www.militaar.net

Kaks nädalat tagasi kirjutas Rootsis elav eestlanna Evelyn Höglund rootslastest ja pagulastest.* Elukoht on teinud Höglundist Eesti meedias populaarse Rootsi eksperdi, kes käib aeg-ajalt ikka maarahvast valgustamas, kuidas tsiviliseeritud maailmas asjad käivad. Seekordse mäejutluse tuumakam osa kõlas nii: „Kölnis toimunud massilised ahistamised, mis suuresti kirjutatakse sisserändajate kontole, ei ole üksühele võrreldavad olukorraga Rootsis. Rootsis on taolisi ahistamisi ikka ja jälle toimunud, kuid ahistajad ei ole olnud niivõrd sisserändajad kui just tavalised nn põlisrootsi mehed. Miks politsei ei ole sellele – ehk noorte meeste, valdavas enamikus nn põlisrootslaste toime pandud massilisele noorte naiste seksuaalsele ahistamisele kontsertidel, festivalidel ja teistel avalikelt üritustel – adekvaatselt reageerinud, on omaette küsimus.“**

Selge. Ahistajad on põlisrootslased, mitte sisserändajad, ja seda tuleb lausa kaks korda öelda, et ikka meelde jääks. Ning kui muidu olime illusiooni kütkes, et Rootsi on eeskujuks just võrdõiguslikkuse aspektist, siis tegelikult on olukord Rootsimaal päris metsik: massilised seksuaalsed ahistamised. Ahjaa, ja veel kord, et mitte unustada, ikka põlisrootsi meeste poolt toime panduna.

Selline mõtteviis ei ole haruldane. Eri vormides kohtab seda sõnumit tihti: et sisseränne ei too kaasa kuritegevust, et pahategijaid on kõigi rahvaste seas, et midagi hullu pole ja vaadakem ka seda, mida „põlisrahvad“ ise korda saadavad. Mõni aeg tagasi kuulasin raadiost, kuidas kolm eksperti Ahto Lobjaka juhtimisel rääkisid samal teemal ja hoiak (vähemalt enamiku esinejate seas) oli sarnane. Argumendid olid samuti veenvad: „elasin Londonis“, „tänaval nägin“, „sõber rääkis“.

Tundub, et arutada pole enam millegi üle. Kas või naljaviluks võiks siiski vaadata, mida ametlik statistika räägib.

Kõigepealt Rootsi. Rootsi politsei ei korja (või vähemalt ei avalda) igal aastal statistikat kurjategija pärit­olumaa järgi. Viimati ilmutas Rootsi kuritegevuse ennetamise nõukogu (Brottsförebyggande rådet ehk Brå) ülevaate immigrantidest 2005. aastal. Mida Brå leidis? Esiteks seda, et kahtlustatavate seas on immigrante (s.t mitte sündinud Rootsis) suhtarvuna mitu korda enam kui nn põlisrootslaste seas. Näiteks mõrvadest rääkides oli kahtlusaluste seas immigrante 3,75 korda enam, röövide puhul 3,9 korda. Poevarguste puhul samuti 3,9 korda. Vägistamiste ja vägistamiskatsete puhul 5,5 korda. Rõhutan – jutt on suhtelistest erinevustest, mitte absoluutarvudest.

Brå 2005. aasta raport ei ­erista immigrantide gruppe. Rootsis elab sisserändajaid paljudest riikidest ja kümme aastat tagasi oli suurimaks immigrantide seltskonnaks soomlased. Üks varasem, 1996. aastast pärit Brå aruanne läheb aga rohkem detailidesse ja ei võrdle lihtsalt rootslasi immigrantidega, vaid toob eraldi välja statistika konkreetsete päritolumaade lõikes. Ja siin on teatud gruppides ning mõnedes kuriteoliikides suhtarvud juba kümme, viisteist ja paaril üksikul juhul ka kakskümmend korda suuremad. Ei hakka neid päritolumaid eraldi välja tooma, märgin vaid, et need jäid Vahemerest itta ja lõunasse. (Mõlemad Brå analüüsid – nii 2005. kui 1996. aasta oma – on vabalt kättesaadavad, nii et igaüks võib ise järele kontrollida.)

