www.militaar.net

Aga mošees käid? „Olen käinud küll. Aga ma tahan minna palvetama, aga nemad hakkavad minuga seal rääkima…“ Muhammadi näoilme läheb sellest rääkides kinniseks ja pilk otsib närviliselt pidepunkti kuskil eemal. Mul ei õnnestugi välja uurida, mis täpselt talle "nende jutu" juures ei meeldi.

Kotov kirjutas:Selles Delfi kirjutises on minu meelest huvitavaim see lõiguke

Aga mošees käid? „Olen käinud küll. Aga ma tahan minna palvetama, aga nemad hakkavad minuga seal rääkima…“ Muhammadi näoilme läheb sellest rääkides kinniseks ja pilk otsib närviliselt pidepunkti kuskil eemal. Mul ei õnnestugi välja uurida, mis täpselt talle "nende jutu" juures ei meeldi.

Ida-Saksamaal Bautzenis põles öösel põgenike majutamiseks kohandatud endine hotell, keegi viga ei saanud.

Saksimaal Bautzenis puhkenud tulekahju põhjused ei ole selgunud. Põlema läks maja katus, viga keegi ei saanud.

Politsei pidas kinni kaks inimest, kes takistasid kustutustöid.

Korrakaitsjate sõnul kogunes maja juurde rühm inimesi, kes "kommenteerisid toimuvat halvustavate märkuste ja varjamatu kahjurõõmuga".

Kolme päeva eest tõkestas jõuk immigratsioonivastaseid Saksimaal varjupaigataotlejate bussi.

Süüria sõjast põgenemisteel uppunud inimeste ja seal hulgas laste traagiliselt suur arv nõuab tõsist võitlust inimeste tragöödialt teenivate kurjategijatega ning turvalisi ja legaalseid liikumisteid ning varjupaiku põgenikele, ütles Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet.

Paeti sõnul on UNICEFi andmetel alates 2015. aasta septembrist iga päev Vahemerel ja Egeuse merel uppunud põgenemisteel keskmiselt kaks last, teatas europarlamendi liige ajakirjandusele.

"Alates eelmise aasta septembrist on uppunud 340 last, paljud neist imikud ja väikelapsed, kui nende pered on üritanud ületada Vahemere idaosa. Uppunud laste arv võib olla aga veelgi suurem, sest meri pole kõiki välja andnud," ütles ta.

Paet lisas, et selle aasta kuue esimese nädalaga on põgenemisteel uppunud juba vähemalt 410 inimest. "Egeuse mere lõik Türgi ja Kreeka vahel on üks ohtlikumaid."

Paeti sõnul saavad riigid teha palju enam, et Süüria põgenike liikumistee oleks turvalisem. "Keegi ei paneks oma last paati, kui oleks mingi turvalisem alternatiiv," sõnas ta.

Selleks tuleb oluliselt tugevdada võitlust kurjategijatega, kes teenivad inimeste õnnetuse pealt ning samal ajal lõpuks luua põgenikele turvalised liikumiskoridorid ja varjupaigad, et nad ei peaks meeleheitlikult ükskõik, milliseid liikumisteid võtma.

"Selleks on vajalik pagulaslaagrite korralik varustamine ja tihe koostöö Türgiga, et põgenikel poleks vajadust Türgist edasi liikuda. Samuti alustada asüüliotsuste tegemise protsessiga Türgi, Jordaania ja Liibanoni põgenikelaagrites," sõnas Paet.

Saksamaal pagulaslaagreid külastanud riigikogu liige Mailis Reps ütles, et praegune pagulasdebatt ei käi enam juba riigis olevate sisserännanute teemal, vaid pigem küsitakse, kui palju on riik üldse veel võimeline vastu võtma.

"Jaanuari jooksul on neid tulnud juba üle 100 000, mis paneb ka poliitikud omavahel debateerima. Ka Saksamaa kantsler Angela Merkel rääkis, et samas tempos on 2016. aasta kvoot Saksamaal võib-olla enam kui 2,5 miljonit pagulast. Nii et selge on see, et politiiline debatt ei käi mitte nende pagulaste ümber, kes on juba riigis, vaid küsimus on selles, mis tempoga ja kui palju suudab Saksamaa vastu võtta," rääkis Reps ERR-i uudisteportaalile.

"Saksamaa püüab tõepoolest sellega hakkama saada. Igal kohtumisel ka rõhutati, et sakslased oma riiki tulnud pagulasi ei hakka kuhugi ümber jagama, et nemad tegelevad nendega ise. Küll aga pikk perspektiiv on see, kus nad vajavad poliitilisi ja Euroopa tasandil kokkuleppeid," lisas ta.

