www.militaar.net

Täiendavaks kommentaariks, et SKP 2015 turuhindades oli 20,4 miljardit eurot ja riigieelarve 8 miljardit eurot.

Kaitseliitlased moodustavad täna vähem kui 2% Eesti tööealisest elanikkonnast. Samas Kaitseliidu eelarve on täna riigikaitse-eelarvest kuipalju? 7,5%? Kas ma tõesti lugesin siin ettepanekut Kaitseliidu eelarve enam kui kolmekordseks vähendamiseks?

Lubaks sellise poliitiliselt ebakorrektse rämeduse - KL eelarve on ebaproportsionaalselt väike võrreldes rolliga, mida nad täitma peavad.
KL varustusele (kelle lahinguüksused on umbes brigaadi suurused kokku) kulub võib-olla kümnendik sellest, mis kulub brigaadile.

Lubaks sellise poliitiliselt ebakorrektse rämeduse - KL eelarve on ebaproportsionaalselt väike võrreldes rolliga, mida nad täitma peavad.
KL varustusele (kelle lahinguüksused on umbes brigaadi suurused kokku) kulub võib-olla kümnendik sellest, mis kulub brigaadile.

Keegi kunagi küsis, kas sellise möla eest äkki mitte ei maksta ...
Rääkimata rahanumbritest
Kas KL peab ülal 3000 ajateenijat? Ühes nende majutuseks kuluva taristuga?
Kas KL peab ülal STV, ÕT, Pion pataljone? Ühes neile kuluva laskemoonaga?
Millele üldse kulub 7,5% (kui see päris 8 pole) KLile minevast kaitseeelarvest ja mida saavad kõik üksused ühisest katlast?

http://www.kaitseliit.ee/files/kaitseli ... e_2015.pdf

Tundub, et 35-st miljonist 18,3 on tööjõukulud, 8,2 miljonit halduskulud, 2,9 amortisatsioon, 2,2 muud kulud.
18,3-st miljonist pool (üle poole?) on valvurite (630 meest) palgad.
Millele kulub? Maitea, eelpostitaja mainitud pataljonide ja laskemoona valvamisele?

Madis22 kirjutas:Kaitseliitlased moodustavad täna vähem kui 2% Eesti tööealisest elanikkonnast. Samas Kaitseliidu eelarve on täna riigikaitse-eelarvest kuipalju? 7,5%? Kas ma tõesti lugesin siin ettepanekut Kaitseliidu eelarve enam kui kolmekordseks vähendamiseks?

Lugesid pigem mõttemõlgutust kaitseliitlase topeltkoormise lõpetamiseks.
Võrdse maksustamise põhimõtted ja muu selline. Kuna tagasi ei saa, siis saata kodumalevkonda.
Elame ju ajastul kus kõik käib raha eest ja panuse eest tuleb tasu maksta, või siis vähemalt mitte ekstra kasseerida.
Ega me ju orjatööd ei poolda, ega ju?`
Ja kaitseliitlane peab ka bussipileti ostma väeossa. Hambapastat, sokke ja camo ostma. Tahab naise ja lastega väljas käia. Ja kõik need inimlikud argumendid.
Ja mida riik väärtustab? - Kas isiklik füüsiline panus või enda vabaks ostmine maksudega.

Keegi kunagi küsis, kas sellise möla eest äkki mitte ei maksta ...
Rääkimata rahanumbritest
Kas KL peab ülal 3000 ajateenijat? Ühes nende majutuseks kuluva taristuga?
Kas KL peab ülal STV, ÕT, Pion pataljone? Ühes neile kuluva laskemoonaga?
Millele üldse kulub 7,5% (kui see päris 8 pole) KLile minevast kaitseeelarvest ja mida saavad kõik üksused ühisest katlast?

Pidasin silmas ikka seda, et ka ühisest katlast saadud varustust arvestades on see proportsioon ikka kole nadi.
Selsamal põhjusel pole seal ei õhutõrjet, tõsisemat kaudtuld, pioneerivõimet ega (veel) ka korralikku tankitõrjet.
Meedias räägitud Javelinid on nüüd tõesti esimene liigutus korraliku relvastuse osas.
Muus osas jään enda juurde - ülesandeid ja rolli vaadates on rahastamine/varustamine väike.
Küll aga teatud SHTF oludes võivad need üksused justnimelt olla esimesed, kes "rindele" satuvad ja olla seal ka enamvähem ainukesed.
Saades kaalukeeleks, kas võidame või kaotame.

Keegi kunagi küsis, kas sellise möla eest äkki mitte ei maksta ...

Mis aga puudutab neid solvavaid vihjeid, justkui kirjutaks ma seda idanaabri eriteenistuse raha eest, siis olen andnud Sinuga sama vandetõotuse ja kavatsen seda ka täita.
Mis ei tähenda, et ma iga riikliku rumalusega nõus oleks.

