www.militaar.net

Jätkame peedistamist: spordikoolid ja muud huviala ringid ?

mutionu kirjutas:Oleksoloogia jaoks on foorumis olemas teine alajaotus.

Seda nüüd küll, aga küsimus omab mõtet ju siiski ainult koos võrreldava alternatiivi ära näitamisega. Muidu jõuab kohe sinna välja, et jah, midagi head oli, sündis keegi akf siia ilma ja hing jäi teisel sisse ka. Siin või Siberis, vahet pole: tore ikka, et sündis.

Majanduses nimetatakse seda alternatiivtuluks või -kuluks. Ärimees, kes teenib oma äri pealt 2% aastas kasumit, võib ju ka öelda, et midagi head ju on ka, 2% on parem kui mitte midagi. Ratsionaalselt vaadates on ta aga ohmu, sest võlakirju ostes ja päev otsa oma hobidega tegeledes teeniks rohkem.

Ringide juurde.

NSVL oli mäletatavasti üks rämedalt militariseeritud, mehhaniseeritud ja industrialiseeritud riik.
Sellest said stalinlikud uuendajad aru juba 1930ndate alguses, et talupoeg saab hakkama ehk täägiga vintpüssiga, tanki või lennuki kangide käsitsemine nõuab enamat. Igasugu pioneeride majad, ALMAVÜd ja värgid polnud tehtud mitte seepärast, et sotsialismis on nii kombeks, vaid selleks eksisteeris reaalne vajadus. Tehnikarohke ühiskond ja armee vajab ka tehnikast huvituvaid inimesi.

Tehnikainimeste puudus oli nii suur, et 60-70ndatel nopiti lausa ekstra mehi teatud kohtadesse teenima. Riigi võime tehnikat luua ja toota oli suurem kui inimeste võime seda kasutada. Olid õppinud mehhanisaatoriks - oli suur shanss maanduda soomusmasina kangide taha.

Mida sellest kõrva taha panna, oli tegevuste läbimõeldus ja süsteemsus. Lenduriks tahtjad ei karga kuskil peale keskkooli ex machina välja, vaid vastavat huvi hakati äratama juba kooli esimeses pooles. Luues nt mudellennunduse ringe. Seejärel purilend, langevarjuasjandus jne. Raamatuvalikust kooli raamatukogus rääkimata.

Teema pealkiri on ju "Kas N Liidus oli kah midagi head?" mitte "Kas N Liidus oli midagi paremini kui EW-s või EVs?".....
Praegused tühjad väikeasulad olid asustatud,inimesed said suht hästi läbi.Lasteaiad ja koolilõunad olid tasuta. Sovhoosi supiringi naised pühkisid külalaste tatised ninad puhtaks ja söötsid kõhud täis ennem kui tagasi mülkasse mängima lasti... Ikka meenub häid asju,kas just parimaid aga häid ikka.

Kapten Trumm kirjutas:NSVL oli mäletatavasti üks rämedalt militariseeritud, mehhaniseeritud ja industrialiseeritud riik.

WTF?!
Polnud siin mingit tehnika ja/või tootmise küllust. Võrdleme ikka sama ajajärgu muu arenenud maailmaga, mitte Nikolai-ajastu Venemaaga.
Militaari oli palju. Päris elus vajalikku oli ikka väga kasinalt. Mina ei nimetaks küll "heaks" olukorda, kus niivõrd suur osa SKP-st pandi militaaria alla magama. Tulemust me teame ju kõik.

2korda2 kirjutas: WTF?!
Polnud siin mingit tehnika ja/või tootmise küllust. Võrdleme ikka sama ajajärgu muu arenenud maailmaga, mitte Nikolai-ajastu Venemaaga.
Militaari oli palju. Päris elus vajalikku oli ikka väga kasinalt. Mina ei nimetaks küll "heaks" olukorda, kus niivõrd suur osa SKP-st pandi militaaria alla magama. Tulemust me teame ju kõik.

Pagan seda teab. Minu meelest 80datel mingit otsest tehnikapuudust ei olnud. Põllumajandus- ja tööstustehnikat eraldati ENSV -le omajagu. Sõiduautosid tilkus kah.
Nö tavainimese jaoks polnud ka Thatcheri aegne Suurbritannia mingi koht, kus mett lakkuda sai.

