268. leht 323-st

Re: Sealiha söömise tabu

Postitatud: 04 Nov, 2024 0:40
Postitas vanahalb
OLAVI kirjutas: 03 Nov, 2024 23:36
Kes on söönud kõrberahva "endale valmistatud liha" (mitte turistile), see peaks saama aru rahvusliku liha kuumtöötlemise regionaalsest erinevusest.

Kas mõnele tuleb põhikooli tarkus üllatusena, et kuumus tapab pisikesed pahalased?
Mis vahet seal on kas kuumus tapab pahalasi või mitte kui lauakombed on nagu keskajal. Ma olen söönud lahkumisõhtul "kõrberahva enda valmistatud liha" mida ei tehtud turistide jaoks. See oli jällegi neist kanadest tehtud ja kiideti et täiesti värsked, alles jooksid siinsamas õue peal ringi. Suur potitäis leent kus need surnukehad ulpisid ja iga mägede poeg ajas oma roojase kämbla sinna sisse, murdis palukese ja rapsas pärast käe rokastesse haaremipükstesse puhtamaks. Aitäh et elusse jäeti. Üks mees viidi küll Eestisse jõudes otse lennukilt haiglasse tilgutite alla.

Sellised keelud midagi mitte süüa või vastupidi , just süüa on religioossed. Iseasi et kas nii tõsiusklikke tavainimeste seas tänapäeval enam leidub.
See nimekiri on juutidele. Moslemite oma peaks midagi analoogset olema.

Puhtad ja roojased loomad
1 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes neile:
2 Rääkige Iisraeli lastega ja öelge: Need on loomad, keda te võite süüa kõigist loomadest maa peal:
3 Iga looma, kellel on sõrad, täielikult lõhestatud sõrad, ja kes mäletseb mälu, võite süüa.
4 Ometi ärge sööge neist, kes mäletsevad mälu või kellel on lõhestatud sõrad: kaamelit, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu - ta olgu teile roojane;
5 Kaljumäkra, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu - ta olgu teile roojane;
6 Jänest, sest ta mäletseb küll mälu, aga tal ei ole sõrgu - ta olgu teile roojane;
7 Siga, sest tal on küll sõrad, täielikult lõhestatud sõrad, aga ta ei mäletse mälu - ta olgu teile roojane!
8 Nende liha ärge sööge ja nende korjuseid ärge puudutage, need olgu teile roojased!
9 Kõigist vees elavaist võite süüa neid: kõiki neid vees, niihästi meres kui jõgedes, kellel on uimed ja soomused, võite süüa.
10 Aga meres ja jõgedes kõik, kellest vesi kihab, kõik elavad hinged vees, kellel ei ole uimi ja soomuseid, olgu teile jälgid!
11 Jah, need olgu teile jälgid, nende liha ärge sööge ja nende raibe olgu teile jälk!
12 Kõik need vees, kellel ei ole uimi ja soomuseid, olgu teile jälgid!
13 Ja lindudest olgu teile jälgid need, neid ärge sööge, need on jälgid: kotkas, lambakotkas, must raisakotkas,
14 Harksabakull, raudkull oma liikidega,
15 Kõik kaarnad oma liikidega,
16 Jaanalind, kägu, kajakas, haugas oma liikidega,
17 Kakuke, kormoran, kassikakk,
18 Öökull, puguhani, raisakull,
19 Toonekurg, haigur oma liikidega, vaenukägu ja nahkhiir.
20 Kõik tiivulised putukad, kes käivad neljal jalal, olgu teile jälgid!
21 Kõigist tiivulisist putukaist võite süüa ainult neid, kes käivad neljal jalal, kellel jalgadest ülalpool on sääred maa peal hüppamiseks;
22 Neist võite süüa järgmisi: rändrohutirts oma liikidega, solaam oma liikidega, hargol oma liikidega ja hagab oma liikidega.
23 Aga kõik muud tiivulised putukad, kellel on neli jalga, olgu teile jälgid
24j Ja neist te saate roojaseks; igaüks, kes puudutab nende raibet, on õhtuni roojane.
25 Ja igaüks, kes nende raipest midagi kannab, peab oma riided pesema ja olema õhtuni roojane.

NB! Kaljumäkra mitte süüa!!!

Re: Sealiha söömise tabu

Postitatud: 04 Nov, 2024 7:16
Postitas Jaanus2
See kaljumäger on tegelikult kaljudamaan ja selline nunnu loom https://et.wikipedia.org/wiki/Damaanlased

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 7:17
Postitas Kriku
Täht-tähelt lugedes on kõik tiivulised putukad söödavad, sest neil on kuus jalga :lol: .

