Hr. Kari Lumppio: Resp.
Kapten Trumm, strateegilise õhulöögiga on selline lugu, et seal on ründajal just eelkõige esimesel löögil abiks üllatusmoment. St nad on juba õhus ja juba lähenemas meie õhupiirile, kui meie radarid nad avastavad ja selgeks saavad, et tegu ongi rünnakuga, mitte venelaste õhumanöövritega vmt. Nende ründelennukid jõuavad loetud minutitega ükskõik, millisesse punkti Eestis ja reaalselt saavad neile ehk vastu astuda vaid need hävitajad, mis olid juba enne õhus rutiinsel patrull-lennul. No keegi on nn. valves ja jõuab ehk õhku tõustud. Suurem jagu aga ei jõua ilmselt isegi mitte startida, kui neil juba kuklas ollakse.
Ja missugust kasu toovad maanteed, millest Sa räägid? Hajutust Sa ju eitad, ütle ÜKS põhjus, milleks peaks lennuk maanduma maanteele (va hädamaandumine), kui seal ei ole valmis talle kütust, laskemoona, lennutehnikuid jne, et teha masin taas võitlusvõimeliseks?
Ja mis tähtsust on selle, et meie lennukid küüniks Moskvani? Nad oleks kibedasti ametis meie õhuruumi kaitsega, neil poleks lihtsalt mahti. Lisaks, siit Moskvani on venelastel sobilikke ja varustatud lennuplatse kümneid. + õhutõrje, mida meil pole ollagi. Isegi kui kogu meie õhuvägi (10 masinat siis?) suudakski vastata rünnakuga ühelegi nende platsile, ei teeks nad sellele erilist kahju, see oleks rivist väljas vaid mõni tund, ülejäänud väljad töötaks ju edasi. See vene õhuvägi peaks tegema vaid ühe lennu, et suruda maha kõik meie omad. See, kaua nad neid siis remondivad, ei omaks enam tähtsust. Seesama suurema massi printsiip! Ok, edasi löövad siis NATO omadega, ja kui nato ennast tõesti õigustab, saame neilt õhuturvet, aga esimene massiivne löök tuleb IGAL JUHUL läbi, meil pole mõtet ennast hellitada teistsuguse lootusega. Ka stardivad venelased meie piirile märksa lähemalt. Liitlased tulevad parimal juhul Poolast. Meie asi on tagada, et see löök tabaks maksimaalselt tühja ruumi. See on meie ainus võimalus see üle elada.
"Tankid EKV-le"
-
tsikkelröövel
- Liige
- Postitusi: 214
- Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
-
tsikkelröövel
- Liige
- Postitusi: 214
- Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Ah jah, Soome kohta veel, et tegelikult ründas venemaa Soomet nii Talvesõjas (justnimelt peale provokatsiooni) ja tegi sedasama ka Jätkusõjas. Kui Saksamaa tuli venelastele kallale, ei olnud mitte Soome see, kes venelasi ründas. Vastupidi, venelased ise alustasid, mille tulemusena jäi soomlastel üle nentida, et nad on jälle sõjas. Ja ka mingitest rannakaitsepatareidest ei saanud jätkusõjas mingit juttu olla. Põhiline kaitsepunkt Hanko oli ju venelaste käes ja selle patareid koos Osmussaare omadega panid Soome lahe täielikult lukku. Millele tuginedes Sa väidad, et Soomet ei rünnatud? Ma väidaks just seda, et tavarelvastusega heidutamine ei õnnestunud - venelane ründas. Aga soomlaste totaalne kaitsevalmidus töösturitest kommunistideni välja heidutas venelast sõja käigus ja nad jätsid järele. Ega nad ei olnud ju nõus Soome rahupakkumisi Talvesõjas kuulamagi, enne kui esimese rünnakuga vastu habet said.
Huvitav, et NSVL masendavalt ülekaalukas õhuarmaada ei purustanud üllatusrünnakuga Soome õhuvägesid maapinnal vaid sai vastu vahtimist nii, et tolmas. Arvestades Soome suhteliselt kesist tehnikat Talvesõja algul (Fokker, Buffalo jne).
