www.militaar.net

Kilo Tango kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 13:10
Ei ole tuumaenergia poole kaldu. Mina isiklikult (ja usun, et paljud akf-d ühinevad minuga) ei arva, et tuumaenergia oleks mingi nunnu asi, millega õhtul linna peale patseerima minna...

Pigem nii mõtlengi, et keegi ei ole vabatahtlikult selle poole kaldu, et hirmus põnev tehnoloogia ja tahaks ka. Vaid pigem see on halvas olukorras kõige parem lahendus.

muruniiduk kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 12:52 Lihtsalt tekkis mõte, et kas siin foorumis (mina kaasaarvatud) ollakse lihtsalt nii tuumaenergia poole kaldu. Aga siiamaani polegi nagu eriti teist paremat alternatiivi diskussiooni käigus välja tulnud.
Vesiniku, päikese ja tuule pooldajad jätavad nagu numbrid enda arvutustest välja.

Kahtlemata on ka tuumaenergial probleeme küll ja veel. Eriti suur väljakutse on just uute võimekuste rajamine ennast veel tõestamata jaamade tüüpide puhul (nagu ka Fermi plaanitud BWRX-300) atrofeerunud tarneahela ja karmide nõuetega Lääneriikides.

Peale Lõuna-Korea APR-1400 meil vist ei olegi näited Lääneriikide poolt hiljaaegu edukalt rajatud tuumareaktoritest, kus oleks eelarvest ja tähtaegadest enamvähem kinni peetud.

Tunnistan pattu, et kipun ka ise tuumaenergiat üle ka müüma. Lihtsalt netiavarustes pidevalt juhtun pidevalt kokku seltskonnaga, kes bipolaarselt arvavad korraga et "et kogu tuumaenergia tuleks kohe kinni panna kui ohtlik, mõttetu ja kallis" ja samas et "eluliselt tähtis on juba 2050 aastaks kliimaneutraalsuseni jõuda!". Seetõttu juba allergiline osade arvamuste/sõnavõttude suhtes.

Kui nüüd vaadata asja natu laiema pilguga. Mismoodi oleks meil üldse võimalik pikemas perspektiivis elektrit toota, tehes seda võimalikult vähe materjali raisates ja nii, et sõltuksime võimalikult vähe geopoliitilistest vaenlasest ja nende tarneaehlast?

Siin on ilus graafik erinevate elektritootmise tehnoloogiate materjalimahukusest (koos kütusega ja ilma). Algupärased allikad siis Tourani (2023) ja Wang (2023) analüüsid - kohandatuna projekteeritud eluea ja kasutusteguri suhtes.



originaalpostitus.

Mina küll ei näe pikas perspektiivis (laste ja lastelaste ajaskaalal) alternatiive. Kõik muu on (MWh kohta) suurusjärkude võrra raiskavam.

Samas see kõik aitab meid "kohe ja praegu" väga vähe. Isegi kui oleksime tuumajaama rajamise ettevalmistusega alustanud hoogsalt juba sõja eel, 2021. aastal, ja kõik laabuks ideaalselt, saanuks esimese reaktorid võrku ühendada parimal juhul circa 2030.

Samas eks tuumajaamadega ongi nagu puudega. parim aeg istutamiseks oli 30 aastat tagasi. Järgmine parim aeg on täna. Ka näiteks praegu alustatavad gigantsed meretuulepargid ei valmiks ennem 2030ndate algust.

Pooldamisest (poliitikast) üksi ei piisa. Rohkem loeb, kuhu alla sa raha paned.
Mind huvitas hiljuti üks konkreetne päev, kus börs viis hinna lakke ja vähemalt Tartus oli väga ilus karge ja päikeseline päev. Huvitusin, kas taoline päev kohas, kus palmid naturaalselt ei kasva, on päikesejaam on abiks, teenib raha ja toodab energiat. Praktikud vastasid: ei tasu harjaga pühkimise vaeva. Üksiku päeva pealt ei saa kahtlemata üldistada päikeseenergia kasulikkust või tuumajaama rajamise vajalikkust. Kuid mingi info ikkagi annab. Üks suvi oli huvitav, kus tolle aja anomaaliana oli küll tarbimine all, kuid teenistus päikesest ja tuulest suurepärane hinna tõttu. Viimase suve kohta võib öelda, et hind on nii madal, et isegi börsisüsteemist väljujad ja riiklikult reguleerijad jäid targu vakka. Arvatavasti olemegi siirdes, kus toimub uue tasakaalu leidmine.
Seda mõjutav poliitika läheb samuti tähtsamaks. Juba eurovalimistel saab vähemalt 2 parlamendierakonna poolt hääletada, kes on röhepöörde suhtes skeptiline, ja vähemalt 2 parlamendierakonna poolt hääletada, kes arvavad, et rohepööre on vajalik. Loodetavasi tõuseb see julgeoleku valikute järel tähtsuselt teiseks teemaks.