Lugesid pigem mõttemõlgutust kaitseliitlase topeltkoormise lõpetamiseks.
Võrdse maksustamise põhimõtted ja muu selline. Kuna tagasi ei saa, siis saata kodumalevkonda.
Elame ju ajastul kus kõik käib raha eest ja panuse eest tuleb tasu maksta, või siis vähemalt mitte ekstra kasseerida.
Ega me ju orjatööd ei poolda, ega ju?`
Ja kaitseliitlane peab ka bussipileti ostma väeossa. Hambapastat, sokke ja camo ostma. Tahab naise ja lastega väljas käia. Ja kõik need inimlikud argumendid.
Ja mida riik väärtustab? - Kas isiklik füüsiline panus või enda vabaks ostmine maksudega.

Siin on tegelikult laiem küsimus, kas ühiskond peaks hakkama rohkem panustama (ka rahas) neisse, kes võtavad kodaniku riigikaitsekohustust tõsiselt (ei puuduta ainult kaitseliitlasi, vaid ka KV reserviste).

Oma arvamust olen ma öelnud (ja selle eest ka tõrva kaela saanud), et kui kuskile raha külvata, tuleb seda külvata neile, kes on enda pühendumist ja kodanikukohuse täitmist korduvalt tegudega kinnitanud. Mitte käinud arstitõend näpus ja teinud JOKK-i. Olen näinud mehi, keda õppuselt on haiglasse viidud - kohusetunne sundis haigena kohale tulema.
Mitte et see õige oleks, aga kohusetunne varieerub meestel seinast seina ja kellel see madalavõitu on, neile pole ka mõtet raha kulutada. Sestap see "boonus" (misiganes see oleks), peaks olema ajas progresseeruv. Näiteks hüvitis esimesel RÕK-il 25 eurot päev, järgmisel 50 eurot. Ja nii edasi. Näiteks. Näiteks alates teisest RÕKist väljastatakse sulle kvaliteetne aluspesu ja sokid (nende tava-vorstide asemel). Või mis mis iganes - ilmutage kujutlusvõimet.

Võib-olla võiks teatud koguses riigikaitses osalemise eest tulla analoogne eripension, nagu KV-s on?
See muidugi ei saa paari RÕKi eest olla, aga siiski.

Ei oskagi seda USA relvaabi mujale panna kui siia oleksoloogia alla, võiks ju meiegi Kaitsevägi ja KL saada sellist abi nagu Liibanon jälle sai - > http://www.armyrecognition.com/august_2 ... 08165.html

50 ühikut soomustatud HMMWV-d kuluks KL-le vägagi marjaks ära. Sinna juurde igale masinale veel automaatne granaadiheitja.
40 ühikut suurtükki ei ole ka vähe

HeiniR kirjutas:Ei oskagi seda USA relvaabi mujale panna kui siia oleksoloogia alla, võiks ju meiegi Kaitsevägi ja KL saada sellist abi nagu Liibanon jälle sai - > http://www.armyrecognition.com/august_2 ... 08165.html

50 ühikut soomustatud HMMWV-d kuluks KL-le vägagi marjaks ära. Sinna juurde igale masinale veel automaatne granaadiheitja.
40 ühikut suurtükki ei ole ka vähe

Oeh, ma ei taha küll solvata kedagi. Aga käi paar korda kevadtormil, näe kuidas need hummerid meil manööverdavad sihtidel. Hullem, kui daf. Unimogile jääb igatepidi alla.

TV, eks meil on muidugi kõvasti valida siin,mida võtta või jätta. Olen sellest täiesti teadlik,et näiteks G-wagen on meile metsa vahel manööverdamiseks parem ja mõnusam, aga on neid kuskil samas mahus ja samaväärse soomusega meile keegi pakkumas?!
Minu arvamus on see,et need HMMWV-ed oleksid KL üksustele väga vajalikud. Tuleb endale aru anda, et sisekaitse üksustele asulates ja kontrollpunktides kuluvad need vägagi marjaks ära.
Samuti neil olevad 50 tk automaat MP-d.

Tegelt loogiline oleks soomuse alla saada kõrgem staap ehk KLi puhul tuleks "raua" alla saada alguses malevapealik koos staabiga.

Olgu selleks või humvee...

aj1972 kirjutas:Täna oli päris asjalik reporteritund riigikaitsest. Loodan kaitsekulude jätkuvale tõusule, järgmise aasta eelarve on peaaegu terve riigikaitse jagu suurem. Sealt peaks ikka raha kaitsele rohkem jaguma.
http://vikerraadio.err.ee/v/reporteritu ... 2017-2026-

Paistab, et REF opositsiooni kukkumine on hästi mõjunud kindral Laanetotsa seisukohtadele, mis ei ole enam nii (poliit)kammitsetud. Võiks suisa mõne arvamusartikli kirjutada, hariks natukene valijat...