Hajutamist tuleb igal juhul rakendada ja maanteede ehitus peab toimuma koostöös Kaitseväega, et lennukid saaksid maapealseid toimetusi teha suvalises Eesti punktis. Lennukite arvu osas on kindlasti mingi kriitiline hulk alla mille pole üldse mõtet seda teemat torkida.
Hajutamist tuleb igal juhul rakendada ja maanteede ehitus peab toimuma koostöös Kaitseväega, et lennukid saaksid maapealseid toimetusi teha suvalises Eesti punktis. Lennukite arvu osas on kindlasti mingi kriitiline hulk alla mille pole üldse mõtet seda teemat torkida.
Vihkad Eestit? Vali Reformierakond.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Sõjaohu puhul on alati lennukid valmisolekuastmes, mis tagab nende õhkutõusmise 90 sekundi jooksul peale käsku. Radaritega on piiritagune ala jälgitav umbes 200 km. Seega hoiatus (ekraanil ründeformeeringus suur hulk lennukeid saadakse siiski piisavalt vara. Teise 90 sekundiga on 4 gen masin juba 10 000 meetri kõrgusel, asudes kuskil Harjumaa idaosas. Sellisel kiirusel ja kõrgusel ulatub head-on lahingus AIM-120 laskekaugus kuskil 70 kilomeetrini. Kokku 180 sek. 200 km enne piiri avastatav formatsioon jõuab 180 sekundiga. Isegi 2000 kmh lendav vastane (tegelikult nii kiiresti ei ole võimalik tulla) läbib selle ajaga ainult 90 km, olles selleks hetkeks alles piirialal. Järgmise 3-4 minutiga lähenetakse laskekaugusele ja raketid hakkavad lendama sissetungijate pihta kuskil Kunda-Jõgeva-Tartu joonel.
Aga vastane EI LENDA 2000 kmh siia ja tagasi, vaid ca 700 kmh ning suurendab kiiruse alles maksimaalseni siis, kui siit miskit vastu tulemas on.
Sm tsikkide röövija peaks natuke enne edasist targutamist tutvuma Rootsi hävitajate kasutamise taktikaga, kus kogu teenindus maanteel koosneb kahest veoautost ja kolmest mehhaanikust, kes on kokkulepitud ajal punktis x. Samuti massiteavevahenditest läbi käinud andmetega, kui palju me kedagi näeme ja - kui kiiresti lennukid lendavad. Muidu on tegemist tüüpilise jutuga Delfist "vot Peipsi tagant tuleb Mach 4,0-ga Su-XX, lendab hetkega üle Eesti ja teeb kõigile ära"
Moskvani? Vat sina olid see, kes väitis et vastase lennukid meie lennuväljadeni küünivad, meie omad nendeni mitte. Keri paar posti tagasi!
Kui sa veel ei teadnud, siis lääne lennukid on reeglina suurema lennukaugusega kui vene omad.
Mis puudutab hajutamist, siis selleks ette nähtud lennukite hajutamine (nt Gripen) ei nõua suurt midagi. Relvade ja moona hajutamine rahuajal mööda Eestit aga nõuab ladusid, maad, valvet jne jne jne - kuni varastamise ohuni välja, kui need liiga "hajutatud" on. Et hajutada moona mööda Eestit kujul, mis muudab selle nottimise mõttetuks, on peale 16 000 op struktuuri vaja veel samasuur valvestruktuur, kes kaitseks neid ladusid tühjaksvarastamise eest.
Tegelikult käib hajutamine EKVs sedasi, et x hetkel sõidab moon autode peal laiali. Ainuke häda, et see võtab mõne aja ja õhust on senini kõik katmata.
Aga vastane EI LENDA 2000 kmh siia ja tagasi, vaid ca 700 kmh ning suurendab kiiruse alles maksimaalseni siis, kui siit miskit vastu tulemas on.
Sm tsikkide röövija peaks natuke enne edasist targutamist tutvuma Rootsi hävitajate kasutamise taktikaga, kus kogu teenindus maanteel koosneb kahest veoautost ja kolmest mehhaanikust, kes on kokkulepitud ajal punktis x. Samuti massiteavevahenditest läbi käinud andmetega, kui palju me kedagi näeme ja - kui kiiresti lennukid lendavad. Muidu on tegemist tüüpilise jutuga Delfist "vot Peipsi tagant tuleb Mach 4,0-ga Su-XX, lendab hetkega üle Eesti ja teeb kõigile ära"
Moskvani? Vat sina olid see, kes väitis et vastase lennukid meie lennuväljadeni küünivad, meie omad nendeni mitte. Keri paar posti tagasi!
