www.militaar.net

saaremaal tuleb neid vahel suurte käkkidena välja, paarkymmend tk kokku roostetand. Suht ohtlikud kui roostes

kui detokat all ei ole, siis ohutud

Suured tänud EOD selgitava sõnumi eest ja teistele, kes sõna võtsid.Käisin täna fotokaga tagumisest osast pilti tegemas.Rääkisin sellest sütiku sarnasest vidinast tuttavale demineerijale. Lubas minema toimetada lähipäevil.
[img][img]http://img219.imageshack.us/img219/812/stik1xd7.jpg[/img][/img]
Pääsküla raba veerel, Ilmarise tänavaga paralleelselt jooksevad vanad kaitsekraavid kuni Männikuni.Ilmselt osa Peeter Suure merekindlusest.Teadaolevalt pole sealkandis lahinguid toimunud. II MS ajal lendas Hiiul laskemoona eshelon vastu taevast. Kas võis mõni lõhkekeha sealt eshelonist lennata eelpoolnimetatud kaitsekraavideni?
[img][img]http://img81.imageshack.us/img81/3374/hiiuoy3.jpg[/img]
[/img]
[img][img]http://img215.imageshack.us/img215/5183/valdekuparktv2.jpg[/img]
[/img]

kaerakala kirjutas:Rääkisin sellest sütiku sarnasest vidinast tuttavale demineerijale. Lubas minema toimetada lähipäevil.

Pääsküla raba veerel, Ilmarise tänavaga paralleelselt jooksevad vanad kaitsekraavid kuni Männikuni.Ilmselt osa Peeter Suure merekindlusest.Teadaolevalt pole sealkandis lahinguid toimunud. II MS ajal lendas Hiiul laskemoona eshelon vastu taevast. Kas võis mõni lõhkekeha sealt eshelonist lennata eelpoolnimetatud kaitsekraavideni?

Las tuttav demineerija puhkab. Selles otsakus enam midagi ohtlikku pole.
Tõenäoliselt sellest ešelonist pärit mürsk on tulnud välja Pääsküla depoo lähedalt, 2 - 2,5 km kauguselt plahvatuskohast. Ilmarise tänav on plahvatuse epitsentrist linnulennult 1,5 - 2 km kaugusel. Seega on võimalik küll. Ära ei saa unustada ka (kunagisi) poisikesi, kes kindlasti laialipaiskunud lahingumoona laiali tassisid.

Suured tänud, EOD

Metsas kolades leidsin selliseid jubinaid vedelemas mitu tükki mis selle juhuslikult avastatud pildi järgi osutuvad sütikuteks. Ühel oli isegi veel täpselt samasugune splintki sees. Kuna end militaar asjatundjaks ei pea siis koju ma neid ei toonud ega pooleks ka murda ei proovinud. Oskab äkki keegi nendest täpsemalt rääkida? Ühelt kirjutasin isegi markeeringu maha milleks oli ЯРМ 343-40
(Millegipärast slaavi tähed kuigi pildi järgi võiks arvata, et tegu sakslasega)

See pildil olev kompleks ju improviseeritud löhkeseadeldis, milles kasutatud vene jalaväemiini detonaatorit.

Detonaator siis ikka vene päritolu. See seletab ka slaavi tähtedega markeeringu.
Kas keegi oskab ka nende sütikute hingeelust pajatada? Kui ohtlik selline asi on mul labida alla jäädes?

Sütikud on Ikka saksa omad.Lahti monteerides on need ohtlikud.Need markeeringud RR on ikka saksa tehase oma.

Tegemist Saksa miinisütikuga ZZ 35 (Zugzünder 35).
See pilt on muidugi porno. Seda tüüpi miinile see sütik kohe mitte ei sobi. ZZ 42 küll. Pealegi on kaitsesplint vales augus.
Sütik ja detonaator on erinevad asjad, täpsemalt detonaator võib olla osa sütikust või paikneda eraldi.
Sütik ZZ 35 koosneb mehhaanilisest ja pürotehnilisest osast (süütekapslist). Detonaatorina kasutatakse standartset lõhkekapslit (kapseldetonaatorit) Nr 8.
Kui leitud sütikutel on keermepoolses otsas auk või on see suletud korgiga, siis on ainus ohtlik osa süütekapsel. Samasugune Gevelot- tüüpi, nagu pappkestaga haavlipüssipadrunil. Silmast ilmajäämiseks jätkub sellestki. Kui aga keermestatud osast ulatub välja "pulgake", siis see on lõhkekapsel.
Selle markeeringu kohta peaks kuskil materjali olema, kuid hetkel pole aega otsida.

pildidl vist sakslaste Schützenmine 42

Vene või Saksa, ei tea. Aga ilma sütikuta ja välja lastud ,aga lõhkemata . Seest pori või sodi või midaiganes täis -kujutab see mingit ohtu ? http://allyoucanupload.webshots.com/v/2 ... 7090058863

Kui sütikut ei ole, siis pole tähtis, kas välja tulistatud või mitte.
Küsimus on selles, mis sees on. Mõni paha aine võib korpuse metalliga reageerida ja ülitundlikuks muutuda. Muidugi võib sees olla ka vaid pori, kuid targem lähtuda kõige halvamast võimalusest ja helistada 112.

Selge on. Ehki täiesti mülkas/ laukas sihuke oli. Vee all siis . Tekkiski mõte kas nn eksponaadina on teda mõtet säilitada. Et see rokk või pori survepesuriga välja lasta jne. Avause ava otsas räsitud kujul ca 5-6 cm.

Just niiskes keskkonnas see paha aine metalliga reageerimine toimubki ja "solvuvad" need moodustunud pikraadid ühtviisi noaotsaga kraapimise või survepesuri veejoa peale. Pealegi tuleks survepesuri kasutamiseks mürsk mülkast välja tirida ja asulasse viia. Tegevus, mis on nii ohtlik kui kriminaalne kui seal peaks paha ainet sees olema. Koju tassida võib ikka vaid tühje mürsukestasid, samuti õppe- või praktilisi mürske, kus kunagi paha ainet pole olnud.