www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Meil käis selline asi tavaliselt 25-rublase kujul (olen ise üle andnud). Üks traktorist tegi ära kevad- ja sügiskünni meie 1 hektaril ja võttis kombainiga ära 0,5 hektarit otra.
Olen ise andnud. Enne igasugu inflatsioone 1990 paiku oli rubla täiesti kehtiv maksevahend, vastupidiselt hiljem sündinute arvamusele.

Mis riikide keskpangad rublat noteerisid ja kus neid sai vahetada?
Ma natuke kahtlen kas tõesti rubla oli tõesti samakehtiv ja tunnustatud maksevahend kui näiteks USD või GBP, DEM, JPY.

chac kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Meil käis selline asi tavaliselt 25-rublase kujul (olen ise üle andnud). Üks traktorist tegi ära kevad- ja sügiskünni meie 1 hektaril ja võttis kombainiga ära 0,5 hektarit otra.
Olen ise andnud. Enne igasugu inflatsioone 1990 paiku oli rubla täiesti kehtiv maksevahend, vastupidiselt hiljem sündinute arvamusele.

Mis riikide keskpangad rublat noteerisid ja kus neid sai vahetada?
Ma natuke kahtlen kas tõesti rubla oli tõesti samakehtiv ja tunnustatud maksevahend kui näiteks USD või GBP, DEM, JPY.

No sh*t!
Kevad- ja sügiskünni eest sai, NLiidu koosseisus olles, USD, GBP, DEM, JPY vääringus tasuda?

Rubliku väljavedu NSVL-ist oli keelatud vist ...

Kulibin kirjutas:Rubliku väljavedu NSVL-ist oli keelatud vist ...

Miks see keelatud oleks pidanud olema? U sama hästi võiks ju eeldada, et praegugi maksavad venelased välismaal valuutaga, kuna rubla on nii kõva raha et seda ei tohi välismaale viia.

Keelatud ei olnud, aga välismaale pääsenud turist võis kaasa võtta väga väikese summa rublasi, andis allkirja selle kohta, et on reeglitega kursis. Summat praegu ei mäleta.

mutionu kirjutas:

chac kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Meil käis selline asi tavaliselt 25-rublase kujul (olen ise üle andnud). Üks traktorist tegi ära kevad- ja sügiskünni meie 1 hektaril ja võttis kombainiga ära 0,5 hektarit otra.
Olen ise andnud. Enne igasugu inflatsioone 1990 paiku oli rubla täiesti kehtiv maksevahend, vastupidiselt hiljem sündinute arvamusele.

Mis riikide keskpangad rublat noteerisid ja kus neid sai vahetada?
Ma natuke kahtlen kas tõesti rubla oli tõesti samakehtiv ja tunnustatud maksevahend kui näiteks USD või GBP, DEM, JPY.

No sh*t!
Kevad- ja sügiskünni eest sai, NLiidu koosseisus olles, USD, GBP, DEM, JPY vääringus tasuda?

Küsimus oli rublas kui kehtivas maksevahendis.
Palka saadakse igal pool reeglima oma maa valuutas, see on loomulik.

Aga kui kuu aega tublit künnitööd teinud perepea sai oma palga kätte rublades, mis maksevahend ta siis ikkagi oli, mida ta endale selle eest lubada sai?
Võttis naise-lapsed kaasa, ja tegid perega väikese päevatripi 80km põhja poole, Helsinkisse veekeskusesse, õhtul enne tagasitulekut shopati veidi kohalikus supermarketis, sebis pühapäevaks korraliku singitüki, või lambakarree, ja võibolla mõne korraliku itaalia/prantsuse veini sinna kõrvale, kõrval riietepoest lastele lewise teksapüksid ja nike tossud, ja kõige selle eest sai maksta rublades, nii nagu näiteks Andorras 5-6 naaberriigi valuutas sai otse poes maksta. Või siis sai vähemalt rublasid vahetada iga nurga peal pangas? Kas sama asja teha saanuks paremini või halvemini kui näiteks USD või DEM'i eest?