Kui sa veel ei teadnud, siis lääne lennukid on reeglina suurema lennukaugusega kui vene omad.
Mis puudutab hajutamist, siis selleks ette nähtud lennukite hajutamine (nt Gripen) ei nõua suurt midagi. Relvade ja moona hajutamine rahuajal mööda Eestit aga nõuab ladusid, maad, valvet jne jne jne - kuni varastamise ohuni välja, kui need liiga "hajutatud" on. Et hajutada moona mööda Eestit kujul, mis muudab selle nottimise mõttetuks, on peale 16 000 op struktuuri vaja veel samasuur valvestruktuur, kes kaitseks neid ladusid tühjaksvarastamise eest.
Tegelikult käib hajutamine EKVs sedasi, et x hetkel sõidab moon autode peal laiali. Ainuke häda, et see võtab mõne aja ja õhust on senini kõik katmata.
tsikkelröövel
Ylekaal oli pehmelt oeldes masendav. Mytsiga loomisest oli kyll asi kaugel.
Lisaks suurele ylekaalule oli Soome laht lahti ja Eesti lennuvaljad punaarmee kaes.
Punaarmee relvastus oli igas mottes Soome omast yle, inimmaterjalist ei maksa raakidagi.
Soovitan Sul uurida mida marssal Mannerheim ja Laidoner sellest asjast Talvesoja algul arvasid.
Mis Sa sellega oelda tahadSoomet aga 1939 justnimelt rünnati. Õnneks mindi mütsiga lööma.
Ylekaal oli pehmelt oeldes masendav. Mytsiga loomisest oli kyll asi kaugel.
Lisaks suurele ylekaalule oli Soome laht lahti ja Eesti lennuvaljad punaarmee kaes.
Punaarmee relvastus oli igas mottes Soome omast yle, inimmaterjalist ei maksa raakidagi.
Soovitan Sul uurida mida marssal Mannerheim ja Laidoner sellest asjast Talvesoja algul arvasid.
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
motofassist
- Liige
- Postitusi: 314
- Liitunud: 30 Mai, 2006 14:20
- Kontakt:
-
igavesti eilne
- Liige
- Postitusi: 148
- Liitunud: 27 Juul, 2005 21:45
- Asukoht: Lõuna-Eesti
- Kontakt:
kas nüüd just tankivabriku, aga selline pisike mõnus röövel, nagu jänkide ontos 60ndatel, ei tohiks just väga kalliks kujuneda, olles samas üsna asjalik heidutusvahend. mis puudutab mach 2...4ga ründavat vene lennuväge, siis kusagil siin ma juba mainisin, et normaalsele eesti jalaväelasele ei tohiks olla ületamatu läbida 20 sekundiga 100 meetrit, mis annab tema kiiruseks 18 km/h. peterburg on narvast vaid 140 km kaugusel, ehk eesti jalavägi võiks vallutada peterburi 8 tunniga ilma autosid kasutamata 
The laws of physics is more what you'd call 'guidelines' than actual rules.
-
tsikkelröövel
- Liige
- Postitusi: 214
- Liitunud: 23 Nov, 2005 16:13
- Asukoht: Tartu
- Kontakt:
Kpt Trumm, sa kangekaelselt lähed mööda sellest, mis hakkab juhtuma siis, kui need 10 Eesti lennukit peavad maanduma tankimiseks ja laskemoonavaru täiendamiseks.
Ja isegi, kui need 10 lennukit tõusevadki häireolukorras kõik õhku (mida ma ei usu), on enam kui kindel, et nende lennuaeg on lühem, kui aeg, mis kulub selleks, et tankur/laskemoona/teenindava personali masinad jõuaks nendele maanteelõikudele, kuhu need lennukid tankimiseks maanduvad. Ma saan aru, et oled ka TM-i lugenud, aga siis vahest avastasid ka, et rootslastel on nende teede ääres olemas nii angaarid kui ka varud (st hajutatus). Meil aga välistasid sa selle hajutatuse. Ja ega neid angaare ju pole ka. Kõigest muust rääkimata.
