www.militaar.net

nimetu kirjutas:

Teine võimalus on paigutada need piisavalt kiiresti liikuvale platvormile, mis suudab H+20 min suvalises Eesti punktis olla.

Huvitav, et samal ajal meeldib sulle sageli rääkida Venemaa äkkrünnakust, mille käigus Iskanderitega lastakse igasugused laod, kasarmud jms õhku. Võiks eeldada, et siis on ka lennuväli koos igasuguste erimoonaladudega peamiseks sihtmärgiks.
Võta siis näpust...

Mille poolest need 4 Miinisadama kai ääres seisvat alust vähem haavatavad on?
Lennuki võib toppida Ämaris mõnda angaari (on ehitatud vastu pidama eemal toimumat tuumaplahvatust), aga laevad?

Lennuki võib toppida Ämaris mõnda angaari (on ehitatud vastu pidama eemal toimumat tuumaplahvatust), aga laevad?

Laevad ei sõltu kaist. Võivad vabalt pikka aega ilma igasuguste probleemideta merel olla.

Allveelaevu otsitakse tänapäeval aeglasel käigul, mitte triivis või ankrus. Selleks on mõjuvad põhjused. Järelveetav passiivsonar püsib õiges sügavuses ega lähe sõlme ainult siis, kui laev läbi vee liigub. Laeva ninas olevat aktiivsonarit märkab allveelaev niikuinii kaks korda kaugemalt kui aktiivsonar allveelaeva, sest sonarsaadab helilaineid. Pealegi saadab see heli ainult teatud suunas ja selle pööramiseks peab laev liikuma.
Allveelaevad ongi disainitud väga vaikselt liikuma. Kõige ilmsem erisus on näha sõukruvides. Pealveelaevade disainil on hoopis teised prioriteedid, nii on pealveelaevad kiiremad ja neil on palju muid häid omadusi, aga nad tekitavad rohkem müra kui allveelaevad.

Tegelikult triivis mere "kuulamine" on samuti täiesti toimiv võte, tõsi - veetava sonari kasutus on siis probleemne. Küll aga on tõsisematel laevadel ka keres paiknevad sonarid. Laeva aga võib pöörata põtkurite abil, mis on elektrilised ja teevad vähem müra kui peamasinad. Muidugi päris vaikseks seistes pealveelaev ei saa, sest kui on lainetus, siis lainete kokkupõrjed kerega tekitavad samuti müra.

Pealveelaeva suurem müra tuleneb sellest, et osa korpusest on veepeal. Veepinnal sõitev allveelaev teeb samuti rohkem müra kui vee all. Lisamüra tekitab lainetakistus (allveelaeval seda pole), sisepõlemismootorid jne. Lisaks on allveetõrjeks soovitatav diiselmootorite kasutamine, mis on kiirelt käivitatavad ja seisatavad, erinevalt gaasi- ja auruturbiinidest.

nimetu kirjutas:

Lennuki võib toppida Ämaris mõnda angaari (on ehitatud vastu pidama eemal toimumat tuumaplahvatust), aga laevad?

Laevad ei sõltu kaist. Võivad vabalt pikka aega ilma igasuguste probleemideta merel olla.

Merel olev laev on praktiliselt igas tekitatavate mürade spektris lihtsalt leitav. Laevatõrjeraketile on vaja nii 5x5 km ruudu täpsusega teada, kus sa oled.

Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult triivis mere "kuulamine" on samuti täiesti toimiv võte

Seda kasutati viimati teise maailmasõja alguses.

Kapten Trumm kirjutas:on tõsisematel laevadel ka keres paiknevad sonarid.

Ehk kirjutad lähemalt? Pole nagu kuulnud. Kui just jutt jutt ei käi allveelaevast või hull mounted aktiivsonarist, mis ise helilaineid saadab.

Kapten Trumm kirjutas:Merel olev laev on praktiliselt igas tekitatavate mürade spektris lihtsalt leitav. Laevatõrjeraketile on vaja nii 5x5 km ruudu täpsusega teada, kus sa oled.

Nüüd läksid küll allvee-, pealvee- ja õhusõda ühte sõlme kokku. Kui mõte on selles, et allveelaev tuvastab sihtmärgi ja keegi teine laseb, siis see on tehtav, aga mitte nii lihtne, sest allveelaev eelistab hoida sidevaikust ja peab sihtmärgi asukoha täpseks määramiseks ebamugavalt lähedale tulema. Või oli mõte selles, et allveelaev kasutab torpeedo asemel raketti?
Kust tuleb 5x5 km? Mingi viide äkki? Oletades, et see konstant on õige, tuleb arvestada kolme asjaoluga:
1. Meri on suur. Sinna mahub päris palju 5x5 km ruute. See ilmestab ka merekindlamate ja autonoomsemate platvormide eeliseid: need võivad olla laiemal merealal kui väiksema merekindluse ja autonoomsusega alused ja neid peab laiemalt alalt otsima.
2. 5x5 km sisse mahub ka muud peale sihtmärgi: teisi laevu, kive, poisid, tulevikus tuulikuid. Keskmine rakett on liiga loll, et neil vahet teha ja valib esimese ette juhtuva.
3. Kõigepealt tuleb laev sihtmärgina tuvastada.

URR kirjutas:...Nüüd läksid küll allvee-, pealvee- ja õhusõda ühte sõlme kokku. ...
2. 5x5 km sisse mahub ka muud peale sihtmärgi: teisi laevu, kive, poisid, tulevikus tuulikuid. Keskmine rakett on liiga loll, et neil vahet teha ja valib esimese ette juhtuva.
...

Konflikt on konflikt ja ei kujuta ette, et peetaks meie vastu mingit isoleeritud sõda ainult mereliste vahenditega.

Enamasti on meri siiski suhteliselt lage ja kuna Eesti on väike, siis isegi Eesti õhuruumi tungimata on võimalik radariga näha Peipsi tagant kogu Eesti akvatooriumi. Tuvastamine on keerulisem, kuid võimalik (teadaolev liikumispiirkond, laeva suurus ja kiirus).

1. Meri on suur. Sinna mahub päris palju 5x5 km ruute. See ilmestab ka merekindlamate ja autonoomsemate platvormide eeliseid: need võivad olla laiemal merealal kui väiksema merekindluse ja autonoomsusega alused ja neid peab laiemalt alalt otsima.

Vähem merekindlamad, väiksemad (ja väiksema süvise ning peegelpinnaga) alused on võimalik ära peita kaldaäärsele alale, mille vaatlus Peipsi tagant lendava A-50 pealt on pea võimatu. Kui Kakumäe jahisadama käi ääres seisab lisaks 17 jahile ka 6 trummipaati, on selle fikseerimiseks vajalik juba saata kas droon või viienda kolonni vaatleja. Peipsi tagant sellel vahet ei tee.

Siin avaldubki väikealuste dramaatiline eelis. Nad võivad olla kõikjal ja neid leida on keeruline. Väike süvis võimaldab nendega sõita praktiliselt kaldale, kus radaripeegeldus sulab kokku kalda omaga, jõesuudmetesse, pillirootihnikutesse jne kuhu suuremad alused ei pääse. Ka hiljuti ostetud laevad sinna ei pääse.
Samas kui see kari sääski panna tegutsema koordineeritult, on võimalik tekitada vajalik kontsentratsioon, mida sõjateooria eeldab.

Ka ütleb loogika, et 50 väikese aluse visuaalne leidmine on keerulisem kui 5 suure aluse oma. Madalam alus kaob varem silmapiiri taha ja suur arv aluseid võimaldab jätta vastasele vale mulje sellest, kuhu minnakse.

URR kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Tegelikult triivis mere "kuulamine" on samuti täiesti toimiv võte

Seda kasutati viimati teise maailmasõja alguses.

Soomlased üritasid seda kasutada veel 1943.a.: https://register.muinas.ee/public.php?m ... iew&id=435

Indoneesia rannakaitse X18 ATC kaater, millel mõned lisad juures. Alloleval lingil videod testimisest ja lisapilte.

https://mobile.twitter.com/Jatosint/sta ... 3961842692
Video
https://mobile.twitter.com/Jatosint/sta ... 2447142914

Kaitseväe uued mereseireradarid pildile jäänud...kelle toodang?

Märksõnadeks on pisike nägemisulatus ja võimetus avastada tema suunas õhust lähtuvat rünnakut

Aga mitte väiksus, mobiilsus, maskeeritavus, rellakameestekindlus jne.

Ühe PPA 30 m rellakameestesõbraliku mastiradari asenduseks on taolisi päris mitu vaja.

USA toodang. Kingitud hobuse suhu ei vaadata.

URR kirjutas:USA toodang. Kingitud hobuse suhu ei vaadata.

Vaatame ikka veidi kingitud hobusele suhu ka.
Need radarid näikse olema osake Harbormasteri nimelisest juhtimise ja kontrolli süsteemist.
Harbormaster Command and Control Center (HCCC)
https://fas.org/man/dod-101/sys/land/wsh2013/128.pdf
Harbormaster Trailer-mounted Sensor Platform (HTSP)

It has a hydraulic mast-mounted radar with two mast-mounted video cameras –day and infrared. Commercial-off-the-shelf software controls the radar and video. The HTSP can be placed high up on a hill for maximum view, and it scans roughly 10 miles out to sea to monitor the movement of friendly and potentially unfriendly vessels.