Mõned nopped, mis ma tahaksin välja tuua.

SA juhtimisstruktuuri, sh. maakaitse ringkondade probleemid (KL staabid, side)
Reservis 20 pataljoni, mis teha nendega, kes jäävad SA struktuurist üle?

Kaitseminister sellepeale: "...kogenud inimestega, nagu kindral Laanetots, me saeme sellega hakkama..."

Siin foorumis on ka ju mõned kogenud inimesed, võiks natuke nendel teemadel elaboreerida...

Luua uuesti ringkondade staabid (KL baasil) ja anda SA-l reservist musklit juurde?
Kui brigaad jõuab ringkonda, siis anda ringkond brigaadi alluvusse? Või vastupidi?

Laaneots ütles üsna konkreetselt välja, et vaja on umbes 30 ohvitseri iga ringkonna staapi ning side- ja juhtimisvahendeid. Mõlema puhul võiks öelda, et ressurss pole piiramatu. Ohvitseride poolest on probleem tõenäoliselt isegi kroonilisem kui tehnika osas. Selles ei kahtle ilmselt keegi, et nimetatud asju on vaja, kuid selgeks tuleb teha ka see, et kust või mille arvelt nad tulevad.
Laaneotsa kohati kärsitu toon oli arusaadav, kuid tundus veidi kohatu, sest ma ei usu, et keegi on üritanud neid vajakajäämisi ignoreerida.

Mercurius kirjutas: Paistab, et REF opositsiooni kukkumine on hästi mõjunud kindral Laanetotsa seisukohtadele, mis ei ole enam nii (poliit)kammitsetud. Võiks suisa mõne arvamusartikli kirjutada, hariks natukene valijat...

Mõned nopped, mis ma tahaksin välja tuua.

SA juhtimisstruktuuri, sh. maakaitse ringkondade probleemid (KL staabid, side)
Reservis 20 pataljoni, mis teha nendega, kes jäävad SA struktuurist üle?

Laaneotsa seisukohad ei ole selles küsimuses tegelikult muutunud. Vaid ta hakkas kaitseringkondade sellisel kujul kaotamist ja (paljuski paberil olnud) SA-struktuuri kärpimist suureks veaks pidama (ja sellest avalikult rääkima) kohe, kui tema errumineku-järgselt tema järeltulija 2012. aasta lõpus tehtud arengukavaga need muudatused ära tegi. Rääkis Laaneots seda juttu nii peaministri julgeolekunõunikuna, toona veel koalitsioonis oleva Ref-i Riigikogu liikme kandidaadina kui ka pärast Riigikogus olles. Kui midagi, siis on ta tonaalsust pigem tagasi võtnud – enam ei nimeta ta vähemalt ametis olevat KVJ-i avalikult „marionetiks“ ja tema kaastöötajaid elukogemuseta poisikesteks“.

Asja sisulise poole pealt. Kui Laaneots räägib, et kehtiva kiirreageerimisstruktuuri väliselt on justkui kuskil veel olemas 20 pataljoni, siis reservväelastest isikkoosseisu mõttes võib-olla isegi on 20 „mehitatud“ pataljoni olemas koos vajaliku arvu käsitulirelvade ja elementaarse isikliku varustusega. Aga mida nendele 20 pataljonile ei ole, on raskemad torud, veokid, sidevahendid, laskemoona-DOS-id, tegevväelastest ülemad nende 20 pataljoni ülemateks, staabiülemateks, staabiohvitserideks ning kompaniiülemateks ja -veebliteks. Ja neid asju saab piltlikult „tekitada“ siis, kui tekib kuskilt lisaraha. Kuni lisaraha ei ole, siis piirdubki SA-struktuur kahe brigaadi ja maakaitsega.

Ja sealt omakorda on paljuski peidus ka küsimus nendest „kadunud“ kaitseringkondadest. Kui sul reaalselt ongi võimalik luua kaks brigaadi ekvivalenti + kergemaid maakaitseüksuseid (ja tänased maakaitseringkonnad nende viimaste juhtimiseks), siis ei pruugi enam olla väga otstarbekas luua, mehitada „minimaalselt 30 tegevväelasega“ ja varustada sidevahenditega veel kolme või nelja brigaadiekvivalentset staapi, millel tegelikult ei ole nähtavas tulevikus reaalseid üksuseid, mida juhtida. Ja kust üldse tuleksid need 4x30 täiendavat tegevväelast kaitseringkonade staapidesse + kümned, kui mitte sajad tegevväelased nende 20 täiendava reservpataljoni juhtideks?