Venemaa paneks siia vastu igal juhul rohkem lennukeid ja mitte ühe ešeloni. Ja ma ka ei usu, et meie vennad vaenlasest nii palju üle on, et kõik vastase alla koksavad ja ise tervena tagasi jõuavad. Ja kui ka teeks seda, jääks neid õhku ikka piisavalt. Ja seda ajal, kui meie omad parasjagu maas on.
Lisan ka seda, et ma ei mõelnudki saata meie lennukeid Moskvat ründama. Rõhutasin hoopis seda, et kuni 200 km kaugusel Eesti piiristki on rohkem sõjalennuvälju kui meil lennukeid. Meil ei jätku ühe nende platsi kohta isegi ühte lennukit. Ja üks lennuk nüüd küll läbi murda ei suuda ja kui suudakski, ei suudaks isegi tema õnnestunud rünnak peatada sealt starte tunniks ajakski.
Ja see lennukaugus Moskvani on antud kontekstis üldse mõttetu - meil on neid lihtsalt nii vähe, et olgu või superlennukid, nad lastakse alla juba ammu enne, isegi primitiivse õhutõrje poolt (+loomulikult püüdurhävitajad, kes nende kodutaevast katavad, aga meievastases rünnakus ei osale). Samas, meil pole maal baseeruvat õhutõrjet ju ollagi!! St ongi vaid need 10 hävitajat (või mõtled hoopis ründelennukeid??). Ma seetõttu hoiduks siinkohal üldse edasistest spekulatsioonidest. Need on ju kõik oleksid. Meie territooriumi suurus, rahvaarv ja rahvuslik rikkus määravad ära, missugusi relvajõude üleval pidada suudame, missugune on optimaalne relvastus ja sõdimisviis. Võtkem parima sellest, utoopiaga tegelda pole mõtet. Ja ma olen valmis kihla vedama, et meil ei saa lähima 30 aasta jooksul olema ründelennuväge (võib küll olla, et 10 püüdurhävitajat) ega ka nimetamisväärset keskmistest tankidest koosnevat väge. (samas saab olema kindlasti kergemat soomustehnikat). Eesti oli isegi II MS ajal liiga väikese sügavusega maaala, ammugi nüüd. Külma sõja ajal arvestas NATO isegi sellega, et Saksamaa strateegiline sügavus jääb väikseks, et seda esimese rünnakulaine eest kaitsta, ammugi Eesti. Ma ei oleks liiga optimistlik, see maksab pärast kätte. Meil peavad olema korralikud relvajõud, et välistada kergemeelne afäär vaenlase poolt. Täismõõdus sissetungi idast me aga üle kahe nädala kinni pidada ei suuda. Seega loen patriootlikumaks teha endale veel rahu ajal selgeks, kuidas kaitsta kodumaad olemasolevates tingimustes maksimaalse eduga. Kui suudame jääda paigale sellele territooriumile, küllap siis lendavad meie peakohal ka meie liitlaste lennukid, sest on põhjust. Kui ei suuda, lendavad siin ainult venelased. Kui aga taganeme välja, on meie saatus sama, mis Poola armeel II MS - valasid verd (ja vapralt valasid) küll inglaste küll ameeriklaste küll venelaste eest, aga mida neil olema ei saanud - see oli vaba kodumaa.
PS! mu nimi jäta rahule, see foorum pole koht isiklikuks minekuks.
Soomest - ega ülekaal tähenda veel, et ei minda mütsiga lööma. Venelane kujutas lihtsalt ette, et sõidab soomlastest üle. Mis viga oli siis sommidel koksata metsavahel kolonni esimene ja viimane masin maha ja siis hävitada kõik. Nende kevadine pealetung oli ju kaugelt edukam.
Minu meelest just nii suures ülekaalus tehtud kampaania läbikukkumine näitabki, et venemaa ei võtnud asja piisavalt tõsiselt - läksid kerget võitu võtma.