PS. Kiidan ka amatöörekspertide nooremeksperdi Tiigisoon artiklit. Hästi, heas keeles, vaimukalt, argumenteeritult kirjutatud. Kahju, et tuumaenergial ta pikalt ei peatunud. Loodetavasti tuleb temalt järge ja kirjutab tuumast, mis väärib eraldi lugu. Seal saab samuti kasutada analüüsi, mis viib riigist raha välja (tuumkütuse ost), börsi mõju (Uraani ja rikastatud uraani hinnadünaamikat), keskkonnaalaseid jt aspekte.

Gideonic kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 13:17 ... Ka näiteks praegu alustatavad gigantsed meretuulepargid ei valmiks ennem 2030ndate algust.

Sellega on keerukam lugu, kui pealtnäha paistab. Tulenevalt asjaolust, et tuugeni võimsuse väljund sõltub tiiviku raadiuse ruudust, on viimasel ajal tuugenid reipalt kasvanud. Kui 10 aastat tagasi oli normaalne tuugen ~2-3MW (näiteks 2012 valminud Paldiski tuulepark koosneb 2,5MB tuulikutest. Tootja GE Wind Energy. Tiiviku diameeter 100m), siis tänased on seal 5-6 kandis (Vestase suurim on 7,2MW rootori diameetriga 172m). Mis tähendab, et kogu konstruktsioon läks kiiresti nii palju suuremaks ja tõhusamaks (ehk siis tootis omanikule rohkem raha) ja sellest tulenevalt kasvas nõudlus, et meretuuleparkide rajamiseks vajalikke suurte tuugenite käsitlemise võimekusega laevu lihtsalt ei ole piisavalt, et neid püstitada. Täna ujuvad suuremate meretuugenite püstitamise laevade omanikud rahas.

Tuugenite paigaldamine täna on tasuv äri. Tasuvad ära 5-10 aasta jooksul. Kestavad u. 40 aastat.

Roheenergia on nagu prügi, kus seadusega on garanteeritud eraettevõtte kasum.

Mina olen ikka arvamusel : Tehku tuulepargid maismaale , merre , gobi kõrbe , ookeani aga , ilma igasuguste toetusteta , pole elektriühendusi , palun , rajage aga ikka ilma riigi toetuseta . Sel juhul muidugi kipub müüt odavast tuuleenergiast uppi lendama see teeb vast tee lahti tuumaenergiale .

parkija kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 16:27 Mina olen ikka arvamusel : Tehku tuulepargid maismaale , merre , gobi kõrbe , ookeani aga , ilma igasuguste toetusteta , pole elektriühendusi , palun , rajage aga ikka ilma riigi toetuseta . Sel juhul muidugi kipub müüt odavast tuuleenergiast uppi lendama see teeb vast tee lahti tuumaenergiale .

Eks tuumaenergiaga on ka see häda, et esmased arenduskulud on sedavõrd suured, et eraettevõtted üksi ei saa seda hästi kantud.

Tegelikult oleks ka siin vaja ELi ülest lähenemist, kus valitaks välja mõned madalama riskiga küpsed tehnoloogiad ning asutaks nende tootmist /rajamist süsteemselt toetama -arendama, eesmärgiga toota ikkagi kümneid ja kümneid reaktoreid. Alles siis võiks rääkida mingist mastaabisäästust, ja lootusest ehitada jaamu 4-5 aastaga (nagu tehti 70ndatel Prantsusmaal ja veel 90ndatel Jaapanis näiteks).

Eraldi oleks siis vaja progammi perspektiivikad tuleviku-tehnoloogiate arendamise toetamiseks (k.a. regulatsioonides, kus näiteks vähese tuumamaterjaliga katsetusreaktoreid saaks rajada kiiremini ja vähema bürokraatiaga).

Paraku pole osad liikmesriigid (Hispaania, Austria, Saksamaa) isegi veel loobunud ideest kõik olemasolevad ELi tuumajaamad esimesel võimalusel kinni panna.Rohkem on neid kes on nõus tuumaenergiat (vähemalt ajutiselt) käigus hoidma, kui uute reaktorite rajamise soov on siiski ainult circa 1/3 kuni 2/5 liikmesriikidest. Ehk konsensus sellistes meetmetes on vaid helesinine unistus kauguses.