Aga jah, asjatu on otsida ratsionaalset iva normist, et jäneseliha on roojane.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 11:07
Postitas MeelisV
Paljud asjad on ju lihtsalt kultuurilise taustaga normid.
Koreas koerte söömine nt. ok
Mille poolest siis nunnu jänes koerast erineb ?
Vaala Jaapanis ülistatakse ülejäänud suur osa maalimas seda ei tee.
Rootslane sööb mädakala teised selle üle vaid nalja teevad.
Jms.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 11:11
Postitas Kriku
MeelisV kirjutas: 04 Nov, 2024 11:07Mille poolest siis nunnu jänes koerast erineb ?
Jänes rohusööja, koer lihasööja. Aga tegelikult muidugi kultuuriline norm. Hobune näiteks on ka rohusööja, aga põllumajanduslikes ühiskondades teda reeglina ei sööda, sest ta tõi leiva lauale.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 11:51
Postitas isonts
Kunagi aafrikas viibides keegi loll kaebas hotelli administraatorile koka peale. Vana kokk siis selle peale saadeti hotelliketi teise asutusse ja meile saadeti uus kokk. Õnnetuseks moslem.
Sealiha oli enne seda suht haruldus menüüs, aga peale seda kadus üldse. Jälestusega meenutan nei kivikõvaks hautatud tundmatu eluka poole meetriseid ribisi. Ilmselt mingist saja aastaselt lehma korjuselt välja raiutud.
Kana tehti küll suurepäraselt. Ainuke asi, mida pidi kana süües jälgima, et oleks ikka kondini läbiküpsetatud.
Õnneks pääses aegajalt mõnda restorani ja muidugi oli siis eelistatum toit ikka sealihast. Venelaste poest oli ka võimalik sealiha tooteid osta.

Kusjuures kodus ma söön aegajalt sisuliselt toorest sealiha. Eraldan ribilihalt ribi ja naha ning lõikna sellised ca 15 cm laiused tükid. Soovitavalt rohke peki osaga . Kattan ohtralt purustatud mustapipraga ja hoian kolm päeva soola sees. Iga päev vahetan soola. Seejärel pesen külma veega soola maha ja katan uuesti purustatud mustapipraga ning mässin iga tüki ealdi majapidamispaberi sisse ning viskan külmikusse kuivama. Süüa kõlbab juba peale esimest nädalat, aga parem on hoida pikemalt. Alguses on sisuliselt tavaline soola sealiha. Paari kuu pärast on suht kivikõva ja minu maitse järgi kõige parem asi, mida külmale viinale peale haugata.
sama asja võib teha ükskõik millisest sea lihakere osast. Kaelakarbonaad sama moodi tehtuna ja peale 2-3 kuud seismist on minu teine lemmik.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 12:28
Postitas OLAVI
isonts kirjutas: 04 Nov, 2024 11:51 Kunagi aafrikas ...
... Õnnetuseks moslem.
Sealiha oli enne seda suht haruldus menüüs, aga peale seda kadus üldse.
Jälestusega meenutan neid kivikõvaks hautatud tundmatu eluka poole meetriseid ribisi.
Ilmselt mingist saja aastaselt lehma korjuselt välja raiutud. ...
Näha, et vähemalt üks inimene on söönud moslemiköögis tehtud liha.

Oli võimalus jälgida, et kuidas kõrbeelanik traditsiooniliselt liha küpsetab aastavahetuse peoks ja meie lihagrillimisega (temperatuur?) sellel suurt ühist ei ole.
Kuna kõrbes on põletusmaterjalist puudus, siis kõrte/pabulate leegi ja päikse valguses "kuivatatakse" mitmeid tunde liha, seni kuni see muutub vägagi vintskeks tükiks.

Sai siis ca 4 tundi "grillitud" (lamba, kitse?) lihaga liud lauda toodud ja ca 12 inimesele lauast mitte kellelegi sellisel moel kuivatatud, kuivanud "liha" süüa ei kõlvanud.
Kohalikud närisid ja olid rõõmsad, et turistide arvelt jäi neile rohkem.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 12:44
Postitas wolfgang
2. Part. Ahjupotis saab vähemalt minul parem kui keraamilises grillis. Tõsi, grillis olen ka ainult korra proovinud. Kanaga nii selget vahet ei ole.
Keraamilises grillis on malmpotiga ka väga OK toimetada. Võrreldes pliidiga, ei kõrbe midagi põhja, kuna kuumus tuleb igast suunast ja kes ahju ei küta sel polegi muud varianti eriti. Keraamilise grilliga pole ka eriline kunst 24h madalat, ühtlast temperatuuri(100C kandis) hoida, et mingi liha eriti pudedaks hautada.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 13:21
Postitas vanahalb
OLAVI kirjutas: 04 Nov, 2024 12:28

Oli võimalus jälgida, et kuidas kõrbeelanik traditsiooniliselt liha küpsetab aastavahetuse peoks ja meie lihagrillimisega (temperatuur?) sellel suurt ühist ei ole.
Kuna kõrbes on põletusmaterjalist puudus, siis kõrte/pabulate leegi ja päikse valguses "kuivatatakse" mitmeid tunde liha, seni kuni see muutub vägagi vintskeks tükiks.
Kas algmaterjali oli värskelt tapetud liha? Usbekid - tadzikid oskavad vägagi pehme liha teha kui see suht värske on. Kui see neil aga jumal teab kaua sadulakotis kaasa on rappunud, tuule ning päikese käes, siis lähebki vinskeks.