Ja isegi, kui need 10 lennukit tõusevadki häireolukorras kõik õhku (mida ma ei usu), on enam kui kindel, et nende lennuaeg on lühem, kui aeg, mis kulub selleks, et tankur/laskemoona/teenindava personali masinad jõuaks nendele maanteelõikudele, kuhu need lennukid tankimiseks maanduvad. Ma saan aru, et oled ka TM-i lugenud, aga siis vahest avastasid ka, et rootslastel on nende teede ääres olemas nii angaarid kui ka varud (st hajutatus). Meil aga välistasid sa selle hajutatuse. Ja ega neid angaare ju pole ka. Kõigest muust rääkimata.
Venemaa paneks siia vastu igal juhul rohkem lennukeid ja mitte ühe ešeloni. Ja ma ka ei usu, et meie vennad vaenlasest nii palju üle on, et kõik vastase alla koksavad ja ise tervena tagasi jõuavad. Ja kui ka teeks seda, jääks neid õhku ikka piisavalt. Ja seda ajal, kui meie omad parasjagu maas on.
Lisan ka seda, et ma ei mõelnudki saata meie lennukeid Moskvat ründama. Rõhutasin hoopis seda, et kuni 200 km kaugusel Eesti piiristki on rohkem sõjalennuvälju kui meil lennukeid. Meil ei jätku ühe nende platsi kohta isegi ühte lennukit. Ja üks lennuk nüüd küll läbi murda ei suuda ja kui suudakski, ei suudaks isegi tema õnnestunud rünnak peatada sealt starte tunniks ajakski.
Ja see lennukaugus Moskvani on antud kontekstis üldse mõttetu - meil on neid lihtsalt nii vähe, et olgu või superlennukid, nad lastakse alla juba ammu enne, isegi primitiivse õhutõrje poolt (+loomulikult püüdurhävitajad, kes nende kodutaevast katavad, aga meievastases rünnakus ei osale). Samas, meil pole maal baseeruvat õhutõrjet ju ollagi!! St ongi vaid need 10 hävitajat (või mõtled hoopis ründelennukeid??). Ma seetõttu hoiduks siinkohal üldse edasistest spekulatsioonidest. Need on ju kõik oleksid. Meie territooriumi suurus, rahvaarv ja rahvuslik rikkus määravad ära, missugusi relvajõude üleval pidada suudame, missugune on optimaalne relvastus ja sõdimisviis. Võtkem parima sellest, utoopiaga tegelda pole mõtet. Ja ma olen valmis kihla vedama, et meil ei saa lähima 30 aasta jooksul olema ründelennuväge (võib küll olla, et 10 püüdurhävitajat) ega ka nimetamisväärset keskmistest tankidest koosnevat väge. (samas saab olema kindlasti kergemat soomustehnikat). Eesti oli isegi II MS ajal liiga väikese sügavusega maaala, ammugi nüüd. Külma sõja ajal arvestas NATO isegi sellega, et Saksamaa strateegiline sügavus jääb väikseks, et seda esimese rünnakulaine eest kaitsta, ammugi Eesti. Ma ei oleks liiga optimistlik, see maksab pärast kätte. Meil peavad olema korralikud relvajõud, et välistada kergemeelne afäär vaenlase poolt. Täismõõdus sissetungi idast me aga üle kahe nädala kinni pidada ei suuda. Seega loen patriootlikumaks teha endale veel rahu ajal selgeks, kuidas kaitsta kodumaad olemasolevates tingimustes maksimaalse eduga. Kui suudame jääda paigale sellele territooriumile, küllap siis lendavad meie peakohal ka meie liitlaste lennukid, sest on põhjust. Kui ei suuda, lendavad siin ainult venelased. Kui aga taganeme välja, on meie saatus sama, mis Poola armeel II MS - valasid verd (ja vapralt valasid) küll inglaste küll ameeriklaste küll venelaste eest, aga mida neil olema ei saanud - see oli vaba kodumaa.
PS! mu nimi jäta rahule, see foorum pole koht isiklikuks minekuks.
Soomest - ega ülekaal tähenda veel, et ei minda mütsiga lööma. Venelane kujutas lihtsalt ette, et sõidab soomlastest üle. Mis viga oli siis sommidel koksata metsavahel kolonni esimene ja viimane masin maha ja siis hävitada kõik. Nende kevadine pealetung oli ju kaugelt edukam.
