Riigikaitse eelarve
Re: Riigikaitse eelarve
Ma Delfit ei loe ja Riigikogu lehelt seda raportit ei leia. Ju siis pole avalikuks kasutamiseks. Kui vaadata Rabapistriku toodud valikut, siis osa etteheidetast pole ma pädev hindama, aga teise osaga kipun nõustuma.
Kui lähtuda ERR artiklist, siis peamine etteheide on, et hanked ja parsonalivaldkond on antud Kaitseväelt RKIKile. Siit seespoolt vaadates on personalivaldkonnas toimuv kole küll ja etteheited õigustatud. Hangetega pole ka midagi kiita. Ma ei väida, et Kaitsevägi saaks paremini hakkama, aga kui kummipaatide hange võtab kaks aastat aega ja siis ebaõnnestub, on midagi valesti küll. Olen kuulnud kurtmas nii kaitseväelasi kui ka neid, kellelt hangitakse. Jääb mulje, et nende vahel on vahelüli, mis üritab tõlkida ja vahendada, aga ei saa ise kummastki aru.
Kui lähtuda ERR artiklist, siis peamine etteheide on, et hanked ja parsonalivaldkond on antud Kaitseväelt RKIKile. Siit seespoolt vaadates on personalivaldkonnas toimuv kole küll ja etteheited õigustatud. Hangetega pole ka midagi kiita. Ma ei väida, et Kaitsevägi saaks paremini hakkama, aga kui kummipaatide hange võtab kaks aastat aega ja siis ebaõnnestub, on midagi valesti küll. Olen kuulnud kurtmas nii kaitseväelasi kui ka neid, kellelt hangitakse. Jääb mulje, et nende vahel on vahelüli, mis üritab tõlkida ja vahendada, aga ei saa ise kummastki aru.
You are not entitled to your opinion. You are entitled to your informed opinion. No one is entitled to be ignorant. (Harlan Ellison)
Re: Riigikaitse eelarve
Jah, kogu see väga vana maakaitseringkondade jne. jutt teeb raportile suure karuteene. Oleks see ära jäänud, oleks raport kohe asisem olnud ka. Aga ju nad ei saanud teisiti.
Miks Venemaa Ukrainas sõdib?
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
Kas Ukraina kaotab?
2015 jaanuari pealetung
Karmi käega valitsus Ukrainale?
Islamiterroristide hord tuleb?
Moskva jaoks ei võimutse separatistid mitte Donetskis ega Luganskis, vaid Kiievis.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44128
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Ma ei oleks nii kindel, et kui KV ise oma materjalihanked korraldab, et see toimuks kuidagi paremini või kiiremini.URR kirjutas: ↑03 Nov, 2025 13:35 Ma Delfit ei loe ja Riigikogu lehelt seda raportit ei leia. Ju siis pole avalikuks kasutamiseks. Kui vaadata Rabapistriku toodud valikut, siis osa etteheidetast pole ma pädev hindama, aga teise osaga kipun nõustuma.
Kui lähtuda ERR artiklist, siis peamine etteheide on, et hanked ja parsonalivaldkond on antud Kaitseväelt RKIKile. Siit seespoolt vaadates on personalivaldkonnas toimuv kole küll ja etteheited õigustatud. Hangetega pole ka midagi kiita. Ma ei väida, et Kaitsevägi saaks paremini hakkama, aga kui kummipaatide hange võtab kaks aastat aega ja siis ebaõnnestub, on midagi valesti küll. Olen kuulnud kurtmas nii kaitseväelasi kui ka neid, kellelt hangitakse. Jääb mulje, et nende vahel on vahelüli, mis üritab tõlkida ja vahendada, aga ei saa ise kummastki aru.