Järgmisena Saksamaa. Saksa politseiamet ehk Bundeskriminalamt teeb igal aastal ülevaate kuritegevuse olukorrast. Erinevalt rootslastest ei räägi Saksa ametnikud immigrantidest, vaid Saksa kodanikest ja teiste riikide kodanikest. Nii elas Saksamaal 2014. aastal 8 miljonit võõrriikide kodakondset ja 73,7 miljonit Saksa kodanikku. Viimaste hulka kuuluvad aga ka kõik need (kokku umbes 9 miljonit), kes on sündinud mujal, ent saanud Saksa kodakondsuse. Rootsi metoodika järgi loetaks neidki immigrantideks, aga kuna sakslased niimoodi ei erista, siis saab võrrelda ainult Saksa kodanikke ja mitte-Saksa kodanikke. Selgub, et laias laastus on mitte-Saksa kodanikel kolm korda suurem tõenäosus saada kahtlustus kuriteos. Kolme suurima Saksamaal elava võõrkodakondsete grupi puhul – Türgi, Poola ja Itaalia kodanike – on suhtarvud vastavalt 2,75, 3,5 ja 2,55 korda suuremad kui Saksa kodanikel.


Maroko päritolu kahekümnendates eluaastates meestest on rohkem kui kolmandikul mingi kriminaalkaristus.

Ja lõpuks Holland. Sealne siseministeerium teeb väga detailseid ülevaateid. Pilt on järgmine: Antillide päritolu immigrantidel on umbes kuus korda suurem tõenäosus saada kuriteokahtlustus kui nn põlishollandlastel, Maroko päritolu immigrantidel umbes viis korda suurem, Surinami päritolu immigrantidel neli ja Türgi päritolu immigrantidel kolm korda suurem.

Niisiis, kui just Rootsi, Saksa ja Hollandi ametnikud ei ole osalised suures konspiratsioonis, näitavad numbrid klaarilt – immigrantide seas on kuritegevus mitu korda suurem.

Siiski-siiski, enne kui Odini sõdalased rihmad vööle tõmbavad ja tõrvikusüütajad rinna kummi ajavad („Mis me ütlesime!“), lisan paar olulist märkust.

Esiteks, kuritegevus on ikkagi vähemuse tegevus. Kolm, viis või seitse korda suurem – see kõlab ju uhkelt, aga kui korraks järele mõelda, et aasta jooksul saab mõnes kuriteos kriminaalkahtlustuse üks protsent hollandlastest ja kuus protsenti Hollandis elavatest Antillidelt pärit immigrantidest, siis paistab välja ka statistika teine pool – 94% Antillidelt pärit immigrante ei saa kahtlustust. Või näide Saksamaalt. Kaks aastat tagasi registreeriti Saksamaal 7345 vägistamist *** ja 129 juhtumit, mida Saksa politseiamet kirjeldab kui Vergewaltigung überfallartig (durch Gruppen). Tõlkes: ootamatu ja vägistamisega lõppenud rünnak grupi poolt. Aga kui järele mõelda, et Saksamaal elab 80 miljonit inimest, siis võib positiivse uudisena öelda, et kuritegevuse tase tervikuna on ühiskonnas madal.

See ei tähenda, et kõik on hästi. Kui hakata detailsemalt eritlema, jättes välja näiteks naised, lapsed ja vanurid, siis jõuab välja ka gruppideni, kus kuritegevuse tase on juba häirivalt kõrge. Veel kord Hollandile viidates – Maroko päritolu kahekümnendates eluaastates meestest on rohkem kui kolmandikul mingi kriminaalkaristus. Ka siin ei saa rääkida enamikust, kuid sisuliselt on kuritegevuse tase juba selline, et igas peres on keegi – isa, poeg või vend –, kes kannab karistust. Halb on ka see, et aastate jooksul ei ole toimunud selget nihet paremuse poole. Näiteks Hollandi teise põlve ehk immigrantide laste seas on kuritegevuse tase kõrgem. Kas see kehtib ka Saksamaa ja Rootsi teise põlve immigrantide kohta, ei tea, nemad nii detailseid andmeid ei avalda.


*Kõigepealt ilmus Höglundi tekst portaalis Feministeerium, seejärel ka Postimehe arvamuskülgedel.

** Osaliselt tsiteeris Höglund Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kommunikatsiooninõunikku Triin Oppit.

*** See number – 7345 – ei sisalda kõiki vägistamisjuhtumeid. Saksa pedantsusega on kuriteod löödud detailidesse ja eri paragrahvidesse. Vägistamistegi puhul loetlevad sakslased eraldi vangide vägistamist, surmaga lõppenud vägistamist, ühe inimese poolt lõppenud vägistamist, ametiisiku poolt toime pandud vägistamist, lapse vägistamist jne.