Minu meelest just nii suures ülekaalus tehtud kampaania läbikukkumine näitabki, et venemaa ei võtnud asja piisavalt tõsiselt - läksid kerget võitu võtma.
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Legendid taevas valitsevast nõukogude lennuväest on ikka visad kaduma.
Soovitaks enne järgmist sooja õhu suust välja ajamist natuke asjadega end kurssi viia. Muidu on järjekordne kommentaar Delfi vanas heas vaimus. Näiteks faktidega, kui palju riigil tegelikkuses siiski raha on. Vihjeks võin niipalju öelda, et praeguse aja eelarve tendentside juures on lennuväe ülalpidamine kaduvväike kulu.
Ja milline on olnud lääne ja nõukogude tehnikat/taktikat kasutanud lennuvägede võitude kaotuste suhe.
Niiet retoorika ja loosungid jäägu poliitikafoorumitesse. Räägime faktidest.
Üks eskadrill F-18C või F-16C masinaid komplekteeritud kõige viimase relvastusega, mida meil on võimalik soetada ja AWACSi toetusel hävitavad MiG-29 polgu üheainsa lahinguga, niiet pooled vastase lendurid ei saagi kunagi aru, kes ja kuskohast neid tulistas.
Ega soomlased ilmaasjata 60 lennukiga ei piirdunud, sama raha eest oleks mingit rämpsu saanud vähemalt 200 masina jagu, mille eluiga lahingus ei ületa 5 minutit.
Teise lausega - noo tutvuda enne Sinimägede looga, eriti ründajate/kaitsjate arvukustega.....
Külma sõja näiteid ära too, VF armee on NSVL Läänegrupist, mille ees Lääs värises, oma võimekuselt ehk 10%.
Soovitaks enne järgmist sooja õhu suust välja ajamist natuke asjadega end kurssi viia. Muidu on järjekordne kommentaar Delfi vanas heas vaimus. Näiteks faktidega, kui palju riigil tegelikkuses siiski raha on. Vihjeks võin niipalju öelda, et praeguse aja eelarve tendentside juures on lennuväe ülalpidamine kaduvväike kulu.
Ja milline on olnud lääne ja nõukogude tehnikat/taktikat kasutanud lennuvägede võitude kaotuste suhe.
Niiet retoorika ja loosungid jäägu poliitikafoorumitesse. Räägime faktidest.
Üks eskadrill F-18C või F-16C masinaid komplekteeritud kõige viimase relvastusega, mida meil on võimalik soetada ja AWACSi toetusel hävitavad MiG-29 polgu üheainsa lahinguga, niiet pooled vastase lendurid ei saagi kunagi aru, kes ja kuskohast neid tulistas.
Ega soomlased ilmaasjata 60 lennukiga ei piirdunud, sama raha eest oleks mingit rämpsu saanud vähemalt 200 masina jagu, mille eluiga lahingus ei ületa 5 minutit.
Mis on korralikud relvajõud? Defineeri palun.Meil peavad olema korralikud relvajõud, et välistada kergemeelne afäär vaenlase poolt. Täismõõdus sissetungi idast me aga üle kahe nädala kinni pidada ei suuda
Teise lausega - noo tutvuda enne Sinimägede looga, eriti ründajate/kaitsjate arvukustega.....
Külma sõja näiteid ära too, VF armee on NSVL Läänegrupist, mille ees Lääs värises, oma võimekuselt ehk 10%.
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Tere!
Soome õhuväe piiramise 60le (hävitajale) pani paika Pariisi rahuleping.
See piirang on nüüdselt eemaldatud (Soome ühepoolselt) aga uue hävitajahanke algus see oli veel olemas. Hävitajate (ja muu varustuse ja vidina) jaoks eraldatud rahaga ei saanud 60 Hornetid ja pidi rahulduma 57 lennukiga.
Muideks Hawk'id võivad kanda ja lasta nii Sidewinder kui R-60 rakette (viimane soomlaste oma adapteriga). Veel 80nde lõpul oli see mingisugune avalik saladus.
Kari
Soome õhuväe piiramise 60le (hävitajale) pani paika Pariisi rahuleping.