Kui KEHTIV see rubla siis ikkagi lõpuks oli?

Ja ma räägin praegu Soomest, mis oli NSVL sõbralik naaberriik, mitte näiteks Malaisiast, või Ugandast, või Mehhikost.

Jaanus2 kirjutas:Keelatud ei olnud, aga välismaale pääsenud turist võis kaasa võtta väga väikese summa rublasi, andis allkirja selle kohta, et on reeglitega kursis. Summat praegu ei mäleta.

Kolmkümmend rubla oli see summa. Kümnerublastes kusjuures millegipärast...aga üldiselt, koomikud, oli valuuta omamine toona kriminaalkuritegu, mida karistati reaalse vangistusega. Küll aga oli rubla riigisiseselt igati kehtiv maksevahend ja vaevalt keeleteritajale endalegi see teadmata oli... . Ja muideks, ka täbasel päeval kehtib riigi siseselt euro ja mongoolia tugrikutega pole sul Kapa-Kohilas midagi teha.

Aga niipalju kõva valuuta see rubka siiski oli, et selle paarisaja rubla eest vahetati Soome sõitvale turistile niipalju markka, et seesama turist tuli sealt tagasi kasutatud Lada omanikuna. Vaat sellised elu grimassid olid toona võimalikud...

Lemet kirjutas:Aga niipalju kõva valuuta see rubka siiski oli, et selle paarisaja rubla eest vahetati Soome sõitvale turistile niipalju markka, et seesama turist tuli sealt tagasi kasutatud Lada omanikuna. Vaat sellised elu grimassid olid toona võimalikud...

Äkki täpsustad? Mul endal nõukaajal välismaal käimise kogemus puudub aga on nagu meelde jäänud, et kui esivanemad 80ndate keskel mõned reisid tegid, siis midagi suurt lubatud koguse vahetatud valuuta eest nad küll soetada ei saanud. Erinvaid hilpe, võibolla mõni väiksem elektroonika vidin, mingit välismaist peeti ja veidi kommi ka. "pehme rubla" kurss kõva valuuta vastu oli vist ostja jaoks suht kahjulik? Valuutarubla oli vist jah US dollaristki tugevam

Siin on mingi kala nüüd jah. Rublaga olid üldse üsna segased lood, kas polnud nii, et "rublasid" oli erinevaid, need "lepalehed" ehk kassatähed (mis EI olnud kindlasti konverteeritavad), valuutarubla (mis VIST oli kullapõhine?), arveldusrubla, siis olid mingid müstilised boonid...

Kõrvalepõikena- mulle tuleb meelde selline lahe asi nagu idee KoRu'st (ehk siis konverteeritav rubla )

Valuuta omamine võis halvimal juhul lõppeda (ja on ka kindlasti lõppenud, mingit venkude saadet sellest näinud) kõrgema määraga.

Pakuks, et ka siin seadused mingi hetk muutusid, ilmselt koperatiivinduse jms lubamisega seoses. NSVL suuresti selle dollari sissevoolu nahka ka läks.

LISATUD: Lepalehti sai vist piiratud koguses vahetada, kahjulik oli minu arust vastupidi, "päris raha" lepalehtedeks?

Tõepoolest, rublasid oli erinevaid. Küll aga vahetati tavaturistile ikka neidsamu lepalehti. Ja mingil ajal päris lõpus suurendati Soome sõitvate turistide valuutavahetuse kogust paarisaja rublani. Mis markade arvestuses võimaldas kenasti pruugitud auto ostu(sest žigull oli siis üpris odav auto). Nii kujuneski olukord, kus auto, mille turuväärtus Eestis oli tuhandetes, sai Soomes käia kätte paarisaja rublaga..

Mulle näib, et osade tegelaste teadmised rubladest pärinevad vanematelt kuuldud õudusjuttudest krooni-eelsest ajast, kui rubla väärtus vabalanguses oli.
Mina olin sel ajal ehitusel tööl, kus maksti rublades ja teadsin, et saab ära vahetatud, seega tuli pingutada. Kuupalk oli tollal 150 rubla ja natuke üle.

