www.militaar.net

Eesti pole Palestiina küsimuses just end Iisraeli suure liitlasena näidanud, kahtlane, kas Iisraeli valitsus tõttab niigi salajase tanki müügi äppruuvalit andma?

Tankid on liiga kallis lõbu, eriti arvestades kogu vajaminevat ahelat. Kui õhust keegi ei kaitse, ei saa neid tanke karistamatult kuskile liigutada. Ilma pädeva õhuruumi kontrollita, kaotavad need tankid oma mõtte kiiresti ja hunnik rauda tuleb maha jätta või ära peita. Õhuruumi üle kontrolli me võimelised tagama ei ole, kui NATO passib, siis passivad ka meie tankid - ehk mahavisatud raha.
Ennem tasuks see raha paigutada moodsama tankitõrje raketisüsteemide alla. Raketid on vaenlasele palju nähtamatum sihtmärk. Neid on võimalik kiiresti ja kergesti laiali vedada, ära peita ja vajadusel paindlikult ning märkamatult positsioonidele paigutada ning kasutada, neid ei pea massiliselt rahuajal kohapeal omama, neid saab ka konflikti algfaasis siia operatiivselt ja märkamatult juurde toimetada. Mittekonventsionaalne laiapõhjaline moodsa tankitõrjeraketiheidutus oleks vaenlasele paras peavalu ja sunniks neid raketiohu tõrjeks jalastuma ehk liikuma meile palju sobivamasse ja võrdsemasse positsiooni. Samuti ei saa vaenlane raketiohu puhul olla kindel, et oht sai maha surutud, tankid oskab päris kindlasti üle lugeda ja vajadusel kasvõi üksiku tanki haaval probleem lahendada. Tankidega ei liigu märkamatult eriti kuskile, samuti ei liigu meie soisel ja jõgedega maastikul need tankid seal kus tahavad vaid seal kus saab, tanke meile kiiresti ja märkamatult juurde tuua on võimatu, vaenlase jaoks on tankiüksustega toimetulek aastakümnete pikkuselt lihvitud rutiin - kas on on mõistlik meie nappidest vahendistest märkimisväärne osa paigutada sellisesse sihtmärki:) Sunnib lausa küsima, kes on selle taga, kes suunab meie kaitseväge vastasele niivõrd mugavasse suunda
Eks kunagi kaugemas tulevikus, viie rikkama hulgas võib ka tankidesse raha matta aga praegu oleks see liiga küsitava sõjalise väärtusega rahakulutus. Kui saame tankid, siis on automaatselt vaja ka õhuruumi kontrollimise võimekust, kui viimast me ise tagada ei suuda, on tankiost pehmelt öeldes .....
Kui ikka kange tanki ihalus on, võiks osta mõned õppuste reaalsemaks muutmise eesmärgil. Selleks sobivad palju odavamad, vanemad, kasvõi nõukogu päritolu tankid, võivad vabalt olla ka deaktiveeritud toruga

Ei tankidele! Terve mõistuse ja mõtte levitamiseks võiks teha allkirjade kogumise, petitsiooni või midagi sarnast.

Taaniel Tina kirjutas:Kui paljudes riikides on kasutusel Merkava, peale Iisraeli. Kellelt oleks võimalik näiteks kasutatult neid osta.
Iisrael vist sel aastal pakkus Kolumbiale Merkavasid.

Kõik see jutt on siin juba olnud.

Ärge hakake jälle jalgratast leiutama ja kirvega kurge püüdma.

Küsimusele, millist tüüpi tanke eelistada, vastas Laaneots küsimusega: kui meie naabrid kasutavad Leopard tüüpi tanke, siis milliseid oleks meil mõistlik kasutada?

Actual kirjutas:Tankid on liiga kallis lõbu, eriti arvestades kogu vajaminevat ahelat. Kui õhust keegi ei kaitse, ei saa neid tanke karistamatult kuskile liigutada. Ilma pädeva õhuruumi kontrollita, kaotavad need tankid oma mõtte kiiresti ja hunnik rauda tuleb maha jätta või ära peita.

Jah?

Millisest viimasest sõjast, kus Vene väed osalesid, saad sa sellise järelduse tuua? Kui me sõdiks Nato vastu oleks sul täiesti õigus. Näiteks Gruusia sõjast ei tea mina isiklikult ühtegi õhust hävitatud tanki. Vbl mõni oli aga enamus kindlasti tank vs. tank või RPG.