See piirang on nüüdselt eemaldatud (Soome ühepoolselt) aga uue hävitajahanke algus see oli veel olemas. Hävitajate (ja muu varustuse ja vidina) jaoks eraldatud rahaga ei saanud 60 Hornetid ja pidi rahulduma 57 lennukiga.
Muideks Hawk'id võivad kanda ja lasta nii Sidewinder kui R-60 rakette (viimane soomlaste oma adapteriga). Veel 80nde lõpul oli see mingisugune avalik saladus.
Kari
tsikkelroovel
Muret tegi Soome lahe kitsaskoht ja Eesti, ning Soome merekindlused, allveelaevad ja miinid.
Lennukid, lennuilm ei ole just alati kiita ida pool. See tegur muuseas mangib ka tanapaeval rolli.
Tankid, punaarmee tankid ei olnud harjunud sellistes tingimustes sodima.
Jogede jarvede yletamiseks puudus varustus, oieti oeldes oli varustus, kuid nigel, sama seis ka miiniotsijatega jne...
Soovitan Sul uurida, kui hea seis oli soomlastel tankitorjerelvadega.
Kui palju oli tankitorjekahureid, miine, tanke
Tankitorje kahuritest veel niipalju, et lisaks sellele, et neid ei olnud piisavalt, kaugel sellest, Soome kynklik maastik ei olnud just koige sootsam selle relva kasutamiseks.
.
Mannerheim naiteks arvas teisiti
Ette kujutas seda sm. Stalin, kahjuks ei tule nimed meelde(otsi foorumist Eesti 1939a. teema alt), kuid punaarmee korgemas juhtkonnas oli inimesi, kes nagid probleemi ette.Soomest - ega ülekaal tähenda veel, et ei minda mütsiga lööma. Venelane kujutas lihtsalt ette, et sõidab soomlastest üle.
Muret tegi Soome lahe kitsaskoht ja Eesti, ning Soome merekindlused, allveelaevad ja miinid.
Lennukid, lennuilm ei ole just alati kiita ida pool. See tegur muuseas mangib ka tanapaeval rolli.
Tankid, punaarmee tankid ei olnud harjunud sellistes tingimustes sodima.
Jogede jarvede yletamiseks puudus varustus, oieti oeldes oli varustus, kuid nigel, sama seis ka miiniotsijatega jne...
Vaga oige asi siis see Molotovi kokteiliga seda tanki havitada pole, voi hiilida ligi ja susata palk roomikute vahele, kakiteguMis viga oli siis sommidel koksata metsavahel kolonni esimene ja viimane masin maha ja siis hävitada kõik.
Soovitan Sul uurida, kui hea seis oli soomlastel tankitorjerelvadega.
Kui palju oli tankitorjekahureid, miine, tanke
Tankitorje kahuritest veel niipalju, et lisaks sellele, et neid ei olnud piisavalt, kaugel sellest, Soome kynklik maastik ei olnud just koige sootsam selle relva kasutamiseks.
.
Soome soduri kavalus, vaprus siis ei manginud mingit rolliMinu meelest just nii suures ülekaalus tehtud kampaania läbikukkumine näitabki, et venemaa ei võtnud asja piisavalt tõsiselt - läksid kerget võitu võtma.
Mannerheim naiteks arvas teisiti
Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged.
Süüta südames õilsuse leek.
-
kari lumppio
- Liige
- Postitusi: 312
- Liitunud: 30 Mär, 2005 9:46
- Asukoht: Espoo, Soome
- Kontakt:
Tere!
Roamless. Ei mingid tüngad. Super Hornetid pole kunagi mõeldud osta Soome. Liiga kallis.
Pead äkki silmas seda tõsiasja et F-16st pakuti esimesena vanemad versiooni (mingi Air Defence vm.). Hakasid vist kardma - põhjusega, muideks - et F-18 radar ymv. on teistest kandidaatidest üle ja siis pakuti ka F-16 uuemad versiooni (vist C&D).
Kari
Roamless. Ei mingid tüngad. Super Hornetid pole kunagi mõeldud osta Soome. Liiga kallis.