Selge on, et kui hankeid korraldab tsiviilamet ja seda teevad isikud, kes on kummipaati arvutist näinud, siis liigselt iseenese tarkust kasutades võib tulemus tulla parimal juhul keskpärane. Palju meil neid ex-mereväelasi seal RKIK-is siis ka töötab?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44128
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Nende (maa)kaitseringkondade mehitamiseks ei olnud kaadrit toona kuskilt võtta ja pole ka täna olukord palju parem. Küll aga oli KL-l mingi staabimajandus ja kaadri arv olemas ja takkajärgi vaadates tundub, et selle teemal KL-le andmine oligi ainus võimalik lahendus. KV kaadri nõudlus ületab jätkuvalt pakkumust ja uute relvasüsteemide/relva-/väeliikide teke ei muuda seda lihtsamaks.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Riigikaitse eelarve
Veesõidukite kategooriajuht RKIK-is on Marek Mardo. Sa võid seda nime googledada.Kapten Trumm kirjutas: ↑03 Nov, 2025 13:42Ma ei oleks nii kindel, et kui KV ise oma materjalihanked korraldab, et see toimuks kuidagi paremini või kiiremini.URR kirjutas: ↑03 Nov, 2025 13:35 Ma Delfit ei loe ja Riigikogu lehelt seda raportit ei leia. Ju siis pole avalikuks kasutamiseks. Kui vaadata Rabapistriku toodud valikut, siis osa etteheidetast pole ma pädev hindama, aga teise osaga kipun nõustuma.
Kui lähtuda ERR artiklist, siis peamine etteheide on, et hanked ja parsonalivaldkond on antud Kaitseväelt RKIKile. Siit seespoolt vaadates on personalivaldkonnas toimuv kole küll ja etteheited õigustatud. Hangetega pole ka midagi kiita. Ma ei väida, et Kaitsevägi saaks paremini hakkama, aga kui kummipaatide hange võtab kaks aastat aega ja siis ebaõnnestub, on midagi valesti küll. Olen kuulnud kurtmas nii kaitseväelasi kui ka neid, kellelt hangitakse. Jääb mulje, et nende vahel on vahelüli, mis üritab tõlkida ja vahendada, aga ei saa ise kummastki aru.
Selge on, et kui hankeid korraldab tsiviilamet ja seda teevad isikud, kes on kummipaati arvutist näinud, siis liigselt iseenese tarkust kasutades võib tulemus tulla parimal juhul keskpärane. Palju meil neid ex-mereväelasi seal RKIK-is siis ka töötab?
Üldiselt on RKIK töötajate kontaktid vabalt nähtaval, ei ole riigisaladus.
-
lennumudelist
- Liige
- Postitusi: 968
- Liitunud: 09 Jaan, 2024 18:14
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Ei ole minagi veel raportit leidnud. Kui keegi teab, kus dokument end peidab - palun andke vihje, salajane ta ju pole.
Martin Herem on seda ilmselt lugenud ja kommenteerida võtnud:
https://www.err.ee/1609846476/herem-sel ... aja-ei-ole
Seda, et kõik on ideaalses korras, ma Heremit ütlemas ei märka.
Ajakirjanike jutust jäi hambu:
Milline energiasüsteemi osa pole haavatav? Kõik soojuselektrijaama liigid gaasist läbi kivipõletuse kuni tuumani on droonilöögile haavatavad, alates kütuse süütamisest, jahutuse katkestamisest kuni turbiinisaali aknast sisse lendamiseni. Haavatav on ka suur trafopark. Põhimõtteliselt ainuke energeetika liik, mis ei ole haavatav, on hajusalt paigaldatud päiksepargid, toetatuna väikeste akupankadega ja sisepõlemis generaatoritega siseruumides paksu betooni taga, võimega saartalitluseks ilma võrgusageduseta. Ja generaatorid ainult senikauaks, kuni bensiini jätkub. Vastupidavuselt järgmine energialiik on ilmselt tuulikud - sest neid on palju. Nii et poliitikud (Poolamets?) kes raportisse "ratsaniku" istutasid taastuvenergia kritiseerimiseks, võiksid häbeneda. Päikesepaneelist saab voolu ka siis, kui sealt augud läbi on lastud. Teistest tootmisvahenditest reeglina ei saa.
Martin Herem on seda ilmselt lugenud ja kommenteerida võtnud:
https://www.err.ee/1609846476/herem-sel ... aja-ei-ole
Niisiis ütleb Herem, et personaliotsuste voli pole tegelikult käest ära antud ning et RKIK leevendab "peldikupaberi hangete" halduskoormust mõistlikul viisil - ohvitser saab keskenduda sõjandusele ja vetsupaberi saadavuse tagab RKIK (sõja ajal muidugi võib eeldada, et RKIK lõpetab toimimise ja siis peab ohvitser ka vetsupaberi logistikat vedama). Komisjon võib-olla näeb, et üleminek rahuaja režiimilt sõjaaja režiimile on liiga suur kuristik, mida ületada ei suudeta...Herem märkis, et raportis esitatud etteheited on üldsõnalised ning välja pole toodud isegi seda, milline otsustusõigus on ühes või teises valdkonnas kaitseväe juhatajalt ära võetud.
"Mina väidan, et otsustusõigust ei ole ära võetud, küll on aga mõned toimingud ja ülesanded pandud väljaspoolse kaitseväge /.../ Kaitseväelased peaksid keskenduma sõjalisele riigikaitsele. See on olnud pikk vaidlus, mingil põhjusel raporti koostanud inimesed ei ole soovinud kunagi neid detaile kuulata või endale selgeks teha," lausus Herem.
Herem selgitas, et kaitseressursside amet loodi eraldi selleks, et pataljoni või brigaadi ülem ei peaks tegelema elektripirnide ostmise, muruniitmise või muu sellisega, mis pole seotud lahingtegevusega või selle ettevalmistamisega. Samuti pole raporti koostajad tema sõnul endale selgeks teinud, et personaliküsimustes pole otsustusõigus kaitseväest välja liikunud
Seda, et kõik on ideaalses korras, ma Heremit ütlemas ei märka.
Ajakirjanike jutust jäi hambu:
No siinkohal tuleb veidi ahastus peale. See, kuidas energiat hangitakse, pole Kaitseväe temaatika. Tankeriga kütuse toomine on haavatav. Tankeriga gaasi toomine on haavatav. Kaevandus Ida-Virumaal on suurtükilasu piirides võimalikust vastasest. Elektrijaam Ida-Virumaal on ilmselt juba naabermaa suurtükiväelastel pähe õpitud sihtmärk.Näitena heidetakse ette liigset sõltuvust välisühendustest, aga ka liigset panustamist tuuleparkidele, mis on raporti järgi kergesti haavatavad droonilöökidele.
Milline energiasüsteemi osa pole haavatav? Kõik soojuselektrijaama liigid gaasist läbi kivipõletuse kuni tuumani on droonilöögile haavatavad, alates kütuse süütamisest, jahutuse katkestamisest kuni turbiinisaali aknast sisse lendamiseni. Haavatav on ka suur trafopark. Põhimõtteliselt ainuke energeetika liik, mis ei ole haavatav, on hajusalt paigaldatud päiksepargid, toetatuna väikeste akupankadega ja sisepõlemis generaatoritega siseruumides paksu betooni taga, võimega saartalitluseks ilma võrgusageduseta. Ja generaatorid ainult senikauaks, kuni bensiini jätkub. Vastupidavuselt järgmine energialiik on ilmselt tuulikud - sest neid on palju. Nii et poliitikud (Poolamets?) kes raportisse "ratsaniku" istutasid taastuvenergia kritiseerimiseks, võiksid häbeneda. Päikesepaneelist saab voolu ka siis, kui sealt augud läbi on lastud. Teistest tootmisvahenditest reeglina ei saa.
Re: Riigikaitse eelarve
Miks peaks RKIK sõja ajal toimimise lõpetama? Et rindel olevad ohvitserid hakkavad ise kuskilt moona ja muud vaalikku tootjatelt tellima?
-
Korrutustabel
- Uudistaja
- Postitusi: 3
- Liitunud: 07 Sept, 2023 8:03
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Neljapäeval pidi see raport avalikult välja tulema, eks saame siin kolm päeva kuulda ja lugeda, mida kõike asjaosalised kokku tolmutavad, enne kui saame ise lugeda mis kirjas.
Samas sellline poliitiline ärapanemine (enne kui raport on avalik) sellisel ajal, on minu arust ikka väga-väga häbiväärne.
Ainuke kes sellest spekuleerimisest ja ärapanemisest võidab, on ida pool.
Samas sellline poliitiline ärapanemine (enne kui raport on avalik) sellisel ajal, on minu arust ikka väga-väga häbiväärne.
Ainuke kes sellest spekuleerimisest ja ärapanemisest võidab, on ida pool.
-
Rabapistrik
- Liige
- Postitusi: 204
- Liitunud: 04 Mär, 2016 9:54
- Kontakt:
Re: Riigikaitse eelarve
Nõus. Ma ei tea, kellega (või kas üldse) komisjon enne selle mõtte avaldamist konsulteeris. Ka tagasihoidlikuma tehnilise ettevalmistatusega isikul võiks selle juhu peale tulla kihk lennata komisjonile ad hominem peale, aga see pole üldse vajalik, sest sisuga on lati alt end läbi kaevatud.lennumudelist kirjutas: ↑03 Nov, 2025 15:13No siinkohal tuleb veidi ahastus peale.Näitena heidetakse ette liigset sõltuvust välisühendustest, aga ka liigset panustamist tuuleparkidele, mis on raporti järgi kergesti haavatavad droonilöökidele.
...
Milline energiasüsteemi osa pole haavatav? Kõik soojuselektrijaama liigid gaasist läbi kivipõletuse kuni tuumani on droonilöögile haavatavad, alates kütuse süütamisest, jahutuse katkestamisest kuni turbiinisaali aknast sisse lendamiseni. Haavatav on ka suur trafopark. Põhimõtteliselt ainuke energeetika liik, mis ei ole haavatav, on hajusalt paigaldatud päiksepargid, toetatuna väikeste akupankadega ja sisepõlemis generaatoritega siseruumides paksu betooni taga, võimega saartalitluseks ilma võrgusageduseta. Ja generaatorid ainult senikauaks, kuni bensiini jätkub. Vastupidavuselt järgmine energialiik on ilmselt tuulikud - sest neid on palju. Nii et poliitikud (Poolamets?) kes raportisse "ratsaniku" istutasid taastuvenergia kritiseerimiseks, võiksid häbeneda. Päikesepaneelist saab voolu ka siis, kui sealt augud läbi on lastud. Teistest tootmisvahenditest reeglina ei saa.
Re: Riigikaitse eelarve
Kuulasin err-ist nii Lanemani, kui Heremi selgitusi ja mulle jäi selline mulje (ma arvasin sama enne seda raportit), et kui toimuks mingi avalik debatt, siis Herem üksi ei jätaks kogu selle komisjoni vastu ühtegi kivi kivi peale, seda teadis ka see nö komisjon, mis selle paskvilli tagaselja tootis.
Teiseks Kiili kui kauaaegne KL ülem võiks siis ennast samuti avalikult piitsutada tegemata või valesti tehtud otsuste eest.
Teiseks Kiili kui kauaaegne KL ülem võiks siis ennast samuti avalikult piitsutada tegemata või valesti tehtud otsuste eest.
Re: Riigikaitse eelarve
Paar märkust.
Ma osapoolt otseselt ei vali, sest pole vajalikult pädev selleks, aga
Miks seda "Riigikaitsekomisjoni raportiks" nimetatakse?
Riigikaitsekomisjonis on 12 (kaksteist) liiget ja üks autoritest, Neeme Väli, ei ole riigikaitsekomisjoni liige kunagi olnud.
Raporti koostajaid, kes on ka Rriigikaitsekomisjoni liikmed on 5 (viis).
Kas see raport üllitati Riigikaitsekomisjoni konsensuse ja otsuse alusel, et seda saaks ametlikult sellisena nimetada?
Selle asja nimi peaks olema "Eruohvitseride raport"... aruanne, või pigem "arvamus" vms?
EKI
raport ‹-i, -it 2› ‹s›
kirjalik v. suuline ettekanne v. teadaanne kõrgemale isikule v. instantsile. sõj sõjaväelase määrustikukohane ettekanne ülemale.
https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=raport&F=M
Ma osapoolt otseselt ei vali, sest pole vajalikult pädev selleks, aga
Miks seda "Riigikaitsekomisjoni raportiks" nimetatakse?
Riigikaitsekomisjonis on 12 (kaksteist) liiget ja üks autoritest, Neeme Väli, ei ole riigikaitsekomisjoni liige kunagi olnud.
Raporti koostajaid, kes on ka Rriigikaitsekomisjoni liikmed on 5 (viis).
Kas see raport üllitati Riigikaitsekomisjoni konsensuse ja otsuse alusel, et seda saaks ametlikult sellisena nimetada?
Selle asja nimi peaks olema "Eruohvitseride raport"... aruanne, või pigem "arvamus" vms?
EKI
raport ‹-i, -it 2› ‹s›
kirjalik v. suuline ettekanne v. teadaanne kõrgemale isikule v. instantsile. sõj sõjaväelase määrustikukohane ettekanne ülemale.
https://arhiiv.eki.ee/dict/ekss/index.cgi?Q=raport&F=M
Re: Riigikaitse eelarve
https://www.delfi.ee/artikkel/120414575 ... uud-ei-oleKomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) selgitas, et seda raportit ei saa veel nimetada riigikaitsekomisjoni raportiks, kuna komisjon pole seda kinnitanud. „Enne seda on see lihtsalt kirjutis, projekt,“ lausus ta. Samuti selgitas ta, et raport on täitevvõimule ehk valitsusele soovituslik materjal, mitte seadus ega riigikogu otsus.
Möödunud aasta novembris otsustas komisjon üksmeelselt, et selline raport koostatakse. Selle eesmärk pidi olema esitada soovitusi Eesti julgeolekupoliitika aluste dokumendi koostamiseks. See dokument on praegu Stoicescu sõnul koostamisel ja riigikantselei esitab projekti komisjonile novembri lõpuks.
Stoicescu nentis, et tema ei leidnud raportist konkreetseid ettepanekuid ja soovitusi, nagu mandaat ette nägi. „Mina oleksin sellist raportit hoopis teistmoodi kujundanud, aga see on jällegi väga subjektiivne,“ märkis ta.
Eesmärk oli esitada soovitusi aga ühtegi soovitust esitada ei suudetud ...
No vähemalt härrad said ennast teiste peal avalikult välja elada ja oma solgipange tühjaks valada, loodetavasti hakkas neil nüüd kergem.
Re: Riigikaitse eelarve
Postimehe kommentaariumist: "Kanakarja kambakas"

Re: Riigikaitse eelarve
Minu arvates võtab see raport, sealt vastu vaatas mõtteviis ja asjadest „arusaamine“ päris hästi kokku selle, miks meil sõjalises riigikaitses paljud asjad suht keskpäraselt olid korraldatud sel perioodil, mis raporti koostajad ise suuremal või vähemalt määral „pumba juures“ olid. Ning viimase 10+ aasta jooksul toimunud suured positiivsed arengud versus raporti suutmatus nendele arengutele sisuliste ja loogiliste argumentidega kritiseerida kinnitab omakorda, et tõepoolest on enamik viimase kümnekonna aasta jooksul tehtud suuri otsuseid olnud ainuõiged.
Toon siia selle kohta üheainsa, aga ilmselt karjuvaima näite, kus raporti koostajate asjast arusaam on räiges vastuolus reaalse eluga. Nimelt väidetakse, et kaitseväe (paberil olnud) SA-struktuuri kahekordne kärpimine 2012. aastal koostatud uue 10-aastase arengukavaga oli katastroofiliselt vale väide ning et valmidusega on kõik väga-väga halvasti. Reaalne elu oli aga selline, et seejärel, kui seda toonast SA-struktuuri kohandati selliseks, et see oleks enamvähem kaetud reaalselt kasutada olnud rahade, ressursside ja inimestega, tekkisid KV koosseisu üldse esimesed üksused, mida oleks saanud nimetada reaalselt lahinguvalmis olevateks üksusteks, st tekkisid üksused, kuhu olid reaalselt ära määratud kõik ettenähtud tegev- ja reservväelased ning koosseisu- ja varustustabeli järgi ette nähtud relvastus, varustus, tehnika ja varud.
Enne seda oligi nii nagu Terras tunnistas, et ainsaks personali, relvastuse ja varustusega komplekteeritud üksuseks oli KV orkester – sellele lisaks oli tegevväelastest Scoutspataljon (millel toona endiselt ei olnud tegelikult kogu KVT järgi ettenähtud kraami) ning lisaks umbes kahe kergejalaväepataljoni jagu relvastust-varustust, millest ühte kasutas parajasti väljaõppes olev ajateenijate pataljon ning teist roteeriti brigaadi ja nelja kaitseringkonnna jalaväepataljonide vahel selle järgi, kellele parajasti korraldati pataljoni-taseme RÕK. Rohkem kui ühte jalaväepataljoni toona kunagi korraga RÕK-ile ei kutstutud sel lihtsal põhjusel, et sellisele pataljonile poleks suurt midagi peale käsitulirelvade ja individuaalvarustuse anda olnud.
Piisas SA-struktuuri kahekordsest kärpimisest ning kolmest aastast sihtiteadlikult tehtud hangetest ning hangitava kraami ladustamisest mõtestatud moel, ning juba 2015. aasta esimesel suurel Siilil oli võimalik korraga püssi alla kutsuda terve 1. jalaväebrigaad täies koosseisus ning lisaks veel kolm terviklikku jalaväepataljoni 2. brigaadist. Inimesed, kes väidavad, et selline areng oli negatiivne, kahjulik või ekslik, ei saa minu hinnangul lihtsalt aru ka kõige lihtsamatest asjadest.
Mis valmidust puudutab, siis ülalkirjeldatud areng koos 2016. aastast kehtima hakanud uue Riigikaitseseadusega (seesama „ebaõnnestunud seadus, mis likvideeris kahjurlikul moel Kaitseväe senise valmidusastmete süsteemi“ vms) tekitas võimaluse hakata ka reaalses elus hakata katsetamata suht suvaliselt valitud SA-üksuste tegelikku valmidust ja mobiliseerimiskiirust läbi lisaõppekogunemiste süsteemi. Mõned aastad hiljem polnud seetõttu probleem kutsuda ilma igasuguse eelhoiatuseta korraga välja nt terve jalaväepataljon ja brigaadi tagalapataljon (2019), või siis kaks pioneeripataljoni selleks, et idapiirile okastraattõkked rajada (2021). Põhimõtteliselt võimaldab selline süsteem ja reaalselt loodud SA-üksused soovi korral LÕK-i sildi all paari ööpäevaga ülesse tõsta kogu KV SA-struktuuri ilma, et selleks oleks vaja mingeid Kunnase seadusega ettenähtud valmidutasemeid, millel polnud kunagi mingit seost reaalse eluga ja võimekusega.
Olemata seda raportit kui tervikut veel mitte lugenud, julgen prognoosida, et kõik teised „leiud“ on seal raportis samasugused – on võetud raporti autorite aastatatagune kinnisidee; selle pealt väidetud, et „kõik on halvasti“ ja tehtud seda ilma, et väited oleksid mingitegi faktidega kuidagi toestatud või tõendatud.
Toon siia selle kohta üheainsa, aga ilmselt karjuvaima näite, kus raporti koostajate asjast arusaam on räiges vastuolus reaalse eluga. Nimelt väidetakse, et kaitseväe (paberil olnud) SA-struktuuri kahekordne kärpimine 2012. aastal koostatud uue 10-aastase arengukavaga oli katastroofiliselt vale väide ning et valmidusega on kõik väga-väga halvasti. Reaalne elu oli aga selline, et seejärel, kui seda toonast SA-struktuuri kohandati selliseks, et see oleks enamvähem kaetud reaalselt kasutada olnud rahade, ressursside ja inimestega, tekkisid KV koosseisu üldse esimesed üksused, mida oleks saanud nimetada reaalselt lahinguvalmis olevateks üksusteks, st tekkisid üksused, kuhu olid reaalselt ära määratud kõik ettenähtud tegev- ja reservväelased ning koosseisu- ja varustustabeli järgi ette nähtud relvastus, varustus, tehnika ja varud.
Enne seda oligi nii nagu Terras tunnistas, et ainsaks personali, relvastuse ja varustusega komplekteeritud üksuseks oli KV orkester – sellele lisaks oli tegevväelastest Scoutspataljon (millel toona endiselt ei olnud tegelikult kogu KVT järgi ettenähtud kraami) ning lisaks umbes kahe kergejalaväepataljoni jagu relvastust-varustust, millest ühte kasutas parajasti väljaõppes olev ajateenijate pataljon ning teist roteeriti brigaadi ja nelja kaitseringkonnna jalaväepataljonide vahel selle järgi, kellele parajasti korraldati pataljoni-taseme RÕK. Rohkem kui ühte jalaväepataljoni toona kunagi korraga RÕK-ile ei kutstutud sel lihtsal põhjusel, et sellisele pataljonile poleks suurt midagi peale käsitulirelvade ja individuaalvarustuse anda olnud.
Piisas SA-struktuuri kahekordsest kärpimisest ning kolmest aastast sihtiteadlikult tehtud hangetest ning hangitava kraami ladustamisest mõtestatud moel, ning juba 2015. aasta esimesel suurel Siilil oli võimalik korraga püssi alla kutsuda terve 1. jalaväebrigaad täies koosseisus ning lisaks veel kolm terviklikku jalaväepataljoni 2. brigaadist. Inimesed, kes väidavad, et selline areng oli negatiivne, kahjulik või ekslik, ei saa minu hinnangul lihtsalt aru ka kõige lihtsamatest asjadest.
Mis valmidust puudutab, siis ülalkirjeldatud areng koos 2016. aastast kehtima hakanud uue Riigikaitseseadusega (seesama „ebaõnnestunud seadus, mis likvideeris kahjurlikul moel Kaitseväe senise valmidusastmete süsteemi“ vms) tekitas võimaluse hakata ka reaalses elus hakata katsetamata suht suvaliselt valitud SA-üksuste tegelikku valmidust ja mobiliseerimiskiirust läbi lisaõppekogunemiste süsteemi. Mõned aastad hiljem polnud seetõttu probleem kutsuda ilma igasuguse eelhoiatuseta korraga välja nt terve jalaväepataljon ja brigaadi tagalapataljon (2019), või siis kaks pioneeripataljoni selleks, et idapiirile okastraattõkked rajada (2021). Põhimõtteliselt võimaldab selline süsteem ja reaalselt loodud SA-üksused soovi korral LÕK-i sildi all paari ööpäevaga ülesse tõsta kogu KV SA-struktuuri ilma, et selleks oleks vaja mingeid Kunnase seadusega ettenähtud valmidutasemeid, millel polnud kunagi mingit seost reaalse eluga ja võimekusega.
Olemata seda raportit kui tervikut veel mitte lugenud, julgen prognoosida, et kõik teised „leiud“ on seal raportis samasugused – on võetud raporti autorite aastatatagune kinnisidee; selle pealt väidetud, et „kõik on halvasti“ ja tehtud seda ilma, et väited oleksid mingitegi faktidega kuidagi toestatud või tõendatud.
Re: Riigikaitse eelarve
Et nagu rohkem "Sõjakomissariaadi" tase või nii ?Inimesed, kes väidavad, et selline areng oli negatiivne, kahjulik või ekslik, ei saa minu hinnangul lihtsalt aru ka kõige lihtsamatest asjadest.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 5 külalist