EV energia ja julgeolek

[kalvis]

Hetk tagasi oli Eesti toodang 1100 MW ja tarbimine 1410 MW.
Eestis toodeti 310 MW vähem kui tarbiti.
Kusjuures Venemaalt tuli sisse 250 MW.

Poliitikud on täiesti vait - Eestis oli veel hiljuti 1500 MW põlevkivijaamu, kunagi pea 3000 MW. Poliitikud käivad kogu aeg lauale kaarti - ka see 1000 MW on liiast, talume vaid kui on 0 MW. Mul pole muud öelda - istume rikkuse otsas aga ei taha kasutada... Karistame endid vabatahtlikult kalli elektri hinnaga... (kes süüdi ... ise oleme)

[Runkel]

Soomes oli 3 giga puudu, meie võimsustest oleks nii ehk naa puudu jäänud arvestades, et tarbimine tegi meilgi rekordi.
Tuumaenergiariigil Soomel on mille üle mõelda. Üks asi on võimsusi luua, teine on seda reservidega katta.
Elekter voolas teistpidi - mandrilt Skandinaaviasse (Taani, Saksa ühendused ja meilt samuti). Vaatasin, et Läti eksportis, ja seal teeb ilma hüdro. Mis seal ikka, tegid head raha, nüüd, kui ilm ja tarbimine normaliseerub, võib odavat tuumaenergiaelektrit importida. Keegi võidab, keegi kaotab.

[alax]

Poliitikud on arvamusel, et ainult nemad võivad olulisi otsuseid vastu võtta. Nemad on valitud rahvaesindajad ja nad teavad rahva vajadusi. Spetsialistide arvamused võivad olla kallutatud, poliitiliselt valed. Momendil läheb kogu aur võimalikule uuele võimujaotusele. Aga miks poliitikud käituvad suht leigelt energiapoliitikaga? Nad ei tunneta, et neil isiklikult oleks külm. Palgal pole ka viga. Sõprade ja sponsorite huve peab ka arvestama. Peab ka tagasi valitud saama. Ega nad energeetikas ja tehnikas ka väga sina peal ole. Milleks, nad on ju poliitikud. Nad teavad kõike!

[parkija]

See ka soomlaste jaoks krõbe elektrihind käivitas seal arutelu järgmise tuumajaama vajaduse üle , muidugi , kui seal tuleb otsus rajada siis meie kombinaatorid leiavad kohe et , meile pole vaja , saame soomlastelt vajamineva elektri .
Vesinikuenergeetika kohta : hiinlased kes tuumaenergia vallas kipuvad juhtrolli võtma , pole märganud et neil vesiniku teema väga jõuliselt pildil oleks , vesinik on sakslaste keemiatööstuse vajadus , ehk peaks rb trassi kohe vesinikutorustiku ka panema , saaks rohkem raha sinna matta .

[Runkel]

Reservvõimsuse problemaatika Soome näitel.
https://www.err.ee/1609214329/hs-soome- ... -hankimata
https://tehnika.postimees.ee/7881434/ol ... -miljardit

[stupiduser]

Soomes oli 3 giga puudu,
/---/
Vaatasin, et Läti eksportis, ja seal teeb ilma hüdro. Mis seal ikka, tegid head raha, nüüd, kui ilm ja tarbimine normaliseerub, võib odavat tuumaenergiaelektrit importida. Keegi võidab, keegi kaotab.

Lugesin googlemapsi pealt kokku, et Daugaval on kolm hüdrojaama 900+360+400 = 1660 MW.

Ma veidi kahtlen, kas sellest hea raha tegemiseks väga üle jääb peale oma tarbimise katmist.

Lihtsalt selline tähelepanek.

Btw, käisin sel nädalal Tartus ja kõik teeäärsed päikesepargid olid kenasti lumevaiba all peidus.

[Runkel]

Lätis on SEJ-d kah. Viimased päevad 200 - 400 MW ekspordiks, kruti lingilt Läti eelmisi päevi.
https://www.svk.se/en/national-grid/the-control-room/
***
Nonde lume all olevate päikesejamade üle olen ka imestanud, kas nt täna nood ei võiks midagi arvestavat toota?

[Gideonic]

Nonde lume all olevate päikesejamade üle olen ka imestanud, kas nt täna nood ei võiks midagi arvestavat toota?

Liiga vähe, et kedagi liigutama panna. Asi selles, et päike on niigi väljas lühidalt, lisaks veel enamik päevast liiga madalal (mul endal paneelid katusel, seega päris tühjalt kohalt ei räägi)

Küll pean lisama, et need pargid olid lume all möödunud aastatel isegi veel veebruari lõpus (kui päike on 3-4h rohkem väljas ja oluliselt kõrgemal) Siis oleks küll juba mingi tootlus ka.

[stupiduser]

Lätis on SEJ-d kah. Viimased päevad 200 - 400 MW ekspordiks, kruti lingilt Läti eelmisi päevi.
https://www.svk.se/en/national-grid/the-control-room/
***

Huvitavad andmed sel lingil.

Mina loen 5. jaanuari kohta välja, et Eestis oli soojusest 1032 MW ja tuulest 4 MW, sisse veeti 124 MW, tootmine 1036 MW, oma tarbimine oli 1160 MW.