Fakt on see, et tankid on ainus võimalus mehhaniseeritud vastase vastu vasturünnakut üles ehitada.

Kui kaua NATO neid Liibüa tanke õhust taga ajas ja kas ta sai ka neid kätte?
Jah, otseloomulikult peab tankidel olema kaasas piisav õhutõrje, et mingi lahingukopter ei saa nende ümber tiirutada ning rakette lasta. Aga selline ÕT on meil juba olemas.
Pole samuti põhjust arvata, et venelastel oleks igasuguseid kaugmaa tarku rakette-pomme jalaga segada. Nagunii on neid vaja kulutada ka paljude muude oluliste sihtmärkide peale. Kui nad panevad ka mingid hävitajad-kopterid-suurtükid tanke jahtima, siis tähendab see seda, et niikaua on muudel väeliikidel jällegi kergem.

Siin ei tasuks võrrelda olemsolevate süsteemide täiustamise vajadust uute võimekuste hankimise vajadusega. Mõlemad on vajalikud, aga kui me poleks saanud või hankinud kahureid, täpsuspüsse, soomukeid, siis vaidleksime me praegu telgivaiade pikkuse ning galili salve materjali üle. Ka need on olulised, aga plastmassist vs. metallist salv ei otsusta sõja tulemust.

Takkajärgi tarkus on vähemalt see, et miinijahtijad pole meie eelarvelt päris hinge kinni tõmmanud. Oleks selle eest tanke hangitud, siis me reaalselt ka kasutaksime seda raha.

Minumeelest paistab siin jutust välja, et kasutajate hulgas levib tankidest II maailmasõja sõjafilmidest nähtud arusaam.
Ehk siis see soomusbrigaad on kui peamine löögijõud, kostab ütlemisi "tankitõrjevahend", "vasturünnak" jne.
Soomusmanööver meie võimaluste juures mürtsi vastase formatsioonile näkku toob kaasa selle võime lühikese eluea.
Ütles vist Toomse seda oma mingis kirjutises, et soomusvägede kohtumislahingu võidab see, kel on rohkem tanke (lisaks siia "juhul kui ühel poolel pole massivset tehnoloogilist-taktikalist ülekaalu" - siia alla käivad nii T-34 vs Tiger ja Lahesõja tankilahingud). Manööversõda tähendab seda, et oma tugevusega rünnatakse vastase nõrkust (tankidega moonavoore ja staape, nõrgalt kaitstud tiibu), mitte ei manööverdata end vastase pealöögi ette.

Meie tankikasutuse peamine probleem ei ole tegelikult VF õhujõud ega isegi tankide hind, vaid see, kuidas me suudame seda üksust tagada kõigega - kaitsega teiste üksuste poolt, järeleveoga, katta üksuse asset'eid ladudes enne maastikule hajumist jne.

Selle üksuse loomisega astutakse järgmine samm trepist üles (seejuures pikk samm). Seejuures peab ju ka sammu üles astuma kõik see "brigaadiväline" seltskond. Kui see seltskond peeti enne vääriliseks pidama vaid viivituslahingut ja kaitset pudelikaeltes (vähese tulejõu tõttu - L. Kunnas: /Meie oma veoautodel kergjalaväepataljonide ja järelveetavate haubitsatega ei tohi üritada vastasega võidu manööverdada, vaid saame keskenduda sobivate maastikupunktide kaitsele/), siis kuidas ta tuleb toime nt vastase tiibavate löökidega (kus ei saa enam eemalduda, vaid vastase läbilaskmine toob kaasa "main asset'i" kotti jäämise?

Kui kombinatsioon on üks soomusmanööverbrigaad ja sellega koos toimivad neli hädabrigaadi, kel pole isegi normaalseid haubitsaid, siis vastase asemel teeks ma manöövri läbi mõne pehme koha (näiteks KL maakaitsepataljoni), lõikaks selle brigaadi ära, siis tassiks kohale raskema tulejõu ja peagi on kogu moos. Kui sedasi juhtub, ei pikenda see vastupanu päevagi, samuti ei pikenda see eriti vastupanu, kui soomus peab pidevalt plagama eest ära, et mitte kotti sattuda. Vastupanu on pikk siis, kui vastane jääb KRK-de vastupanusse toppama, siis ilmub KRK operatiivtagalast välja kari Leoparde ja Mardereid, kes kiire poolkaarega lõikavad vastase rünnakukiilu (nt pataljon) ära ja tambivad sena senikaua kui see vakka jääb.