Patrullis

Silitan värskeltõmmeldud embleemi oma nahktagi varukal. Selle reljeefsed kontuurid ja uue õmbluse jäikus tunduvad mõnusalt kindlad mu sõrmede all. Otsin põuetaskust suitsu, kui korraga raadiojaam mu vööl ellu ärkab...

"Victor November 42, Victor November 42....siin Libisev Sõlm, kuuldel"

Surun vastuvõtja tangenti alla, "nelikaks, kuuldel..."

"Tuli praegu pealtnägijatelt info, et Žolnoki juures nähti 5 minutit tagasi neegrit, over".

"Tundemärgid, kus suunas liikus, hinnang kurjategija eeldatavate plaanide osas, over"

"Must, suur, väga Tupaci moodi, suundus edelasse, võimalik liikumisvektor Magistrali Keskus-Kesklinn suunal, ilmselt vargile või vägistama, over"

"Liikuda kaasa, jälgida, muutustest olukorras ette kanda, over"

"Just nii, over".

"Over,over"

Nõjatun R-Kioski küljele, kuhu tänavalgustus vaid põgusalt ulatub ning piidlen kuidas minust umbes 30m eemalt läheb mööda asiaadi tunnustega isik, nutitelefon käes ja silmad kahtlaselt pilukil nagu saaki otsival vargal. Esmaspäeviti on aga neegripatrull. Aga homme, kili, homme! Küll me homme sind jälgime, kuhu sa lähed, mida teed, kellega kohtud.

Siis meenub mulle Žolnoki juures nähtud neeger. Vaatan raadiosaatjat oma käes. Tükk aega pole Libisevast Sõlmest midagi kuulda... vaikus on kuidagi liiga pikk...selle ajaga oleks pidanud patrullsalk neegri tegevusest märku andma. Äkki juhtus nendega midagi või on asi raadiosaatjas? Otsustan sidekontrolli teha.

"Libisev sõlm, Libisev sõlm... 42 kuuldel"

"Libisev sõlm, kuuldel"

"Sidekontroll, kuuldel"

"Neegrile sain... ptüi... 5´le sain"

Vastan, "... ettekanne olukorrast, kuuldel"

"Charlie sisenes Räägupesa restorani... oleme positsioonil restorani kõrval sirelipõõsas, jälgime... Charlie on nüüd letis, tellib süüa, over"
"Banaani?"
"Ei"
"Ananassi?"
"Ei"
"Kebaabi?"
"Ei...."

Mingi aimdus hakkab kusagil sügaval kriipima... kuradile see protokoll..."Pagan võtaks...mida kurat ta siis tellib ometi, Lembit?"

Pikk paus ja siis vaikne, "....topelträägupesa, over".

BHUUUUUUMMMM.... Tuline jutt käib läbi kogu keha ja kõik jookseb korraga aegluupi...

Kõrvus kumiseb... topelträägupesa, topelträägupesa..... seejärel kandub kõrvu kauge kume hääl----
"Sir, kuhu te kadusite, over... Sir?" ja siis meeleheitlik... "Victor November, sidekontroll, sidekontroll!!!!"

...siis saabub täielik vaikus, tühjus...

Pilgutan silmi ja korraga suman jalgupidi soojas helesinises vees, käes kollane plastämber ja kühvel. Taamal, kahe muuli vahel kõigub tasaste lainete kohal valge puri.

Siis järgmine hetk olen maal,vanaema aias, söön punasesõstraid. Tuleb koer, sasin ta karvast kasukat. Koer liputab saba ja tõmbab keelega üle näo.

Balti kett. Paks onu sinimustvalge peapaelaga vaatab otsa ja sirutab mu poole oma suure ja tugeva käe.

Keskalõpp. Räägupesa. Sume suveõhtu. Löön Koidula letile... Paralleelklassi Kadri naeratab, kui talle Topelträägu ulatan... Me sõrmed peaaegu puutuvad kokku, kui ta äkitselt ütleb võõra häälega.. sidekontroll, sidekontroll.... siis hakkab Kadri virvendama....
Ma püüan Kadrile meeleheitlikult Topelträäku ulatada aga ta kaugeneb ja kaugeneb, kuni lõpuks hajub... Topelträägupesa mu käes muutub mustaks raadiosaatjaks, mille märgutuli vihaselt vilgub.