Kuskil 1988-89 aastani oli rubla täiesti toimiv maksevahend ja tema eest sai inimene ära elatud (niivõrd kuivõrd midagi muidugi osta õnnestus).
Auto õnnestus õnnelikel ostuloa omanikel osta ikka täiesti riikliku hinnaga (kuigi uue põlvkonna autod nagu Samara, 2141 ja Tauria läksid eelkäijatega võrreldes paar tuhat kallimaks küll) ja mingeid "kommertshindu" tollal Volga autokaupluses veel polnud.

Rubla kaotas oma väärtuse kuskil 1990 aasta paiku.
Kas need "valuutarublad" mitte virtuaalsed polnud (puudusid rahatähed) ja praktikas käis arveldus mingite tšeki moodi asjadega?
Mina pole kunagi kokku puutunud.

Lemet kirjutas:Tõepoolest, rublasid oli erinevaid. Küll aga vahetati tavaturistile ikka neidsamu lepalehti. Ja mingil ajal päris lõpus suurendati Soome sõitvate turistide valuutavahetuse kogust paarisaja rublani. Mis markade arvestuses võimaldas kenasti pruugitud auto ostu(sest žigull oli siis üpris odav auto). Nii kujuneski olukord, kus auto, mille turuväärtus Eestis oli tuhandetes, sai Soomes käia kätte paarisaja rublaga..

Omal ajal muidugi sai garaažis selliseid veits putitatud, mis sealt paarisaja rublaga tulid, noh jah.......

Sellega oli nii ja naa...paljudel olid sealpool lahte tuttavad, kes siis juba enne auto (ja reeglina üpris korraliku) võileivahinna eest tuttavatelt välja vaatasid. Päris buumini oli veel törts aega. Aga mõistagi toodi ka rappeid. Üks vene mees kirjeldas, kuidas läks kuskil Helsingi lähedal eramu aeda ja ostis aianurgas samblakihi all seisva kopika. Kõige suurem probleem oli tal kodus samblakihi tihendite vahelt kättesaamine olnud. Ja oli verl üks probleem- autode äratoomine. Toona ju RO-RO tüüpi autopraame, mida siinkandis tänapäeval suurustavalt "kruiisilaevadeks" kutsutakse, ju ei käinud, kogu see mudru tuli kraanaga laeva tõsta ja pärast siin jälle kaile. Tolliformaalsused ja muu paras peavalu...ei, tänane elu on ikka kordi lihtsam ja inimese jaoks.

Kapten Trumm kirjutas:

Lemet kirjutas:Tõepoolest, rublasid oli erinevaid. Küll aga vahetati tavaturistile ikka neidsamu lepalehti. Ja mingil ajal päris lõpus suurendati Soome sõitvate turistide valuutavahetuse kogust paarisaja rublani. Mis markade arvestuses võimaldas kenasti pruugitud auto ostu(sest žigull oli siis üpris odav auto). Nii kujuneski olukord, kus auto, mille turuväärtus Eestis oli tuhandetes, sai Soomes käia kätte paarisaja rublaga..

Omal ajal muidugi sai garaažis selliseid veits putitatud, mis sealt paarisaja rublaga tulid, noh jah.......

Siit kirjutisest jääb mulje nagu oleks reis Soome olnud sama lihtne kui praegu. Mis ajast sai piir vabaks,et iga eestlane sai välismaale minna? NLiidus ei olnud see ju võimalik. Üksikud õnnelikud pääsesid.

Püsiv reisilaevaühendus Tallinna ja Helsinki vahel avati juba 1965. aastal.
NSVL-s oli selline ühendus täiesti ainulaadne nähtus.
See "Georg Ots", mis kõik sellega seostavad, oli üsna hiljutine leiutis.
Vaevalt see nüüd ka ilma eestlasteta sõitis (kuigi jah, igaüks sinna tõesti ei saanud).
Minu tutuvusringkonnas on 1 selline inimene ainult.