudest välja põletasid. Ja seal siis saates räägiti, et "kes ja kus ja mis ja kuhu" sealtmailt seda palmiõli läheb ja mis kohalike eluolust ja sellest maast järgi jääb. Tegemist ei olnud Skandinaaviale suunatud filmiga, aga konkreetselt Euroopast palmiõli tellijana toodi filmis ajakirjanike poolt välja nii Euroopa toidutöötus, aga ka kütuste alal konkreetsemalt kõlas filmis Soome firma "Neste". Et sinna just läks jälle mingi laevatäis, et tegevat biodiislit... Meil siin tookord läks muidugi jutt lahti, et "see pole see" ja "meie enam seda meetodit ei kasuta" jne.

Madis Reivik kirjutas: ↑22 Dets, 2023 13:45 Biodiisel on päris kole asi kui hakkad uurima millest ja kuidas tehakse. Põllumaad on niigi vähe ja õlipalmid on.. pehmelt öeldes keskkonnakatastroof.

See on nüüd küll valeinfo.

Kilo Tango kirjutas: ↑22 Dets, 2023 12:21 Ei ole, aga biodiislit näiteks on raske rentaablilt toota. Ehk siis saagis kipub olema sarnases suurusjärgus sisendkütuse hulgaga (maa harimine + saaduse töötlemine õlideks ja siis kütuseks).

Biodiisli ainus rahaline küsimus on kuidas kasvatada eestis rapsi. Rapsi saab kasvatada Eestis kergesse plusspoolele jäädes.
Kogu maailma mastaabis on kahjuks nii - inimesi on liiga palju, kogu saadaolevast põllumaast jääks biodiisli tootmiseks väheseks.

kalvis kirjutas: ↑23 Dets, 2023 8:27

Madis Reivik kirjutas: ↑22 Dets, 2023 13:45 Biodiisel on päris kole asi kui hakkad uurima millest ja kuidas tehakse. Põllumaad on niigi vähe ja õlipalmid on.. pehmelt öeldes keskkonnakatastroof.

See on nüüd küll valeinfo.

Palun täpsustada, mis mõttes valeinfo.

olevtoom kirjutas: ↑23 Dets, 2023 9:56

kalvis kirjutas: ↑23 Dets, 2023 8:27

Madis Reivik kirjutas: ↑22 Dets, 2023 13:45 Biodiisel on päris kole asi kui hakkad uurima millest ja kuidas tehakse. Põllumaad on niigi vähe ja õlipalmid on.. pehmelt öeldes keskkonnakatastroof.

See on nüüd küll valeinfo.

Palun täpsustada, mis mõttes valeinfo.

Valeinfo ongi, et põllumajandussaaduste kasvatamine ei ole keskkonna katastroof.
Lootsin et selgitad ise mis mõttes on biodiisli tootmine katastroof. Eks ma püüan siis kiirkorras tõestada, et pole.
Rapsi kasvataminee põllul on sarnane teravilja kasvatamisega ja ei saa kuidagi olla keskkonna katastroof. Natuke uurisin, rapsi kasvatamine linnainimesele on tõesti raketiteadus aga põlisele põllumehele täitsa norm. Eestis on väga palju harimata põlde, kus võiks kasvatada mida iganes, sealhulgas, rapsi.
Mujal maailmas - Ei saa aru kadetsejatest kellele ei meeldi õlipalmid. Kohalik rahvas kasvatabki neid tulu teenimiseks. Kas on siis parem kui inimesed ei tohi tööd teha? Seega ei saa aru kus on õlipalmi kasvatamine keskkonna katastroof? Muundab kenasti päikeseenergia õliks.
Biodiisli enda tootmine rapsi (palmi-) õlist ei ole keskkonnavaenulik. Pannakse alkohol ja bioõli omavahel reageerima ja tekib biodiisel.

kalvis kirjutas: ↑26 Dets, 2023 11:19 Lootsin et selgitad ise mis mõttes on biodiisli tootmine katastroof. Eks ma püüan siis kiirkorras tõestada, et pole.
Rapsi kasvataminee põllul on sarnane teravilja kasvatamisega ja ei saa kuidagi olla keskkonna katastroof. Natuke uurisin, rapsi kasvatamine linnainimesele on tõesti raketiteadus aga põlisele põllumehele täitsa norm. Eestis on väga palju harimata põlde, kus võiks kasvatada mida iganes, sealhulgas, rapsi.