Repsi sõnul räägiti ka probleemidest pagulaskeskustes.

"Nad tõid näite, et käivad ringi erinevad grupeeringud, kes korjavad kummalistele paberitele allkirju. Inimesed ei tea, millele nad alla kirjutavad - lubatakse igasuguseid asju, aga tegelikult on nad võtnud näiteks väikelaenusid või sõlminud väga kalli elukindlustuse võõraste inimeste nimele. Nii et väga kummalisi pabereid tehakse," selgitas Reps.

"Teine on see, et keskustest kaovad inimesed. Eeldatakse, et nad lähevad sõprade-tuttavate, kolleegide juurde, aga tegelikult nad on mures, sest nad kohati täpselt ei tea, vaid eeldavad, et teavad, kus need inimesed on," ütles ta.

Repsi sõnul aga suuremad pagulaskeskused tänaseks tugeva turvasüsteemiga. "Nii et eks nad on püüdnud kohati igale probleemsele olukorrale ka lahendust leida," ütles ta.

Manurhin kirjutas: Huvitav on see, et kui mõni ametnik-asjapulk räägib pagulastest Eestis, siis rõhutatakse alati, et Eestis pole ühtki KVOODIpagulast. Palju aga on mitte-kvoodi omi, see näikse olevat salastatud info.

"Olukorras, kus Eestisse pole saabunud ühtegi kvoodipagulast, näeb konkurentsitult kõige suurem osa vastajatest pagulaste temaatikat praegusel hetkel eriti olulise probleemina. Euroopas toimuva taustal Eesti meediasse jõudnud info on seega tekitanud olukorra, kus inimestel on hirm massiimmigratsiooni ees," nendib ASi Turu-Uuringud uuringujuht Karin Reivart.

Mullu ööl vastu neljandat andventi püüdis eestlane Eestilt varjupaiga saanud sudaanlast rusikate abil tagasi kodumaale saata.

Niisiis jääb ikkagi õhku küsimus: palju meil neid mitte-kvoodi pagulasi juba riigis on? Arvestades senist vassimist ja häma antud teema puhul, võib arvata, et ilmselt rohkem kui avalikult välja öelda julgetaks.

Lemet kirjutas:
Mõni päev tagasi liikus see info sotsmeedias ringi, oli vist tiba alla 250. Nendest vistist 53 olla ukrainlased. Ja parandus- mitte pagulasi, vaid vististi ikka neid, kes oma staatust ootavad alles.

Manurhin kirjutas:Niisiis jääb ikkagi õhku küsimus: palju meil neid mitte-kvoodi pagulasi juba riigis on? Arvestades senist vassimist ja häma antud teema puhul, võib arvata, et ilmselt rohkem kui avalikult välja öelda julgetaks.

Kriku kirjutas:

Manurhin kirjutas:Niisiis jääb ikkagi õhku küsimus: palju meil neid mitte-kvoodi pagulasi juba riigis on? Arvestades senist vassimist ja häma antud teema puhul, võib arvata, et ilmselt rohkem kui avalikult välja öelda julgetaks.

Ajakirjandus avaldab selle kohta regulaarselt infot. "Postimees" 2013. aasta kohta.
ERR 2014. aasta kohta.
Samuti on see info üleval PPA koduleheküljel.

Otsing võttis mul aega 2 minutit. Kui ksf Manurhin oma ksf-e austaks, oleks ta kõigepealt ise üritanud infot leida ja siis oma mureliku küsimuse suures kirjas siia postitanud, mitte vastupidi.

Manurhin kirjutas:Tänud vastuse eest! Minu küsimus oli pigem siiski retoorilise alatooniga. Teatud paralleeli võiks siin tõmmata valimiseelsete lubadustega (samuti netist leitavad) ja nende täitmisega võimuerakondade poolt (kes peab netist otsima, kes tunneb igapäevases elus omal nahal). Ning kuna näiteks selles osas sõnad ja teod sugugi mitte alati ei kattu, siis tekib paratamatult küsimus, kas ja milliseid nn. ametlikke andmeid saab võtta absoluutse tõena ja milliseid tuleks tõlgendada teatava reserveeritusega.

Veebruari alguses ütlesite Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu ees, et Euroopa Liit hakkab jõudma teelahkmele: kas muutume tugevamaks või laseme lõhkuvatel jõududel valitsevaks saada. Kumb on siis tõenäolisem?