Selle unistuse võib aga kiirelt põrmustada mõni suvaline (kasvõi ohvritevaba kuid kõrge meediakajastusega) õnnetus mõnes asjasse vähepuutuvas 3. maailma tuumajaamas. Ja/või moodulreaktori firmade pankrotilaine (kuna "vanade reaktorite" samaväärne rentaablus ei ole absoluutselt avalikku teadmisse juurdunud - pigem usutakse uute müügimeeste juttu)

Üritan artiklist aru saada aga vist on pea väsinud, ei saa loogikale pihta.https://arileht.delfi.ee/artikkel/12026 ... probleemne

Tuuleparke on vaja juurde rajada
Viimaste päevade rekordkõrgeid elektrihindu ei põhjustanud ükski elektrijaam, vaid nii öelda tarbimise juhtimine. Hind tõusis turul nii kõrgeks seetõttu, et tarbimise katmiseks otsustasid mõned suuremad elektritarbijad oma tarbimisest loobuda ning vabastada kindla summa eest see võimsus turul. Arvestades Soomes olnud suurt nõudlust ja tootmisvõimsuste defitsiidi mahtu, oleks Eesti elektritootmine võinud olla kaks korda suurem, aga hinna oleks kujundanud ikka mõni kallim jaam, lisas Kaasik.

Eelmisel neljapäeval kattis Eesti tuuleparkide toodang keskmiselt 10% Eesti tarbimisest, mis Kaasiku sõnul näitab eelkõige seda, et tuuleparke on vaja juurde rajada. Soome installeeritud tuuleenergia tootmisvõimsus on 6,2 gigavatti, millest neljapäeval tootis 1,5 gigavatti ehk ca 24%.

Kaasiku sõnul aitab elektri hindasid jätkuvalt kõige paremini alla tuua taastuvenergia, eeskätt tuuleenergia.

Et siis Soome suurtarbijad loobusid elektri ostmisest ja see virutas hinna lakke?

Kuna tootmisvõimsused olid piiril, siis börsil tegid hinda tarbimisest loobujad - hea hinna eest. Minu tõlgendus, ma arvan. El. börsisüsteeemi ei tunne.

Nüüdseks ERR i uudisteportaalist koristatud loos süüdistas enefit power i pealik kõrges elektrihinnas ja elektri defitsiidis soomlasi : soomlased lootsid liialt Olkiluoto 3 toodangule sulgedes kivisöel toimetavaid elektrijaamu liialt ennatlikult . Meie ehitame gaasil ja vesinikul töötava reservjaama ning põlevkivi jääb keemiatööstusele , põlevkivielekter kaob . Midagi selles vaimus .

parkija kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 21:12 Nüüdseks ERR i uudisteportaalist koristatud loos süüdistas enefit power i pealik kõrges elektrihinnas ja elektri defitsiidis soomlasi : soomlased lootsid liialt Olkiluoto 3 toodangule sulgedes kivisöel toimetavaid elektrijaamu liialt ennatlikult . Meie ehitame gaasil ja vesinikul töötava reservjaama ning põlevkivi jääb keemiatööstusele , põlevkivielekter kaob . Midagi selles vaimus .

Täitsa alles siiamaani:
https://www.err.ee/1609216261/vainola-h ... me-tegevus

parkija kirjutas: ↑09 Jaan, 2024 21:12 Nüüdseks ERR i uudisteportaalist koristatud loos süüdistas enefit power i pealik kõrges elektrihinnas ja elektri defitsiidis soomlasi : soomlased lootsid liialt Olkiluoto 3 toodangule sulgedes kivisöel toimetavaid elektrijaamu liialt ennatlikult . Meie ehitame gaasil ja vesinikul töötava reservjaama ning põlevkivi jääb keemiatööstusele , põlevkivielekter kaob . Midagi selles vaimus .

OK, Soomlased olid tõesti süüdi kuna ka nemad rohehulluses otsustasid söejaamad sulgeda.
Aga suur pealik unustas ütlemata, et sama asja tegi Enefit ise. Narvas oli 2 aastat tagasi oluliselt suurem ressurss töös. Ilus oleks see samuti rahvale välja öelda olnud - AGA MEIE TEGIME KA!

Sellel energia tootmishindade tulpdiagrammil on paar viga sees (just tuuleparkide koha peal). Seal on ühte patta pandud sobimatuid asju.
soojuselektrijaamad jagunevad mitmeks. On soojuse koostootmisjaamad - nendes on üks soodsamaid elektrihindu üldse kuna toodekse ühe laksuga soe ja elekter ja üks neist on täitsa tasuta saadud.
Maismaa ja meretuulepargid väidetakse erinevad elektrihinnalt 3 korda.
Maismaa tuuleparkide elektrihind on sama kui muutuvkoormusega soojuselektrijaama elektri hind aga ... tuulepark ei ole reguleeritav.

kalvis kirjutas: ↑10 Jaan, 2024 7:10 Sellel energia tootmishindade tulpdiagrammil on paar viga sees (just tuuleparkide koha peal). Seal on ühte patta pandud sobimatuid asju.

Ülemine tulpdiagramm räägib materjalikulust (teras, betoon, jms) MWh kohta mitte elektrihinnast ju?

Ka USAs on üsna kõva lobitöö, jätta enamik tuumajaamu välja seaduseelnõust mis toetaks "puhta vesiniku" tootmist:

https://world-nuclear-news.org/Articles ... an-hydroge