Sellele, et põllukultuuri kasvatamine põllul ei ole keskkonnavaenulik, ei saa muidugi vastu vaielda. Aga.

kalvis kirjutas: ↑26 Dets, 2023 11:19 Mujal maailmas - Ei saa aru kadetsejatest kellele ei meeldi õlipalmid. Kohalik rahvas kasvatabki neid tulu teenimiseks. Kas on siis parem kui inimesed ei tohi tööd teha? Seega ei saa aru kus on õlipalmi kasvatamine keskkonna katastroof? Muundab kenasti päikeseenergia õliks.

See sarnaneb läbi CO2-silmaklappide vaatamisega, samasugusega nagu elektriautode puhul. Mis äraseletatult tähendab seda, et me jätame oma sita vaesematesse riikidesse ja oleme siis Euroopas nii rohelised, nii rohelised.
Inimesed tahavad muidugi tööd teha. Hirmsasti tahavad. Nii hirmsasti, et muudkui raiuvad (vihma)metsa ja istutavad õlipalmid asemele. Ja seda metsa ega tema elanikke enam tagasi ei saa, olgu neil inimestel palmiõliraha palju tahes.

olevtoom kirjutas: ↑26 Dets, 2023 11:46 See sarnaneb läbi CO2-silmaklappide vaatamisega, samasugusega nagu elektriautode puhul. Mis äraseletatult tähendab seda, et me jätame oma sita vaesematesse riikidesse ja oleme siis Euroopas nii rohelised, nii rohelised.
Inimesed tahavad muidugi tööd teha. Hirmsasti tahavad. Nii hirmsasti, et muudkui raiuvad (vihma)metsa ja istutavad õlipalmid asemele. Ja seda metsa ega tema elanikke enam tagasi ei saa, olgu neil inimestel palmiõliraha palju tahes.

Mis keskonnajäätmed? Kõik jäätmed tekitavad kohalikud ise.
See mis ala kohalikud elanikud oma maaga teha otsustavad on nende endi asi. Neil on õigus samamoodi kohale päikese all, neil on õigus ise kasvatada neile sobivat sööki, neil on samamoodi õigus sõita autoga, kanda riideid, süüa kõht täis. See, et nad tänase päevani kiviajas loodusrahvana elasid ja nüüd tahavad tsivilisatsiooni hüvesi maitsta on nende inimõigus. Seega nad võivad metsa raadata, kasvatada õlipalme, see rahaks teha, osta omale riided, auto, maja, telekas, kasvatada lapsi jne. Meie asi ei ole öeelda neile, et nad seda teha ei tohi. Kui aga valesti teevad siis on neil õigus nälga surra ilma välismaise abita. Ise valisid omale selle saatuse.
Ainus mida võimne - palun ärge üle pingutage. Kui liiga valesti maad harite siis võib erosioon kahjustada, kahju oleks ka haruldaste liikide jäävast kadumisest. Aga see on siiski nende otsus kas haruldased liigid ellu jäävad või mitte. Korduvalt on ajaloos olnud nii - Uus-Meremaalased nottisid kah oma emud maha ja pärast nutsid krokodillipisaraid - kuradi hea maitsev lind oli ja munad olid kah suured ja head. Samamoodi kukkurhunt. Mõistlik oleks looduskaitsealad luua kus siis haruldusi hoitakse aga see on nende riikide endi asi.