Euroopa tuleb rändekriisiga toime, kui võtame kokku oma tarkuse, tugevuse ja vastutuse, jätame maha otsustamatuse ja venitamise. Kui Euroopa sai hakkama pärast Teist maailmasõda, kui ainuüksi Saksamaal oli 12 miljonit sisepagulast, lisaks veel 12 miljonit ümberasustatud inimest 20 riigist, siis saame hakkama ka praegu, kui ilmutame oma isade ja vanaisade kindlameelsust.

Minu jaoks on siin mitu märksõna. Valitsuste aus jutt oma rahvaga. Solidaarsus liikmesriikidega, kellel lasub kriisi põhiraskus, ja meie nõustumine seda koormat mõistlikult jagada. Täielik kontroll Euroopa Liidu välispiiril. Ühtne toimiv varjupaigapoliitika, eriti valetaotluste tagasilükkamine ja ebaseaduslike sisserändajate tagasisaatmine.

Saksamaa presidendi Joachim Gaucki ja kantsler Angela Merkeli Saksamaa näib Ida-Euroopa muresid mõistvat. Aga kas meie saame Saksamaast aru?

Oletame, et ütleme: me oleme nii suveräänsed, et ei võta ümberpaigutatavaid põgenikke vastu. Aga mis saab siis, kui Saksamaa küsib seepeale, miks tema peab aitama kinni maksta meie põllumajandust, teedevõrku, õpinguid ülikoolides, kui meie midagi vastu ei tee?

Netomaksjate mäss [Euroopa Liidus] on järgmine, mida ootan. See on suhteliselt kergesti ennustatav. Sa ei saa olla nii isekas, et ainult võtad ja siis ütled: ei-ei, me oleme suveräänsed, me omalt poolt küll midagi ei tee.

Meie solidaarsus…

…ei saa olla ühesuunaline solidaarsus. Et teiste abi meile, mis suurendab meie heaolu, on iseenesest mõistetav. Nimetaksin seda ka rehepapluseks ja suutmatuseks mõista teisi, meie liitlaste muresid, Euroopa Liidu kaaslaste muresid. Millalgi maksab see meile kätte.

Kuidas te suhtute sellesse, et lääneeurooplased panevad idaeurooplased migratsioonikriisi asjus ühte patta. Kui ohtlik see on?

Kui vaadata arve, siis me olemegi ühes pajas. Oleme üheskoos, sest teeme sama, mida teisedki, ehk mitte midagi. Läti ja Leedu on ümberpaigutatavaid põgenikke võtnud, meie ei ole.

On see valitsuse reitingute järgi tegutsemise tagajärg?

Mina ei saa aru, miks see nii on. On öeldud, et me pole neis inimestes kindlad. No kas meil on siis kõvem julgeolekukontroll kui soomlastel, kes kolme nädala taguse seisuga olid võtnud Itaaliast 96 põgenikku? Või Lätis? On nad meil ohtlikumad kui Lätis, Leedus või Soomes?

Meie sisejulgeoleku asutused peaksid olema piisavalt tugevad, et mitte karta mõnda Euroopa Liidus ümberpaigutatud põgenikku?

Mitte peaksid, vaid ongi. Mina usaldan nende professionaalsust ja hakkamasaamist avaliku korra ja sisejulgeoleku hoidmisel.

Ometi, millal Eestisse esimesed pagulased saabuvad?

Eestisse on viimastel aastatel tulnud kümneid pagulasi. Kas see on 1,3 miljoni siinse inimese elu riivanud, ebakindlamaks muutnud? Ei, muidugi mitte.

Teie pidasite aga silmas Euroopa Liidus ümberpaigutatavaid sõjapõgenikke, kelle vastuvõtmine on märk, et Eesti mõistab solidaarsuse tähendust. Me tuleksime sellega toime. Tänaseni pole Eesti neist isegi kaht põgenikku vastu võtnud. Praegu on küsimus, millal siseministeerium enda protseduurid valmis saab.

Kui vaadata praegust pagulaste teemat laiemalt, siis arvatavasti kõik või enamik Euroopa Liidu liikmesmaid ja ka EL organisatsioonina õpivad pärast pagulaskriisi puhkemist seni tehtud vigadest. Edaspidi neid usutavasti välditakse, mis võtaks hoogu maha ka populismi levikult Euroopas.

Viitasite paremäärmuslike jõudude tõusule. On näha, et Eesti ei erine teistest riikidest. Meilgi kinnitab paremäärmuslus tugevalt kanda.

Ma ei tea, kui tugevalt. Aga tõsi on, et meie imago, Eesti kui tubli, liberaalse, avatud ja salliva riigi maine on tublisti kahju saanud.