Kui täna käia neid mahajäetud tootmisvaremeid pidi, siis tundub, et oli ikka küll seda tootmise ja tehnika värki.
Kuna majanduslikkus niiväga ei lugenud, siis toodeti ja mehhaniseeriti ka seal, kus seda turumajanduses keegi ei tee.
Näiteks väikelinnades asunud tehased, mis täna enamasti lammutatud juba on.

Mudakoon kirjutas: Lasteaiad ja koolilõunad olid tasuta.

Lasteaia kohta ei oska sõna võtta, aga vähemasti minu ajal ei olnud koolilõunad kohe kindlasti mitte tasuta. Korjati söögiraha, mis tundus küll üsna sümboolne olevat, aga saadud toit meenutas ka toitu aeg-ajalt ainult väliselt...

ENSV koolilõuna tundub hullu gurmeetoiduna, kes on pruukinud taolise toitlustuse teenuseid mõnes haridusasutuses Venemaal tollal. Või mõnes tavasööklas.
Seal tõesti karjusid kartulid hamba all ja seegi oli kõva erand - kuna venes kartulit kasvatada ei mõistetud (Eestis osati paremini), siis valdavalt oli makaronü ili gretsko.

Parim sööklatoit, mida saanud olen, oli maleva ajal kolhoosi sööklas, seal oli üldiselt toit parem kui muudes "töölissööklates" ja portsud ka suuremad, kolhoos maksis ja kõik võtsid 2 magustoitu ja 6 morssi kah.

Kuid kogu sööklakogemuse tipp positiivses mõistes on siiski Kaitseväe sööklad (vähemalt need, kus KV kokatädid ise teevad). No tekib probleeme kõhtu mahutamisega.

toomas tyrk kirjutas:

Mudakoon kirjutas: Lasteaiad ja koolilõunad olid tasuta.

Lasteaia kohta ei oska sõna võtta, aga vähemasti minu ajal ei olnud koolilõunad kohe kindlasti mitte tasuta. Korjati söögiraha, mis tundus küll üsna sümboolne olevat, aga saadud toit meenutas ka toitu aeg-ajalt ainult väliselt...

Minul oli koolilõuna tasuta(äkki majand plekkis ) , kutsekool oli juba tasuline ,80-date lõpp.

No ei tea midagi. Ma muidugi Venemaa haridusasutuste toiduga tutvunud pole, aga ENSV ühiskondliku toitlustusega ikka üsnagi tuttav. Koolitoidu söömise komme kadus mul juba põhikoolis ära. See söögiraha sai taskuraha lisaks lihtsalt. kuigi sellest loomulikult ei jätkunud igapäevaseks söömiseks peale kooli.

Keskkooli aeg oli aga selline aeg, et kuna elasin Sauel ja koolis käisin linnas, siis venisid päevad tihti ikka üsna pikaks. Aga koolisöökla endiselt mind sööma ei suutnud meelitada. Küll said aga tuttavaks enamus kesklinna odavaid söögikohtasid ning üsna ruttu ka see selgeks, milliseid neist vältida tuli ja milliseid tasus külastada.

Meeles on ka see, et mingil perioodil oli see koolisöökla boikott meil üsna üldine. Söögivaheajal kappas terve jõuk Pärli kohvikusse, kust siis osteti omale pirukaid ja saiasid, mida järati. kuna igal pool olid järjekorrad, siis seal üks lahke kohvikutädi veel teenindas meid väljaspool järjekorda. Millega teenis alati ära ka järjekorras seisjate õigustatud pahameele.

Venemaa söögikohtadest on mul ka nõuka ajast huvitavaid mälestusi...

Lihtsalt üleliigse meeldetuletusena, et need tasuta asjad olid tegelikult "tasuta". Keegi ikka kinni maksis. Maksti kõikidele lihtsalt vähem palka ja sellest ülejäägist pakutigi siis "tasuta" asju. Kas lõunaid või siis tuusikuid.

Mudakoon kirjutas:

toomas tyrk kirjutas:

Mudakoon kirjutas: Lasteaiad ja koolilõunad olid tasuta.

Lasteaia kohta ei oska sõna võtta, aga vähemasti minu ajal ei olnud koolilõunad kohe kindlasti mitte tasuta. Korjati söögiraha, mis tundus küll üsna sümboolne olevat, aga saadud toit meenutas ka toitu aeg-ajalt ainult väliselt...

Minul oli koolilõuna tasuta(äkki majand plekkis ) , kutsekool oli juba tasuline ,80-date lõpp.

Kui hästi meelde tuletada, siis võis see tasuta koolilõuna tõesti olla kuskil maakohtades. Et kolhoos tegi lastele välja. On nagu midagi sellist kuskilt uduselt meelde jäänud. Mul isa töötas mingil ajal Kirovi kolhoosis. Siis maksis kolhoos talle "kooliraha". St et paps sai minu eest mingi väikese summa palgalisa. Tingimuseks oli, et õpin hästi ning kahtesid tunnistusel pole. Pidi minu koolitunnistust ette näitama aeg-ajalt. Ja meeles on ka see, et kui põhikooli aeg mingid jamad olid ja käitumine mitterahuldav, siis isa oli kuri ja ütles et nüüd oled oma koolirahast ilma. Kuna ma seda nagunii otse enda kätte ei saanud, siis jättis üsna külmaks.

Aga ei oska ütelda, kaua seda raha maksti ja kui palju. Ja kas see "hea õppimise" tingimus ka säilis kogu aeg. Keska aegsete jamade ajast nagu ei meenu, et koolirahast ilmajäämine oleks eraldi jutuks olnud.

No ei tea midagi. Ma muidugi Venemaa haridusasutuste toiduga tutvunud pole, aga ENSV ühiskondliku toitlustusega ikka üsnagi tuttav. Koolitoidu söömise komme kadus mul juba põhikoolis ära. See söögiraha sai taskuraha lisaks lihtsalt. kuigi sellest loomulikult ei jätkunud igapäevaseks söömiseks peale kooli.

Meelde tuli. Meil maksis laste söögirahasid ema töökohaks olnud kolhoos ja seepärast lastele seda taskusse ei sattunud. Tuli sööklas söömas käia.
Kui midagi jälki meenutan, siis silma ees on laual (pott pandi kulbiga lauale ja igaüks siis tõstis), keset potti ujub umbes kahe labakäe suurune sealiha (õigemini peki) tükk, kõverad sea ihukarvad püsti

Loomulikult lahedad keedetud kolhoosikartulid, mis olid küll rohelised, küll krõmpsusid, küll pudruks keedetud, eriti drastiline vahe oli kodukartuliga, kuna meil olid maal kõvad kartulikasvatajad. Pooltoored kartulid tekivad enamasti seepärast, et eri sorti kartulite keemisaeg on erinev ja kolhoosikartul võis päris segamini olla. Aga nagu ütlesin, vene analoogsetes sööklastes seda kartulimuret polnud, ikka makaronõ i gretsko

Mida tuleb öelda: tollane toit võis olla sitasti tehtud ja ebameeldiv, kuid sinna sisse harilikult peale soola, suhkru ja pipra muud ei sattunud. Täna pole ühtegi kooli soolast sööklatoitu ilma maitsetugevdajata (või on nad tehtud keemiat sisaldavatest pooltoodetest).

Võeh, suht jube kooliköök oli teil... Ise ka pisikesest maakoolist, mis asus ühe eliitkolhoosi territooriumil ja sellist jubedust ei mäleta. Ikka korralikud kartulid olid ja ka lihatooted olid korralikud tänu kolhoosi enda vorstitsehhile. Lisaks aitas kolhoos kooli ka igasuguse transpordi ja ürituste korraldamisel ning kool omakorda jällegi aitas kartuleid üles võtta hooajal. Lisaks käisid õpilased erinevate elukutsetega kolhoosis tutvumas, ise mäletan et olin remonditöökojas, sepikojas ja vorstitootmise juures. Tüdrukud käisid omi erialasid uurimas. Rohelist poolt kasvatas kool ise, oli suur aed nii köögi- kui puuviljadega, seal pidime ka suviti ÜKT tunde tegema. Üldiselt paistab, et nõukaajal sõltus täiesti kuidas näkkas ja kuhu sattusid ja kes inimesena parasjagu juhtima oli pandud.