Pead äkki silmas seda tõsiasja et F-16st pakuti esimesena vanemad versiooni (mingi Air Defence vm.). Hakasid vist kardma - põhjusega, muideks - et F-18 radar ymv. on teistest kandidaatidest üle ja siis pakuti ka F-16 uuemad versiooni (vist C&D).
Kari
-
Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44050
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Ei olnud tünga.
Hange algas 90ndate alguses, tollel hetkel oli soomlastele pakutud F-18C uusim mudel.
F-18C erineb esialgsest F-18A mudelist täiustatud radari, avioonika ja relvastuse poolest.
F-18E Super Hornet ei ole Horneti uusim mudel, vaid uuesti konstrueeritud lennuk Horneti konstruktsioonielementide baasil eesmärgiga anda US Navy'le lennuk, mis täidaks ka F-14 ülesandeid. Ta on tava-Hornetist suurem, raskem ja kõvasti kallim.
Tollel ajal ei olnud Super Hornetit veel reaalselt olemas kuskil.
Niipalju, kui on kuulda olnud, meeriklased üritasid alguses mütsiga lööma tulla, pakkudes F-16ADV varianti, mis on põhimõtteliselt kontinentaalõhukaitse jaoks mõeldud F-16A mudel, mis suudab kanda AIM-7 Sparrow rakette. (Tavaline F-16A kannab vaid Sidewindereid).
Teised (Gripen, Mirage) olid valmis pakkuma aktiivseid keskmaarakette (Sparrow on poolaktiivne).
90ndate alguses oli muidu AIM-120 AMRAAM veel nii uus asi, et seda endisele NSVL-ga tihendalt seotud riigile müüa ei tahetud. Ka ei olnud tollal Euroopas AMRAAMi kellelgi (esimest korda kasutati seda ju alles Lahesõjas).
Hiljem otsustati siiski müüa (eks NSVL lagunemine andis selleks julgust). Hornetid, mis omal ajal müüdi, oli tehnika ja relvastuse viimane sõna.
Põhimõtteliselt on relvasüsteem ehitatud üles keskmaalt massiivsete rünnete tõrjumiseks (radar suudab üheaegselt juhtida 6 AMRAAMi eri märkide pihta. Seejuures on lisapüloonide kasutamisel võimalik panna peale kuni 10 raketti.
Ei mingit tünga.
Hange algas 90ndate alguses, tollel hetkel oli soomlastele pakutud F-18C uusim mudel.
F-18C erineb esialgsest F-18A mudelist täiustatud radari, avioonika ja relvastuse poolest.
F-18E Super Hornet ei ole Horneti uusim mudel, vaid uuesti konstrueeritud lennuk Horneti konstruktsioonielementide baasil eesmärgiga anda US Navy'le lennuk, mis täidaks ka F-14 ülesandeid. Ta on tava-Hornetist suurem, raskem ja kõvasti kallim.
Tollel ajal ei olnud Super Hornetit veel reaalselt olemas kuskil.
Niipalju, kui on kuulda olnud, meeriklased üritasid alguses mütsiga lööma tulla, pakkudes F-16ADV varianti, mis on põhimõtteliselt kontinentaalõhukaitse jaoks mõeldud F-16A mudel, mis suudab kanda AIM-7 Sparrow rakette. (Tavaline F-16A kannab vaid Sidewindereid).
Teised (Gripen, Mirage) olid valmis pakkuma aktiivseid keskmaarakette (Sparrow on poolaktiivne).
90ndate alguses oli muidu AIM-120 AMRAAM veel nii uus asi, et seda endisele NSVL-ga tihendalt seotud riigile müüa ei tahetud. Ka ei olnud tollal Euroopas AMRAAMi kellelgi (esimest korda kasutati seda ju alles Lahesõjas).
Hiljem otsustati siiski müüa (eks NSVL lagunemine andis selleks julgust). Hornetid, mis omal ajal müüdi, oli tehnika ja relvastuse viimane sõna.
Põhimõtteliselt on relvasüsteem ehitatud üles keskmaalt massiivsete rünnete tõrjumiseks (radar suudab üheaegselt juhtida 6 AMRAAMi eri märkide pihta. Seejuures on lisapüloonide kasutamisel võimalik panna peale kuni 10 raketti.
Ei mingit tünga.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline