www.militaar.net

Selle rahvasoomuki teemaga seoses tekiks ju kohe küsimus et kas poleks reaalsem, praktilisem ja kiirem lihtsalt üritada hankida liitlastelt suuremat kogust M113?

Reaalsem, praktilisem ja kiirem oleks ilmselgelt KÕIKE sisse osta. Kas lugupeetava isamaja vundamendi serva alt juba on leitud midagi, mida selleks kõigeks vahetada. Nafta ja gaasileiukoha avastamisest poleks vist praeguste trendide jätkumise puhul erilist pointi. Ja ühtlasi väike ajugümnastika- miks on Venemaa majandus seal, kus ta parasjagu just on...

Lemet kirjutas:Reaalsem, praktilisem ja kiirem oleks ilmselgelt KÕIKE sisse osta. Kas lugupeetava isamaja vundamendi serva alt juba on leitud midagi, mida selleks kõigeks vahetada. Nafta ja gaasileiukoha avastamisest poleks vist praeguste trendide jätkumise puhul erilist pointi. Ja ühtlasi väike ajugümnastika- miks on Venemaa majandus seal, kus ta parasjagu just on...

Ega see et asi kodumaal valmis treitud ei tähenda automaatselt et tema hinna ja kvaliteedi suhe on parem kui väljast sisse ostes. Maailmas küllaga relvasüsteeme mida kasutab ainult tootjariik ning keegi teine millegipärast huvi ei tunne. Mis puutub Venemaasse, siis ei saa ju öelda et tüübid poleks üritanud kodumaal asju toota. Võta kasvõi nende autotööstus, aastakümneid tööd aga kõigi teiste jaoks on nad endiselt naljanumber.

Lisaks, minu meelest on "kiirus" meie jaoks hetkel vägagi relevantne mõõdupuu. Leian et saada natuke vähem aga kiiremini (nii 5-10 aasta jooksul) on hetkel meie jaoks mõtekam, kui et teha pikema vinnaga selleks et 10-20 aasta pärast saaksime veidi rohkem.

Ega see et asi kodumaal valmis treitud ei tähenda automaatselt et tema hinna ja kvaliteedi suhe on parem kui väljast sisse ostes.

Nõus, ei pruugi olla. Samas jäävad siin tootes märkimisväärsed summad Eestisse. Ja ei pea üldse silmas vaid rahvasoomukeid, vaid mõttelaadi laiemalt. Mis praeguses õlemaailmses majandusseisus ei oleks teps mitte vähetähtis.

Lisaks, minu meelest on "kiirus" meie jaoks hetkel vägagi relevantne mõõdupuu

Teemat on sõõrutatud ainuüksi siinsel foorumil aastat kümme....tasub vanu teemaid aeg-ajalt lehitseda

P.S. Mille eest kõike sisse osta, jäi ikka vastuseta.

Kas keegi oleks nõus nimetama rahvasoomuki vastuvõetava hinna ?
Ma siis igavusest igaksjuhuks kalkuleeriks, mida selle eest saab.
Ma muidugi hoiatan ette, et näiteks vajaliku terase tonn maksab hulgiostu puhul miskine 4000Eur
Kui asi ehitada 6x6 skeemi järgi, siis oleks mõistlikuks terasekoguseks korpusele mingi 10 tonni.
Vähemaga saab kah, aga see ei garanteeri piisavat kaitstust. Vajamineva terase hind tuleks nüüd korrutada kolmega, siis saab valmiskere hinna. Sillad mootor ja muu pudi maksab samapalju juurde. Pole odav lõbu ...

Kasutatud Pasi eest maksti ca 256 000 euri tükist...

Isand Kulibini käest saaks arvutuste kohaselt 240 k eest tutika! No kurat ,KaMin peaks nüüd küll sarvist haarama ju.....

paariminutilise surfamise järel leidsin (soomekeelse) väga asjaliku ülevaate PASI loomisest. Õigemini küll kodumaise soomuki loomisest Soomes http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... rtfgVq_pKA Tasub ka tähele panna, et riigi poolt juhitud arendustöö ebaõnnestus täielikult ja valmis mudelit esitleti hiljem, kui asja, mida mitte mingil juhul ei taheta.

Väga riivas silma Kulibini lahmiv hinnanguandmine

Mingi TOW sarnane nõkats on ju kiviaegse elektroonikaga ja ega Jawelin ole parem ... Jahutamist vajav IR matriits lahutusvõimega 64x64 pikslit, kõrgtehnoloogia my ass !

On nüüd kaasfoorumlane maailma avastamas? Järgmise lõiguna võiks panna "avastuse", et kosmosetehnoloogia on pärit 70-datest. On ütlemata selge, et tänapäeval leiab ka Noore Tehniku poest juppe, mis üksikuna tehniliste näitajate poolest on võimekamad paljudest sõjatehnika kasutuselolevatest vahenditest. Tähtis on ikka ja alati terviku toimimine, mitte ühe või teise komponendi moodsus. Javelini on tootmise algusest lastud tuhandeid rakette, ning toimimisprotsent on lähedal maksimaalsele võimalikule, ehk 100-le. Võibolla on see hoopis sõdurile tähtis? Ühesõnaga - masendav seisukoht ja masendav arusaamatus arendustöö toimimisest.

Sinnamaani me ei ole veel jõudnud, et sisuliselt iga raketi teeksime käsitööna ja parimatest võimalikest juppidest. Kas jõuamegi? Kas seda oleks vaja?

Kuid selle rahvasoomuki juurde korraks tagasi. Kas tõepoolest pole vaja muud, kui osta see 10 tonni terast (hulgihinnaga) ja kokku keevitada(?) soomukikujuline karp? Et sellest piisabki?

Arutletakse siin rahvasoomukist jms.
Ilmselt kordi läbi arutletud teema kuid alustuseks võiks
kasvõi padruneid Eestis toota.
Selmetjama korral Brasiiliasse tellimus teha...

Veiko Palm kirjutas:paariminutilise surfamise järel leidsin (soomekeelse) väga asjaliku ülevaate PASI loomisest. Õigemini küll kodumaise soomuki loomisest Soomes http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=& ... rtfgVq_pKA Tasub ka tähele panna, et riigi poolt juhitud arendustöö ebaõnnestus täielikult ja valmis mudelit esitleti hiljem, kui asja, mida mitte mingil juhul ei taheta.

Ja SISU töötas selle Pasi prototüübi välja Jumala armust, ilma varem tehtud arendustöödega avastatud tupikuid teadmata.....?

Meil ebaõnnestuks taoline konkurss 120% kindlusega, kui me kodumaiseid tootjaid näha sooviks. Lihtsalt Eestis pole Valmetit, SISU't ja taolisi tootjaid. Soomes pole täna probleem panna tükkidest hävituslennuk kokku. Väiksema sõjalaeva puhul poleks siin probleemi, aga taolises mastaabis transpordivahendite ehitus kui selline siin puudub, liiati veel selliseid kellel oleks nipsust võtta mingi 20 miljonit kõige primitiivsema prototüübi tegemiseks.

Käisin eile ühes ettevõttes, kes valmistab eriveokeid ja pealisehitusi, kontoris oli 2 inimest ja 2-3 pealisehituse kallal nokitses kümmekond töölist võib-olla tuhandel ruutmeetril. Eestis tavaline antud sektori tase (hea, et seegi on). No selliselt stardilävendilt jääb Pasi sündimata, sest igaüks, kes majandusasju natuke jagab, saab aru, et taolise suurusega ettevõtjatel pole lihtsalt taolisteks eksperimentideks raha ja veelvähem hakkab keegi ilma käega katsutava nõudluseta midagi selleks tegema. Selle asemel nokitseme teha väikeseeriatena lumesahkasid, kallurikaste, paneme üksikute tellimustena mõne veoki raudteel sõitma ja sellele tasemele meie antud valdkond jääbki.

Veiko Palm kirjutas:Kuid selle rahvasoomuki juurde korraks tagasi. Kas tõepoolest pole vaja muud, kui osta see 10 tonni terast (hulgihinnaga) ja kokku keevitada(?) soomukikujuline karp? Et sellest piisabki?

Miks nii pressimistlikult?

1. Näiteks otsing "armored unimog"

Oleks ju see meie enda soomustatud unimog-gi supper edasiminek!
http://www.mil.ee/et/kaitsevagi/tehnika ... unimog-435

Eriti kui sellega saaks kaetud liikuvad ülesanded.
Siin sai natukene seda seletatud:
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... &start=390

Ehk siis unimogi (või mõni teine põhi) ja plekk ümber (võib ola ka litsenseeritud).
Äkki remondiks ja (kerg)soomustaks olemasolevad seisvad mog-id ära?

2. Teine võimalus oleks kaubelda näiteks VAB (või jänkidelt midagi) + jooksuosa varuosad ja SEBE teeks remondi?

Smith kirjutas:Arutletakse siin rahvasoomukist jms.
Ilmselt kordi läbi arutletud teema kuid alustuseks võiks
kasvõi padruneid Eestis toota.
Selmetjama korral Brasiiliasse tellimus teha...