Hetkega olen olukorras tagasi ja möirgan saatjasse, "Kood punane, kood punane, kordan kõikidele üksustele KOOD PUNANE"

Samal ajal kui läbi eetri hakkavad läbisegi tulema patrull-salkade teadaanded...

....ÕISMÄE KOTKAD LENNUS, ÕISMÄE KOTKAD LENNUS...
...KUSTUTAJA LÄKS..
...PEACEMAKER LIIGUB... ETA 5 minutit.
...HULL TÕNU IS ON GO, HULL TÕNU IS ON GO.

... leian end mõtlemast - nii, et ikkagi vägistama, ilusaid mälestusi vägistama...ostku sealt mida tahab aga Topelträäk jätku rahule. Ostku Kebaabi või Pitat nii palju kui ta must hing ihaldab aga Topelträäk jätku rahule. Topelträäk on püha!

Siis murrab eetrisse Libisev Sõlm... Olukord seis, olukord seis...kõigil üksustel taanduda... CharIie kotist paistab kossusärk... läheb Kalevisse trenni, homme on Rockiga mäng. Kordan, homme on Rockiga tähtis mäng, over".

Eeris on vaikus, kui selle katkestab hingeldav..." 42,42, HULL TÕNU kuuldel.... jõudsin positsioonile, saaksin pigil kohe vastu hambaid sõita... kas kinnitad, over?

Hüpitan tujutult raadiosaatjat oma käes ja viivitan vastusega... taevast hakkab sadama halli plödi, mis mu kuumavat kaela veidi jahutab. Tõmban tagihõlmad koomale ja ragisen mikrofoni, "olukord seis, olukord seis..."

Et meestel veidigi tuju lörriläinud patrulli pärast paremaks teha, teatan, "Kõikidele üksustele, Sütiste kvadraadis liigub asiaadi tunnustega isik, käes nutitelefon...võimalik küberterrorist, suur võimalus ka, et valdab võitluskunste ja lohemaagiat, over".
Kõlarist kostab sammumüdinat ja..."HULL TÕNU IS ON GO...".

kahtlustatavate seas on immigrante (s.t mitte sündinud Rootsis) suhtarvuna mitu korda enam kui nn põlisrootslaste seas. Näiteks mõrvadest rääkides oli kahtlusaluste seas immigrante 3,75 korda enam, röövide puhul 3,9 korda. Poevarguste puhul samuti 3,9 korda. Vägistamiste ja vägistamiskatsete puhul 5,5 korda.

kui korraks järele mõelda, et aasta jooksul saab mõnes kuriteos kriminaalkahtlustuse üks protsent hollandlastest ja kuus protsenti Hollandis elavatest Antillidelt pärit immigrantidest, siis paistab välja ka statistika teine pool – 94% Antillidelt pärit immigrante ei saa kahtlustust.

roamless kirjutas:Kahjuks on "Päevaleht" läinud vastassuunas, sest nende tänane paskvill, et Kaitseliidu juht peaks seoses Odini sõdalastega tagasi astuma, on selgelt üle pingutatud. Minuarust on Kaitseliit ja Kaitsevägi andnud antud teemal vägagi adekvaatsed vastused st pole kaasa läinud massihüsteeriaga.

"Who is it beneficial for? Is it for the benefit of the person? There are ethical conflicts regarding that," Larsson said, adding that some doctors were undoubtedly also repelled by the echoes of the race biology research of the 1930s.

Instead, he thinks Sweden should adopt the "psycho-social" methods used in the UK, when psychological experts assess age through observation and interviews, arguing that at least what is being measured, even if it doesn't accurately determine chronological age, is revelant to how asylum seekers are treated.

"They're trying to assess the maturity of the person so they go to the right place in the refugee reception system - so if they are not mature they won't be put into a situation that they can't handle, whether they are 16 ,17, 18 or more."

kaugeltuuriv kirjutas:Mis me siin jalgratast leiutame,meil Eestis ei ole ka teise või kolmanda põlve eestimaalased veel intergeeritud ja ka slummid meil olemas.Nii Narvas,Kohtla-Järvel,kui ka muus Kirde-Eesti nurgas.