Ükskord õnnestus Lõuna- Ameerikas süüa kahte kardinaalselt erinevat laamat. Sama küla ja sama looma liha ja meie mõistes ühepajatoit. Külalistemaja sarnases söögimajas oli väga pehme ja mahlakas liha, polegi rohkem sellist saanud. Õhtul majaperemehe juures aga selline et minu hambad peale ei hakanud. Tükk aega mälusin ,lõpuks sülitasin salaja pihku. Sorkisin teisi lihatükke samuti kahvliga, kõik tundusid olema nagu veoauto väliskummist lõigatud kuubikud. Tervelt allaneelamiseks natuke suured. Et mitte päris tühja kõhuga jääda koukisin kartulitükke ja jõin haljast viina peale. See oli endal kaasas.
Kusjuures majaperemees seda enda tehtud toitu ei puutunud - see oli mõeldud kallitele külalistele.

Ma ei saanud alguses aru et kuidas on võimalik samast loomast nii erinevad lihad küpsetada. Pärastpoole mõtlesin et hotelli laama oli ilmselt alles äsja õnneks võetud. Peremehe oma aga juba meie esiisade ajast kuskil kondorite eest varjulises kohas kuivanud ja vindunud.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 13:51
Postitas Kapten Trumm
Loodusrahvad tapavad üldiselt looma ise ja loom ei pea kannatama tapaeelset stressi, mis mõnel juhul võib kesta mitmeid päevi.
Looma stress võib liha täiesti rikkuda, näiteks huntide murtud lamba liha ei kõlba kuhugi, sest see muutub stressi mõjul täiesti mustaks (ka siis kui värskelt tapetu kätte saad).

Olen mingitel NSVL lõpuaastatel näinud alzeeria seltsimeeste kombeid Eestis, kui neile kingitud lambal tõmmati rahva nähes (ka eesti laste nähes) pikemata kõri läbi ja soolikad välja, ja röögiti allahu akbar. Kohalikud väga seda saslõkki sööma ei kippnud, kuid aafriklased lasid kahe suupoolega.

Eks loodusrahvaste kombed seletavadki, miks lambashaslõkk kuskil Kasahhi jurtas väga pehme ja maitsev olla võib.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 14:19
Postitas isonts
Kapten Trumm kirjutas: 04 Nov, 2024 13:51 Loodusrahvad tapavad üldiselt looma ise ja loom ei pea kannatama tapaeelset stressi, mis mõnel juhul võib kesta mitmeid päevi.
Looma stress võib liha täiesti rikkuda, näiteks huntide murtud lamba liha ei kõlba kuhugi, sest see muutub stressi mõjul täiesti mustaks (ka siis kui värskelt tapetu kätte saad).

Stressist vaevalt nüüd liha mustaks tõmbub. Pigem ikka selle tõttu, et veri jääb sisse.
Esimese asjana lastakse elukal ikka veri välia peale elu võtmist.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 14:42
Postitas MeelisV
Loom kui veis ehk lehm.
Seda nt. meil grilli ehk bbq rahvas meie kohalikku steiki tulele ei pane. Ongi sitke ja kõik.
Palku kiidetud vabapidamisega rohumaaveis on kõige hullem.
Miks ? Ta kõnnib ringi, lihas on treenitud, sitke ja kõva.
Pehme veise steigi saad jõusöödaga nuumatud mitteliikuva looma küljest.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 15:20
Postitas AMvA
MeelisV kirjutas: 04 Nov, 2024 14:42 Pehme veise steigi saad jõusöödaga nuumatud mitteliikuva looma küljest.
Pehme veisesteigi saad sisefileest.

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 15:21
Postitas Kapten Trumm
isonts kirjutas: 04 Nov, 2024 14:19 Stressist vaevalt nüüd liha mustaks tõmbub. Pigem ikka selle tõttu, et veri jääb sisse.
Esimese asjana lastakse elukal ikka veri välia peale elu võtmist.
Mis koha see hunt siis huvitav läbi hammustab esimesena?

Re: Viimsepäevavarud ja muud toitumisteemad

Postitatud: 04 Nov, 2024 15:53
Postitas loomake
OT. Keraamilise grilli mainimist siin teemas küll oodata ei osanud.
:shock: