www.militaar.net

Veel Tarolt

Igor Taro
·
Valitsus kuulutab välja taastuvenergia tootmise vähempakkumise konkursi mingile ajaperioodile teatud mahuks - nt. kuni 100% Eesti aastasest tarbimisest võ 120%. Vastavalt sellele laekuvad pakkumised. Ka 120% mahus tootmist ei kata tarbimist igal
ajahetkel, nii et midagi peab veel olema. Subsideerimise ulatus sõltub tingimustest. Investeeringut tehakse ainult tasuvuse korral, mittetasuvat elektritootmist keegi püsti ei pane. Küsimus on selles, et kui tootmist üledimensioneerida liigselt, siis tuleb ju seisutunnid ka kinni maksta.

Kahe viimase aasta tootluse tabelid
.

Siin on Euroopa ja USA kaardid samal põhjalaiusel, kus on näha, et kui kaugel põhjas me tegelikult asume ja miks meie oludes ei toimi 99% maakera rahvastiku kogemused ja netitarkused päikseenergiast.

USA põhjaosariikides ja Lõuna-Euroopas moodustab Jaanuari päikseenergia toodang ca 30% kesksuvisest kuutoodangust.
Kuigi aastatoodangud on samas suurusjärgus, siis kuude lõikes on erinevus üle 100 korra ja isegi kui iga päev paneele lumest puhastada võib saada terve talve jooksul ühe suvepäevaga võrdse toodangu.

Lõppude lõpuks on ajakirjandusse ka üks mõistlik artikkel elektrivarustuskindlusest jõudnud https://arvamus.postimees.ee/7933519/ka ... e-kartulid

maksipoiss kirjutas: ↑08 Jaan, 2024 7:28 Lõppude lõpuks on ajakirjandusse ka üks mõistlik artikkel elektrivarustuskindlusest jõudnud https://arvamus.postimees.ee/7933519/ka ... e-kartulid

Täiega artikli sisuga nõus. Ma võin ennast tuumajaamade alal vist juba akadeemikuks kirjutada - esimese erialase kirjanduse sain lasteaia lõpupeol (kus aatomi ehitus ja tuumaenergia seletati plasteliinist kerade abil ära), vastava teose suutsin edukalt läbi lugeda enne seda kui olin autoga koju jõudnud... Ja jah. Elektronid ei ole kartulid mida saab kotiga vedada või salve mahutada. Päikeseenergia meie laiuskraadidel toimib hiliskevadest varasügiseni... piisab kui praegu pilk taevasse visata ja vaadata paljukest seda õiget päikest näeb - isegi selge ilmaga kui pakane paugub. Tuulega on nii et kui on nõrk siis selleks et ära elada on vaja paljupalju tuulikuid, see paljupalju seisab tugevama tuulega aga jõude sest pole kuhu ja kuidas salvestada või edasi saata - nagu artiklis toodud, on vaja tuhandeid salvesteid, ja kümnetes kordades paremaid välisühendusi et üleliigset energiat saata sinna kus vaja (kui sel hetkel see koht eksisteerib). Ehk kui me räägime suurtest mereparkidest - siis nende rajamine on jäänud just viimaste puudumise tõttu toppama - üks asi on propeller lainete kohal tiirlema panna, teine asi aga on sinna viia ülekandeliin, ehitatda salvesti, arendaja ootab et keegi teine selle teeks. Ja et riik garanteeriks. Riigiga on aga see jama et ametnikud kes vastaval teemal peavad otsustama, oskavad küll õigekirja ja vastavatest paberitest õiget vastust otsida, tihti aga nende teadmised sellega ka piirduvad (kasvõi järelkuulake viimast meretundi (Kuku) kus räägiti jäämurdmisvõimekusest - suurele osale inimestest tuleb uudiseks isegi see et meil meri jäätub - ja üldse on riigi põhiprobleem et eelarve määrab vajaduse, mitte vajadus ei määra eelarvet).

Muidu aga kui päikese puudumine välja arvata siis pole meie asukohal (vt allolevat kaarti) viga midagi...

Paadunud aiandusfännina pean selle kaardi kohta ütlema, et see on muidu igati tore, aga viikingid jõudsid siiski P.-Ameerikas veidi rohkem lõuna poole, kui said viinamarju korjata. Viinamarjad kasvavad seal samuti umbes Prantsusmaa laiuskraadil, aga talved on seal külmad tänu ida-läänesuunaliste mäestike puudumisele. Tänu sellele on need viinamarjad külmakindlad ja tänu sellele saame ka meie siin juba sealt pärit hübriidseid sorte kasvatada (kõige varajasemaid, hilised ei jõua siin küpseda).

Natukene ka tuumauudiseid väljaspoolt Eestit:

1. Nuscale koondab 40% töötajatest:
https://neutronbytes.com/2024/01/05/nus ... its-staff/

2. Prantsusmaa plaanib 6 uue reaktori asemel 14. Loodetavasti suudavad atrofeerunud tarneahela sellega töökorda saada:
https://www.reddit.com/r/nuclear/commen ... w_nuclear/

3. Poola plaanib 3-4x AP-1000 reaktoriga jaama ehitama hakata 2026, esimene reaktor loodetakse tööle panna 2033:
https://www.wnp.pl/energetyka/polska-el ... 91419.html

4. Prantslased plaanivad tõsta tuumajaamade tootlust 48GW pealt jaanuari keskpaigaks 55GW peale (ja kevadeks siis alla tagasi):
https://energygraph.info/d/uMjgqrW4z/ag ... ty?orgId=1

Pilt

Üldse väga põnev leht, mis näitab üsna täpselt kuidas nende reaktorite "downtime" on sätitud. Ikka päris palju peavad need maas olema, õnneks peale 2023. aastat on kõige koledam möödas:

https://energygraph.info/d/cM9gMNZ4k/av ... ne?orgId=1

Siiski ei tule need lähedalegi Saksa reaktoritele, mis käisid lõpuni nagu kellavärk, kuni jõuga kinni keerati

Täpne ülevaade: (sulgudes on esmalt plaanitud töösse lülitamise aeg vs nüüdne)

Reactors stopped in 2022

Golfech 1 (1310 MW P'4) - 16/Aug/2022 11/Jan/2024 - 10-year inspection + corrosion check

Reactors stopped in 2023

Saint-Laurent 2 (915 MW) - (31/Aug/2023) 7/Jan/2024 - 10-year inspection

Chinon 1 (905 MW) - (30/Oct/2023) 15/Mar/2024 - 10-year inspection

Saint-Laurent 1 (915 MW) - (25/Nov/2023) 27/Jan/2024 - Partial inspection

Cruas 2 (915 MW) - (17/Dec/2023) 10/Jan/2024 - Partial inspection

Blayais 2 (910 MW) - (23/Dec/2023) 22/Jan/2024 - 10-year inspection

Gravelines 2 (910 MW) - (24/Dec/2023) 23/Jan/2024 - 10-year inspection

Bugey 5 (880 MW) - (1/Jan/2024) 12/Jan/2024 - Repair

Dampierre 3 (890 MW) - 11/Mar/2024 - 10-year inspection

Bugey 3 (910 MW) - 6/May/2024 - 10-year inspection

Reactors stopped in 2024

Chooz 1 (1500 MW N4) - 7/Jan/2024 8/Jan/2024 - Safety test

46 of the 56 operational units are currently active

maksipoiss kirjutas: ↑08 Jaan, 2024 7:28 Lõppude lõpuks on ajakirjandusse ka üks mõistlik artikkel elektrivarustuskindlusest jõudnud https://arvamus.postimees.ee/7933519/ka ... e-kartulid

Hea artikkel AKF poolt, pani ka minu üle tüki aja PM eest raha välja käima...

Taivo Sepp

Tuuleveskite ja fotogalvaanika kasutamisega kaasnevad tõsised kulud. Saksamaa peab ehitama ligikaudu 50 gaasielektrijaama. Neil on puudu 60 miljardit eurot
Saksamaa eelarves on puudu 60 miljardit eurot ja vahepeal plaanib sakslane aastaks 2030 ehitada umbes 50 uut gaasielektrijaama. Seda kõike selleks, et varuda ilmastikust sõltuvate tuule- ja päikeseelektrijaamade pauside ajaks energiat.
Taastuvenergia Saksamaal
Saksamaal on söest loobumisega tõeline probleem, kuigi nad tahaksid sundida teisi EL-i liikmesriike võimalikult kiiresti sellist otsust langetama.
Veel paar päeva tagasi rõõmustas Saksamaa asekantsler ning majandus- ja kliimakaitseminister Robert Habeck, et üle poole Saksamaa elektrist pärineb taastuvatest allikatest.
Aasta alguses seisuaruannet esitades jäi mainimata, et iga tuulik ja iga fotogalvaaniline süsteem vajab juhitavat reservvõimsust, mis lülitub sisse siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. – märgib "Die Welt".
Habecki juhitava ministeeriumi hinnangul tuleks ohutuse tagamiseks ehitada aastaks 2030 uued umbes 24 gigavatise võimsusega gaasielektrijaama. See tähendab, et vähem kui 7 aasta pärast peaks Saksamaa ehitama umbes 50 suurt gaasi elektrijaama

Saksamaa ei ehita mitte ühtegi gaasielektrijaama. Selline tegevus (riigi poolne elektrijaamade ehitus) on minu teada EL-s keelatud.
Mida riik saab teha, on osta võrguhalduri kaudu stabiliseerimisreservi (võrguhaldur ütleb siis investoritele, et "tehtagu" ja, et "meie garanteerime"), aga selle mõju riigieelarvele on väike, kuna selle maksavad kinni tarbijad.

Üks päris informatiivne leht energia tooltuse jälgimiseks maa või tüübi kaupa:

Siin Eesti 3 kuu tuul:
https://intermittent.energy/d/dd01537d- ... 90d&to=now

ja päike

https://intermittent.energy/d/dd01537d- ... 90d&to=now

Seal kõigi EL riikide info + kanada jms.

Üsna märgiline on graafik, kui panna graafikule nõudlus + kogu eesti tootmine (põlevkivi, biomass ja kõik) kokku:
Pilt

Vähemasti 500MW CO2 vaba energiat oleks meil vaja julgelt pool aastat. Suvel ka tegelikult pool ajast (kuigi ühte teist saaks ühtlustada akudega)

Sama info liigiti eraldatult (siin see "other" on põlevkivi)

Siin kogu aasta tarbimine ja pakkumine (päevase intervalliga) aga eriti kirjuks läheb kui vaadata tunnise intervalliga (vajab laia ekraani)

Seal ka teisi huvitavaid "dashboarde":
Kogu aasta 3 tunni keskmine tootmisliigi lõikes

Üsna huvitav ka vaada kui erinev tuleb sama graafik, kui vaadata viimase 6 kuu nõudlust ja tootlust:

1. päeva täpsusega:
Pilt

2. tunni täpsusega:

Pilt

Legend: roheline joon on hind, punane joon on nõudlus, värvilised alad siis eri tootmisliigid. beežikas "other" on põlevkivi.

Näitab üsna hästi kui vähe need hetkelised päikese "tipud" aitavad meid ja kui palju oleks rohkem vaja kui soov oleks seda (vähemalt 30% kaoga) salvestada ja ka öösiti kasutada. Loomulikult näitab ka, kui palju me tegelikult impordime.

Kõik parameetrid ilusti otse muudetavad (importi eksporti näeb näiteks ka "transmission" parameetriga viimastes graafikutes), kes viitsib saab ise uurida

Oi, see on tore sait. Aitäh, akf Gideonic.

Siinkohal rahvale rõõmustamiseks üks kena graafik, mis oleks sobinud väga kenasti illustreerima ka minu artiklit:

https://intermittent.energy/d/dd01537d- ... 4794015240

Ehk siis pilt, kus on koos Eestis toodetud tuule- ja päikeseelekter nädalaste perioodide lõikes ning pandud graafikule koos nõudlusega.
Tulemuseks on selgelt näha aina võimenduvad augud külmadel perioodidel, mis tulenevad päikeseenergia osakaalu suurenemisest.

Muide, mis artiklisse ei jõudnud - arvutasin välja, et kui roheliste eesmärk on saada ~3 TWh elektrit aastas "biomassi" (loe: metsa) põletamisest, siis see tähendaks ca. 40% aastasest raiemahust ajamist Narva ahjudesse. No küll see kõlab alles roheliselt

Arvutuse alused:

Segapuit (võrdsetes osades kuusk, mänd, kask)
Jaama tõhusus 35% (ilmselt on väiksem, kuna peab energiat andma kõikuval režiimil)
Puidu niiskussisaldus 20%
2021 aasta raiemaht

Ja samalt lehelt veel natuke vana teema täienduseks, kuidas "tuumaenergia ei ole juhitav".

Antud graafikud näitavad Prantsusmaa viimase 30 päeva tarbimiskõverat vs tootmine:

https://intermittent.energy/d/3sj6qwA7z ... te&orgId=1

1. graafik on päike, teine tuul ja kolmas tuumaenergia.

Teen eraldi väljavõtte detsembri lõpust, kui tarbimist oli vähem ja tuult keskmisest rohkem. Mõlemal graafikul punane joon on siis tarbimine, ülemine graafik on tuul, alumine tuumaenergia:

Pilt

Niipea kui tuult oli piisavalt palju (või tarbimist piisavalt vähe) et katta suuremat osa nõudlusest, hakati tuumaenergi väljundit vähendama ja järgiti nõudlust väga täpselt. Niipea kui tuul kadus või tarbimine tõusis, maksimaliseeriti tuumaenergia väljund (sest ilma gaasita nagunii ei katnud ära).

Kahjuks ei mahtunud teljed pildile, seega neile kes ei viitsi linki avada lisan et need kaevud seal alumisel graafikul on tegelikult üsna suured.

Näiteks:
24.12.2023 kell 20:00 tootsid tuumajaamad kokku 37,9GW
25.12.2023 kell 01:00 tootsid tuumajaamad kokku 35,4GW
25.12.2023 kell 6:00 tootsid tuumajaamad kokku 29,4GW
25.12.2023 kell 15:00 tootsid tuumajaamad kokku 33,1GW
25.12.2023 kell 20:00 tootsid tuumajaamad kokku 39,4GW

24-25 detsembri täpne ajavahemik eraldi vaadatav siin.

Ehk siis 24h jooksul muutus tuumaenergia tootmine circa 10GW ulatuses (ehk umbes 10x Eestu hetketarbimise jagu) - täpselt pikki nõudmisgraafikut. Kusjuures päikese tootmise lõppemisel ja nõudluse kasvul kellaaegadel 15:00 - 20:00 lükati tuumaenergiat peale "tühise" 6,2 GW jagu.

Loodetavasti ei pea nüüd mõnda aega siin foorumis enam lugema kuidas "tuumaenergia ei ole juhitav".

Lihtsalt tekkis mõte, et kas siin foorumis (mina kaasaarvatud) ollakse lihtsalt nii tuumaenergia poole kaldu. Aga siiamaani polegi nagu eriti teist paremat alternatiivi diskussiooni käigus välja tulnud.
Vesiniku, päikese ja tuule pooldajad jätavad nagu numbrid enda arvutustest välja.

muruniiduk kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 12:52 Lihtsalt tekkis mõte, et kas siin foorumis (mina kaasaarvatud) ollakse lihtsalt nii tuumaenergia poole kaldu. Aga siiamaani polegi nagu eriti teist paremat alternatiivi diskussiooni käigus välja tulnud.
Vesiniku, päikese ja tuule pooldajad jätavad nagu numbrid enda arvutustest välja.

Mitte numbreid ei jäeta arvutustest välja (naljakas lause iseenesest) vaid arvutusi ei tehtagi. Või siis jäetakse aluseeldused saladuseks.

Ei ole tuumaenergia poole kaldu. Mina isiklikult (ja usun, et paljud akf-d ühinevad minuga) ei arva, et tuumaenergia oleks mingi nunnu asi, millega õhtul linna peale patseerima minna. Inimesena, kes on elanud üle kogu selle nõukaaegse tuumavarjendite hirmu, selle hirmu, et "äkki isa kutsutakse Tšernobõli" jms. on mul päris terav ettekujutus tuumaenergia ohtudest. Samas on teised alternatiivid veel hullemad nagu näiteks:
1. Massiivsed elektrikatkestused
2. Majanduse pikaajaline seisak võ regressioon (praegu toimub)
3. Tööstuse lahkumine Eestist
4. Rängad CO2 kvooditasud, mis ajavad elektri hinna taevasse
5. Suurel hulgal Eesti metsa ahju ajamine selleks, et talveöödel autode akusid laadida

Ehk siis, kui me tahame CO2-vaba elektritootmist, siis ega tuumajaamast paremat lahendust Eestis olemas ei ole. Elaks me veel Kreekas, kus roheenergia toodangu tipud jälgivad üsna kenasti nõudlust (suvel käib üks kõva konditsioneerimine). Lisaks on Kreekal täiesti arvestatav vesisalvestuse võimekus loomisel, mille kõrval Paldiski Energiasalv on täpe.

www.militaar.net

EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek

Re: EV energia ja julgeolek