Ma tahtsin juba enne sama küsida, aga arvasin, et kuna ma sellest spetsiifiliselt mõhkugi ei jaga, siis pole mõtet ennast lolliks teha
Lisaks äkki MP-de tootmine?

**********************************************

Eesti enda nn "autotööstusest" ja masinaehitusest rääkides.....

http://forte.delfi.ee/news/auto/soomusa ... d=30034719

Kombat Т98 on vene konstruktori Dmitri Parfjonovi töövili, kelle tuntud projektid on ka sportkupee Laura. Koostöös Peterburi firmaga Avtokad, mis tegeleb autode soomustamisega (sealhulgas inkassaatorite autodega), sai ta 1998. a. kokku seltskonna, mis töötas kahe aastaga välja esimese testimiseks mõeldud soomuki prototüübi, mis sai nimeks T98 (Team-98) Kombat. 2004 sai mudel Venemaa vastavussertifikaadi, mille järel korraldati ka väikeseeriatootmine.

Kuus aastat läks meestel arendamise algusest toote sertifitseerimiseni.
Selle isendi kaitseklassid jäävad küll ainult B3 ja B7 vahele, aga ilmselt on isend igas mõttes siiski parem, kui suures hädas tsiviilveokite külge terasplaate keevitades.

Asjatundja: Eesti auto on kahjuks alati sündinud põlve otsas
http://www.ohtuleht.ee/606897/asjatundj ... olve-otsas

Eelmisele artiklile lisaks: meil tehti kunagi Talleksis isegi kaevikumasinaid rahvamajanduse tarbeks.
Ilmselt oleks vajadusel olnud potentsiaali ka этц 202в-st suurema võimsuse ja laiemate kaevetega hakkama saava isendi arendamiseks/loomiseks.
https://www.youtube.com/watch?v=8dd3gBAoBxs
https://www.youtube.com/watch?v=C5e8APQ9MXQ


Veel huvitavat lugemist
http://eprints.tktk.ee/1179/1/S%C3%B5id ... lidega.pdf

Siin on ennegi toodud näiteid, kus "rahvasoomuki" on valmis teinud ettevõtted riikides, mis on Eestist märksa tagasihoidlikumal tehnilisel tasemel. Oponeerides isand Trummile- kerede keevitamine ei pea ju üldse mingis autodega seotud ettevõttes toimuma. Jooniste põhjal võib selle kokku keevitada ju ka mõni teine suuremahuliste keevitustöödega tegelev firma, neid jagub Eestis omajagu. Ja kui külastatud ettevõte oli Vana-Narva maanteel, siis see äriühing on läbi aegade oma võimekuse, kaadri- ja muude probleemidega "kuulus" olnud.

Ja SISU töötas selle Pasi prototüübi välja Jumala armust, ilma varem tehtud arendustöödega avastatud tupikuid teadmata.....?

Mis see lause nüüd tähendas? Mina leidsin huvitava kirjatüki ja tahtsin kõigiga jagada, ning siis järsku ...

Soomlaste näite puhul oli tegemist vägagi kiire arendustööga - kõik kokku alla 10 aasta - ja see on märkimisväärne. Meie puhul (räägime siin ikka soomukist veel, mitte UNIMOGi kindlustamisest) tähendaks see aastat 2025 ehk. Ja siin vahet ei ole, kas arendustöö teeb eraettevõtja või hoopis riik. Tähtsad küsimused on pigem tasuvus ja muud sellised.

Pidasin silmas seda, et küllap oli seal info ebaõnnestunud varasematest asjadest huvilistele kättesaadav ja SISU võis neid probleeme eduka proto loomisel lihtsalt vältida.
Nagu täna, uut kodumaist täpsuspüssi luues on võimalik lihtsalt hankida info, miks senitehtu ei sobinud ja neid probleeme vältida, selle asemel, et samad ämbrid ise ära proovida.
Ilma M14 projekti kogemuseta aga tuleks need ämbrid enne läbi proovida.

Pasit peetakse muidu üsna õnnestunud masinaks (ka XA-180 ehk esialgsel kujul) (eriti kui vaadata tema lihtsust), sellised asjad päris nipsust ei sünni, enne on ebaõnnestumised.
Kui Soome riik oma raha eest need ämbrid kätte näitas, siis oli ju erategijatele sellega kõva kiirendus kätte antud.

Ka jõudmiseni BTR-80 tasemele käidi neid ämbreid omajagu läbi, paljud siin teavad, et esialgne BTR-60 oli.....presentkatusega...