Ehk siis Kurski lahingut ei võtnud venelased seepärast, et neil oli palju tanke, vaid seepärast, et neil oli sakslase pealöögi suunal sügavusse eseloneeritud ja taktikaliselt õigesti organiseeritud võimas kaitse, mida pidas jalavägi ja suurtükivägi (tankitõrje tugipunktid, miiniväljad jne), millega kustutati pealetungi hoog ära ja siis läksid alles vene tankid käiku (seejuures venelased läksid peale head-on, tegelikult seljataha minnes oleks nad hulga rohkem Tigereid trofeeks saanud). Sakslaste pealöök aga takerdus mitte T-34 tankide, vaid jalaväe, TT relvade ja miinide otsa. Kui vene kaitse olnuks seal nagu 1941 suvel, siis oleks nad sealt läbi murdnud ning Kurski eendil asujad kotti võtnud.

Kapten Trumm kirjutas: Ehk siis Kurski lahingut ei võtnud venelased seepärast, et neil oli palju tanke, vaid seepärast, et neil oli sakslase pealöögi suunal sügavusse eseloneeritud ja taktikaliselt õigesti organiseeritud võimas kaitse, mida pidas jalavägi ja suurtükivägi (tankitõrje tugipunktid, miiniväljad jne), millega kustutati pealetungi hoog ära ja siis läksid alles tankid käiku (seejuures venelased läksid peale head-on, tegelikult seljataha minnes oleks nad hulga rohkem Tigereid trofeeks saanud). Sakslaste pealöök aga takerdus mitte T-34 tankide, vaid jalaväe, TT relvade ja miinide otsa.

Ehk siis strateegiliselt lahti kirjeldatuna - sakslaste löögi ette valmistamine võttis nii kaua aega ja oli nii hästi nähtav, et venelastel oli aega selleks valmistuda ning vastutegevus vastavalt üles ehitada. Selleks loodi tugev kaitseliin vastase ründejõudude kahjustamiseks ning tugev omapoolne ründejõud vastasele vastulöögi andmiseks.

See viimane komponent puudub meil täiesti. Strateegiliselt ebamugavate positsioonide (eriti kui vastane on soomuses) tagasi vallutamine on tänase kaitseväega võimatu sõltumata sellest kui palju meil TT rakette või imenutikaid ja osavaid pioneere on.

Kui see komponent tähendab tänases rahalises raamistikus seda, et hädabrigaadid jooksevad järgmised 10-15 aastat kustiga ja 90% maaväe resursist läheb soomusbrigaadile, siis lõpeb lahingutegevus siin kas nii nagu Gruusia soomusbrigaadidele (evade and escape Tbilisi suunas) või kuskile pidama jäämise korral jäädakse kotti, sest territoriaalkaitse ei suuda peatada vastase tiiblööke ja ühel hetkel kohtuvad vastase tiiblöökide kiilud sellel samal brigaadi peasuuna maanteel soomusbrigaadi tagalas. Meie teedevõrgus üsna reaalne liigutus. Üksainus brigaad, mille vastutusala on 15 km läbimõõduga mullike 250x250 km Eestimaal ei ole mingi kaitset tagav lahendus. See saab tõhus olla üksnes koosmõjus võimalikult hea territoriaalkaitsega.

omapoolne ründejõud vastasele vastulöögi andmiseks.

Kui anda tülinorijale, kes võib eest ära joosta vastu hambaid, tuleb teha 2 liigutust, esiteks võtta tal kraest kinni (piirata tema manöövrit ehk siduda) ja teise käega anda vastu hambaid. Kui sa teda kinni ei hoia, siis tõenäoliselt asub ta su rusikal eest ära. Rusikad muutuvad kasutuks. Et seda vastu hambaid andvat rusikat vajatakse, on siililegi selge, kuid ta töötab koosmõjus selle teise käega, mis peab olema piisavalt tugev kraest kinni saamiseks.

Strateegiliselt ebamugavate positsioonide (eriti kui vastane on soomuses) tagasi vallutamine on tänase kaitseväega võimatu sõltumata sellest kui palju meil TT rakette või imenutikaid ja osavaid pioneere on.

