www.militaar.net

Väike näide - kes vaatas ETV-st dokki Iraani elust-olust.
Ajatolla ja islam on paha-paha, aga tulemus on täna, et pool Iraani elanikkonnast on alla 35-aastased.
Videos kujutatud Iraani ärksama elanikkonna elustiili massiliseks muutumisel võiks kihla vedada, et varsti on seal pool üle 65-sed.
Sest ringiajamise ja laheda elu juurde kahjuks lapsed ei kuulu - ka meil.

ambur123 kirjutas:EKRE EKRE'ks, kuid mõttekäigul on jumet.

Üks asi veel selle esimese artikli juures:

sest sellega rikutaks sõnumisaladust, õigust perekonna- ja eraelule ja ka rahvasaadiku immuniteedi eesmärki.

Erasektoris ei tohi küll oma töömeili kasutada eraasjade jaoks. Kogu postkasti sisu on tööandja oma.

Kapten Trumm kirjutas:Väike näide - kes vaatas ETV-st dokki Iraani elust-olust.
Ajatolla ja islam on paha-paha, aga tulemus on täna, et pool Iraani elanikkonnast on alla 35-aastased.
Videos kujutatud Iraani ärksama elanikkonna elustiili massiliseks muutumisel võiks kihla vedada, et varsti on seal pool üle 65-sed.
Sest ringiajamise ja laheda elu juurde kahjuks lapsed ei kuulu - ka meil.

https://www.google.ee/search?q=iran+birth+rate

googeldasin ka pikema jutu kusagilt:
http://www.slate.com/articles/news_and_ ... _boom.html

Why is Iran's population so young?

Because the government made it that way. When the Iranian monarchy was overthrown in 1979, the leaders of the new Islamic republic drew attention to a tenet of the Quran that encourages early marriage and large families. Population growth became part of the national agenda, with incentives to reward families for each additional child. Everything from TVs to cars to food was distributed on a per capita basis through a rationing system, making it advantageous to have many children. These incentives remained in place through the 1980-88 Iran-Iraq War, when population growth was viewed as a strategic advantage: more children, more future soldiers.

The government-spurred baby boom came to an abrupt end toward the end of the war. In 1988, the Ministry of Health and Medical Education held a three-day seminar in Mashad on development, which determined that the rapidly increasing population would soon exceed Iran's infrastructure and natural resources. New family-planning initiatives were supported by members of both the religious and legal communities, enabling the government to make birth control a major policy focus moving forward.

Ega's see ainult Iraani teema pole. Näiteks Egiptuses on keskmine samuti suht noor ja erinevalt Iraanist on väga suur hulk sest noorest seltskonnast kõrgharidusega.

Sain ma ikka õigesti aru - härrad toovad Iraani riigi/pere/elukorraldust eeskujuks?!
Laste arv on seotud ema haridustasemega. Rohkearvuliste peredega riikides on tüüpiliselt naiste haridustase väga madal. Soovitan lugeda/vaadata lahkunud Hans Roslingi ettekandeid.

Naistele sobivaid kõrghariduskohti võib südamerahuga koomale tõmmata. Üleharitud magistertibisid toodetakse juba ammu ülearu, kuna kõrgharidus on meil feminiseeritud haridussüsteemi tõttu naiste poole kiivas, siis on tulemuseks hulk haritud naisi, kes ei leia sobivaid mehi ja seetõttu valivadki üksiolemise elumudeli. Antud mudel aga on ühiskonnale kahjulik. Kõrgharidusastmes on täna naisi umbes 40% rohkem kui mehi.

Oma silm on kuningas: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?lan ... Code=HT296

Ehk siis igal aastal lõpetab ülikooli 7-8 tuhat naist rohkem kui lõpetab mehi, mis on nende 40% haritud naiste pereloomise võimalused? Abielluda keskharidusega töölisega või välismaalasega? Nautida üksikvanema elu? Selle kohta oli üks väga hea artikkel kunagi, lõhe algab juba naisõpetajatest kubisevas koolis ja seda võimendavad ühiskonna ja naiste ootused "mees peab pappi kokku ajama".

Kapten Trumm kirjutas:Ajatolla ja islam on paha-paha, aga tulemus on täna, et pool Iraani elanikkonnast on alla 35-aastased.

Kristlikus Keenias on üle 2/3.

Ma tegelt ei pidanud seda islami elukorralduse, vaid traditsioonilise elukorralduse teeneks. Kus mees käib tööl ja naine kasvatab lastekarja ning hoiab kodu.
Sellist noort elanikkonda Iraanil täna poleks, kui seal olnuks vahepeal selline elukorraldus nagu läänes.
Ühiskondlikes küsimustes on vorstil 2 otsa (tihti rohkemgi veel). Ei ole lihtsalt nii, et üks elukorraldus on läbinisti paha ja teine hea.

Päris huvitav oleks võrrelda naiste haridusstatistikat 1980-1990 Eestis tänasega. Miskipärast arvan, et ega ENSV ajal meil naised päris algharidusega ka polnud. Lapsi aga sündis 20 000+.

Kapten Trumm, kas õpetad seda ka oma tütardele? Ärge õppige ülikoolis, ärge saage magistriks, sest kodumaa vajab teid vaid sünnitajatena. Kui mitte, on sinu siinne jutt topeltmoraal.

Kaotage igasugune riiklik vanaduspension ära ja tahate näha kuidas iive hakkab kasvama. Keegi ei taha vanas eas võõraste juurde kerjama minna. Oma lastel on vast ikka mingi kohustus. Kuigi iibe probleemide jaoks peaks siin kusagil üks spetsiaalne teema olemas olema. Ei leia enam üles.

Akf Trumm kohe saab mind viimastel päevadel klõbistama, isegi feministi äratas minus üles: ehk ma saan siis Trummi jutust aru, et magistrierialad, mida rohkem naised omandavad, on mõttetud seepärast, et neid omandavad naised? Selliselt saab Su juttu tõlkida vist. Minu sõpruskonnas on naised kõige rohkem magistri- ja doktorikraadiga ja tavaliselt on vähemalt kolm last. Ja kõik teevad erialast tööd ümbritseva hüvanguks, mh. Eesti hüvanguks. Ja lapsi sünnib pigem juurde ja kolmelapseliseks saab perekond, kellest seda ei ootakski. Pingutavad nii, et higipull otsa ees. See on üks ja kitsas rühm, tean. Tean, et paljudel naistel ja meestel ei ole üldse lapsi, või on üks. Ja mis siis sellestki. Inimesed ja nende võimed on erinevad, mh laste kasvatamise oskuste osas.

Oma tööst noortega näen liiga sageli, et vanem on muidu kena inimene, aga vat last vist ei oleks ikkagi pidanud saama ja selliste vanemate vanemlikel oskustel ja suhtumisel ei ole kusjuures haridustasemega minu meelest seost. Me ei vaja endale lapsi mingite kõrgete eesmärkide täitmiseks, et lapsed eesti rahva alles hoidmiseks või lapsed riigi üles ehitamiseks või kasvõi selleks et kuulsusrikast Trummi nime edasi kanda. Ja selleks et rusikaga vastu rinda taguda: "Mul on kolm last". Aga teisel on neli, on ta siis inimesena parem selle pärast? Isiklikul tasemel vajame lapsi selleks, et meie lapsed aitavad meil paremateks ja hoolivamateks inimesteks saada ja selleks, et on väga tore tutvuda väga toredate endast nooremate inimestega, kes on veel veidi meie sarnased ka. Ja lapsed on ennekõike nende enda jaoks olemas, mitte vanemate või riigi ego rahuldamiseks. Poliitikud peavad muidugi teisiti mõtlema ning selleks õiged poliitikad välja mõtlema, isiklikul tasemel on see ikkagi isiklik otsus ja ma ei saa kedagi kritiseerida selle pärast, et tal lapsi ei ole.

Paneme naised sünnitama suhtumine tekitab minus küsimuse, kas nende mehed on valmis ka vastutust võtma, unetuid öid tittedega veetma, sest emad on ka väsinud; veidi suurematega mööda linna rallima erinevate trennide vahet; loobuma mõneks ajaks harrastustest ja kasvõi kaitseliidust selleks, et olla laste jaoks kohal; maksma trennide ja näiteks pikapäevarühma eest, mis kolme lapse eest ei ole sugugi odav lõbu; aa, ja lasteaiatasud muidugi ka; olema pidevalt valmis nö konteinerdama ülevoolavaid laste tundeid, sest et ka isegi varateismelised näiteks oma ajuehitusel ei leia alati asjalikke lahendusi tülidele ja siis on solvumist ja kurbust kui palju; leidma pidevalt võimalusi, kuidas lapsi asjalikesse ja oma töistesse tegvustesse kaasata, et nad ainult ekraani taga aega ei veedaks; kuulama kaaskodanike arvamusi, kuidas nende lapsed kõigele vaatamata käituda ei oska või kasvõi leppima sellega, et laps on düsleksik, düsgraafik või muus osas teistest erinev (ja mingite oskuste osas kehvem). Ja kõigele lisaks, kuna kolme ja enama lapsega reisile mineks on enamusele Eesti peredele üle jõu käiv, leidma endas jõudu vastata laste etteheidetele, et "miks meie kuskil toredas kohas ei käi?". Selleks kõigeks peab vanemaks saades valmis olema, isegi kui kõik need hirmud tõeks ei saa. Mulle tundub, et sageli sellised "Kolm last igasse perre" tuututajad on esimesed, kes nädalavahetusel kuskile mehelikele harrastustele uttu tõmbavad, sest naise ja laste vingumine "sööb ju hinge seest".

Kamoon, võtke nüüd realistlikult.

2016 õppis kõrghariduse eri astmetel 19,6 tuhat meest ja 28,1 tuhat naist. Kui see vägi oma stuudiumi lõpetab, on saldo 8,5 tuhandega naiste kasuks.
Igal aastal tekib meil kõrgharidusega naisi mõni tuhat rohkem kui mehi. Millised on selle "ülejäägi" perspektiivid peret üldse luua ja lapsi saada (teadliku üksikvanema tee valib ikka väike vähemus).
Sellest 8,5 tuhandest naisest saabki enamus lastetud karjääritibid, sest muid võimalusi pole. Üldise suhtumine toetab ka seda.

Minu lastel on mõlemad vanemad kõrgharidusega ja tänapäeva kontekstis oleks tegu vaat et paljulapselistega. Järelikult probleem on ka hoiakutes ja võimalustes.

Akf Trumm kohe saab mind viimastel päevadel klõbistama, isegi feministi äratas minus üles: ehk ma saan siis Trummi jutust aru, et magistrierialad, mida rohkem naised omandavad, on mõttetud seepärast, et neid omandavad naised?

Mitte naised ei tee mõttetuks, vaid erialade kasulikkus ühiskonnale on küsitav ja üldises (pea)raha põhises kõrgharidussüsteemis täidavad neid kohti enamasti naised. Mine vaata neid "kassikoolide" loenguid, seal naised audikas ongi. Tööandjana olen juba ammu täheldanud ka seda, et üllatavalt madalale positsioonile tööle pretendeerijate hulgas on alati kõrgharidusega naisi, kelle diplomil on mingi pehme eriala. Järelikult on mingi teatud tõrge, et nad oma haldusjuhtimise või rahvusvaheliste suhete erialal tööd ei saa.

Et riik sellist jama on läbi lasknud, on endale jalga tulistamine, sest me produtseerime igal aastal 40% võrra rohkem haritud naisi, kellel tekivad järgmisena pereloomise probleemid, sest pole meest.

Rohkearvuliste peredega riikides on tüüpiliselt naiste haridustase väga madal.

Egiptus jälle näiteks- alg- ja keskharidust saavad mehed ja naised võrdselt. Ka kõrgharidus on naiste seas võrdlemisi levinud.

Z03 kirjutas:Kapten Trumm, kas õpetad seda ka oma tütardele? Ärge õppige ülikoolis, ärge saage magistriks, sest kodumaa vajab teid vaid sünnitajatena. Kui mitte, on sinu siinne jutt topeltmoraal.

Ma ise loodan eeskuju positiivsele mõjule. Lapsed, kes on kasvanud lasterikkas peres, pidid antud küsimuses olema ise positiivsemad kui üksiklapsed-hellikud.

Ei takista see magistrikraad ja töötamine sünnitamist ja laste kasvatamist nüüd nii hirmsasti. Küsimus on pigem töö- ja pereelu ühitamises, aga ka võimetes. Ja see, et laste kasvatamine palka oluliselt mõjutab ning soolist palgalõhet kasvatab, on ka suuresti müüt. Tegelikult oleneb palju hoopis eriala ja ametivalikust, aga ka võimetest, motivatsioonist jne jne. Vaadates neid meie väga tuntud feministe, kes tihti just väga palju laste kasvatamisega ei tegele: poliitikas nad harilikult osaleda ei taha või kui osalevad, siis ei saa harilikult palju hääli. Ikka see läbilöögivõime küsimus. Samas on meil väga populaarseid naispoliitikuid olnud küll ja küll.