Lätis 553 MW soojusest, 0 MW tuulest (?), hüdro 598 MW, 29 MW teadmata allikast (ilmselt gaas) , välja veeti 409 MW, tootmine 1180 MW ja oma tarbimine oli 771 MW.

Ilmselt tegemist keskmiste väärtustega.

Mis nipiga Läti tarbimine väiksem saab olla kui Eesti oma?

[Runkel]

Jah, ja ometi on elanikke rohkem ja suurtööstust peaks ju seal ka olema. Leedu on samas augus tarbimisega. Imestan minagi.

[stupiduser]

Soome samal ajal 4 322 MW tuumast, 3 414 MW soojusest, 837 MW tuulest, hüdro 1 771 MW, 538 MW teadmata allikast, sisse toodi 2 315 MW, tootmine 10 882 MW ja oma tarbimine oli 13 197 MW.

Soome tarbimine oli 11 korda Eestist suurem ja 17 korda Lätist suurem.

Võib-olla näitab see kõrge energiatarbimine kõrgemat majanduse ja tööstuse taset?

Eesti ja Läti energiatarbimise erinevus 1,5 korda.
Võib-olla on Läti (suur)tööstuse olemasolu nostalgiahõnguline müüt?

[kalvis]

Soomes on palju paberi ja puidutööstust. See tarbibki.
Läti on 1,5 korda rohkem rahvast, seega per kärss oleme samal pulgal.

[Fucs]

Nonde lume all olevate päikesejamade üle olen ka imestanud, kas nt täna nood ei võiks midagi arvestavat toota?

Liiga vähe, et kedagi liigutama panna. Asi selles, et päike on niigi väljas lühidalt, lisaks veel enamik päevast liiga madalal (mul endal paneelid katusel, seega päris tühjalt kohalt ei räägi)

Küll pean lisama, et need pargid olid lume all möödunud aastatel isegi veel veebruari lõpus (kui päike on 3-4h rohkem väljas ja oluliselt kõrgemal) Siis oleks küll juba mingi tootlus ka.

No detsember-jaanuar-veebruar on tootlus praktiliselt olematu. Sa maksad "lumerookijale" (harjakesega hellalt pühkijale) rohkem tunnitasu, kui kahe lumesaju vahel elektrit saad
+ kui on vahepeal sulad ja külmumised, siis on aeganõudev ja suht keeruline sellest jäätunud plögast paneele niiviisi puhastada, et neile viga ei teeks.

30,8kWp jaam mul (oleneb ka paneelide kallakust ja orientatsioonist, kas püütakse n.ö "suvist päikest" või "talvist päikest" ja "õhtust päikest" või "hommikust päikest" jms, me püüame suvist keskpäevast) tootis 2023:

Novembri alguses päikesega 21kwh ööpäevas, ilma päikeseta 3,6kwh ööpäevas
Detsember, päiksepaistelise ilmaga tootlus max 3,1kwh mittepäikeselise ilmaga 0,8kwh
Jaanuari lõpp (alates ~25 kuupäevast) päikeselise ilmaga 10 kwh, sombus ilmaga 1,8kwh
Veebruari keskelt alates (alates ~15 kuupäevast) päikeselise ilmaga 42kwh, sombus ilmaga 8,5kwh
Märtsi keskel päikesega 104kwh, ilma 18kwh
Mai kuus tõuseb lõpuks sinna 180...200kwh peale max päevadel ja kulgeb nii +/- peal juuli lõpuni. Edasi hakkab jälle alla minema.

Eelmise aasta juunis kõige kõvem päev tootis 220kwh (see on enam-vähem reaalne lagi meie suviste ilmadega) ja kõige halvemal päeval 50kwh
Juulis vastavalt 185kwh ja 52kwh

Seega nt detsembris minul max 3,1kwh ööpäevas on 1,4% suvisest tiputoodangust.
Pole nagu mõtet lumelabida ja harjaga mitu tundi võimelda (no mul ca 4 tundi - ca 220m2 paneelide ja raamide pinda + teadmata hulk juurdepääsuteede pinda - mul nad lamekatusel "pikali" ja lihtsalt niisama lund "maha" ei lükka, peab kusagile eemale ära tassima).

[stupiduser]

Läti on 1,5 korda rohkem rahvast, seega per kärss oleme samal pulgal.

Eesti tarbis 1,5 korda Lätist rohkem.

Suur tänu AKF Fucsile elektripargi toodangu praktiliste faktide esitlemise eest!

[alax]

Ühe poliitiku arvamus.

Igor Taro
·
Algus on sel aastal tehtud: taastuvenergia arendus on koalitsioonileppes hinnatud ülekaalukaks avalikuks huviks ning tuumaenergia raport valminud. Loodetavasti jõuame 2024 juba 1. pooles selleni, et taastuvenergia oksjonid viiakse läbi ja Eesti avab võimaluse tuumaenergia tootmiseks, kui selleks peaks tulevikus vajadus tekkima.

Taastuvenergiat subsideeritakse. Aga kui on tuuletu ja külm? Ja kui kui on palju tuult, siis läheb hind alla. Juhitavad võimsused vaadaku ise, kuidas hakkama saada!