Ilma nendeta või kehvade "nendega" hakkab see vasturünnaku võimekus taganema Tallinna suunas (vastane ohustab tiibu) või jääb kotti. Või kulub maanteedel vastase peajõududega kohtumislahingut pidades lahinguvõimetuks veel enne Mäo risti. Koosmõju, koosmõju, kui kahest tantsupartnerist üks tantsida ei suuda, siis tantsu ei tule, olgu teine kuitahes tasemel. It takes two to tango

Lahingsoomukeid kasutavas vene brigaadis on muide TT raketi võimekus jao tasemele viidud, kui nad teavad, et vastane pole veoautodel, küll nad sinna MT-LB sisse ka ühe AT kompleksi topivad. Kui vastase manööver ujub kuskilt hommikuudust välja ja sul on pataljonis parasjagu saadaval näiteks 3 Milani laskeseadet, arvad et pead vastase kinni?

Kui anda tülinorijale, kes võib eest ära joosta vastu hambaid, tuleb teha 2 liigutust, esiteks võtta tal kraest kinni (piirata tema manöövrit ehk siduda) ja teise käega anda vastu hambaid. Kui sa teda kinni ei hoia, siis tõenäoliselt asub ta su rusikal eest ära. Rusikad muutuvad kasutuks. Et seda vastu hambaid andvat rusikat vajatakse, on siililegi selge, kuid ta töötab koosmõjus selle teise käega, mis peab olema piisavalt tugev kraest kinni saamiseks.

Kuigi mõttest sain enam-vähem aru, siis toodud näide jäi kuidagi poolikuks.
Kokkuvõttes sõltub võitlus/kaklus siiski taktikast ja selle treenimisest. Kui rusikavõitluses vastast kinni soovid hoida, teeb see Sulle tõenäoliselt endale liiga, s.t. lüüa tuleb vähe ja otsustavalt. Kui kinni hakkad hoidma, võib hoopis ise lähvaka vasta lõugu saada, ja üpris ootamatult.
Valides rusikavõitluse asemel maadluse, võib edukaks osutuda samas korralik heide.
Seega kui kakluse baasil tuua näiteid üksuste võitluse kohta, on siingi palju muid asjaolusid, mis rolli mängivad.
Kõige edukam saab aga tõenäoliselt olema see löök või heide, mida on vajalikul määral harjutatud/treenitud ja mis on läbimõeldud.

Ehk siis strateegiliselt lahti kirjeldatuna - sakslaste löögi ette valmistamine võttis nii kaua aega ja oli nii hästi nähtav, et venelastel oli aega selleks valmistuda ning vastutegevus vastavalt üles ehitada. Selleks loodi tugev kaitseliin vastase ründejõudude kahjustamiseks ning tugev omapoolne ründejõud vastasele vastulöögi andmiseks.

Minu arust on see maailmas juba piisavalt aksioomiks kujunenud, et teatakse fakti sakslaste detailsete ründeplaanide venelastele vägagi aegsasti teadasaamisest ning mingi sakslaste aeglus ettevalmistustes, või siis selle vähene varjatus sealjuures, või et just venelaste taktikaline luure järgneva vasturünnaku teostamisel mingit otsustavat rolli mängis, on tegelikult jama.

Muideks! Huvitav on jälgida neid meie kodukootud strateegide arutelusid nii selle (tankid, nende tüübid, tehnilised omadused ja nende kasutamise variandid), kui ka paljude teiste teemade juures (suurtükivägi, pioneerid jne.). Tõega kohe. Ainult, et sealjuures unustatakse ära, et ühed tegelikult funktsioneerimisvõimelised relvajõud peavad ükskõik mis ulatuses enda eesmärgipärasuse õigustamiseks olema EELKÕIGE arendatud proportsionaalselt, mida EKV aga vähemalt tänase päeva seisuga mitte ei ole. Mitmed relvajõududele hädavajalikud küljed ei paista enamikule siinsetele spetsialistidele isegi mitte mõttesse tulevat. Olukord meenutab allegooriat kasutades situatsiooni, kus kamp rambosid peab soojas toas lahinguplaani ja laeb usinasti salvesid ning teeb näole hirmutusmaske, kuid päeval X uksest välja hüpates avastatakse jahmatusega, et kõik mis soojas toas paistis just-kui ilus ja toimiv olema ning lausa detailideni läbimõeldud, on jamaks osutunud, sest tänav osutus lumekatte all olevaks ja õhutemperatuur on kah "üllatuslikult" paarkümmend pügalat liiga madalal rambo kummis rinna jaoks, kuid - saapaid ja sokke pole jalas (neile pole mõeldudki mitte, sest soojas toas polnud neid ju vaja) ning rind kah, mis toasoojas nii kaunilt peegli ees lihasekumerusi paista lasi, kisub kananahale. Ja ongi kogu lugu selle sooja truubi peal välja hautud sõjaplaaniga, kus jäid arvestamata just-kui momendil (s.t. rahu ajal) üldsegi mitte aktuaalsed küsimused, kuid missugused nüüd, asja kallale asudes, otsustavateks osutusid.
EKV on nagu, pea-aegu et äärmuslikult, proportsioonitult arenenud ja praeguseks juba täiskasvanud saanud (21 aastane peaks juba nagu täiskasvanud olema) nooruk, kes olemasolevaid tervisliku seisundi kõlbulikkusetabeleid arvesse võttes küll teenistuskõlblik pole. Isegi mitte piirangutega mitte. Ei taha just sandisti öelda, kuid tegu paistab suures osas olema nagu ebardiga, kellel näiteks üks kõrv on paremast 2X suurem ja hambad on olemas vaid ühel suupoolel, ning M on keset laupa kasvanud, ja ühte jalga pole hoopistükki olemas, ning ühe käe asemel on hoopis kalauim, ja ...
Seega! Vähemalt minu arvamus on, et olgu või väiksem, kuid toimiv, funktsionaalne ja proportsionaalselt arenenud. Ühesõnaga terve ja eluvõimeline. Mis siis, et väiksemaarvuline, aga see-eest elujõuline ning jätkusuutlik (sest ka paljunemisorganid on sellel väiksel vägimehel nooruslikult võimekad ).

Aga, noh, seda on vist minu poolt küll palju tahta. Eriti, kui vaadata viimase 15 aasta finantside kasutamist riigikaitses ning neid nn. tagant järele tehtud meelehitlikke püüdlusi n.ö. korstnasse lastud summasid õigustada.

Tankidest, kohtumislahingust ja soomusmanöövrist parimate praktikute pilgu läbi:
http://www.youtube.com/watch?v=sO7bdO7Ph9A

Jälgida just teemasid 1. kohtumislahing ülekaaluka vastasega 2. manööverlahing

ainukene "kiire" abi artikkel 5 käivitumisel on õhutoetus, meretoetus ja raketitõrje. Kõik muud maapealsed variandid tuhandete sõduritega on vägagi aeganõudvad ja poliitiliselt sensitiivsed. Ja õnneks need on ka valdkonnad, kus NATO'l on strateegiline võimekus kordades tugevam, kui meie potensiaalsel vaenlasel.
Seetõttu pean küll vägagi oluliseks maavägede võimekuse arendamist sh soomusväge.

TANKE ON EESTIL VAJA NIIPALJU (A10 TK) ET SÕDUR EI NÄEKS SEDA RIISTA
ESIMEST KORDA LIVES LAHINGUS VAID TEAKS JUBA VAREM MIDA SEE RIIST ENDAST KUJUTAB!
SELLISE LÖÖGIRUSIKA JAOKS NAGU SIIN ARUTLETAKSE POLE EESTI LAADSEL VÄIKERIIGIL
RAHA NAGUNII. TANKIVÄGI ON ÜKS OSA ERINEVATEST SOOMUSVÄEGRUPPIDEST AGA MITTE MINGIL
JUHUL ERALDISEISEV LÖÖGIÜKSUS EESTI PEAKS ROHKEM PANUSTAMA EFEKTIIVSETELE
TANKIHÄVITUS RELVADELE.
MINA ARVAN NII ....
PS. TAVALISELT LÄHEVAD TANKID RÜNNAKUSSE SIIS KUI HÄVITUSLENNUKID ON MAAPINNA PUHTAKS KÜNDNUD!

Väljaõppeks peakski Eestil olema umbes 6-10 tanki. Muidu sõdurid, kes pole tanki näinudki lasevad ennast täis kui näevad reaalis rauast mürakat. Näidistankide ülalpidamiskulu ei pea olema ka nii prioriteetne!