See diskussioon on siin kuidagi kummaline. Kõik kirjutavad justkui samast asjast, aga nagu ei kirjuta ka. Strateegilised eesmärgid segamini taktikaliste detailidega, siis veel portsuke demagoogiat juurde ja saabki tavapärase Eesti avaliku arutelu Delfi kommentaariumis, Vox Poplulis vms.
Algusest. Mis ohustab Eestit merel ja merelt?
1. Ühendusteede äralõikamine. Täna transporditakse Eesti ekspordist ca 70% ja impordist ca 45% meritsi (need on mahu järgi). See on läbi Eesti sadamate. Kui palju meie eksporti-importi läbi Läti-Leedu sadamate veetakse, seda me paraku ei tea. Kui peaks ’juhtuma’ mereblokaad, nagu 1940. aastal, Gruusias või Ukrainas Krimmi puhul, on natuke halvasti. Teiseks, et NATO Baltikumi aidata saaks, tuleb need väed siia kohale toimetada ja seejärel varustada. Et mõistliku ajaga transportida suurt kogust varustust, pole mereteedele paraku alternatiivi, sest üks raud- ja kaks maanteed pole selleks piisavad [1]. Kui palju tarbib nt üks soomusbrigaad kõrge intensiivsusega lahingutegevuse korral ühes ööpäevas moona, toitu, kütust ja muud varustust?
2. Jõu kuvamine merelt. Esiteks igasugune tuletoetus. Paraku oleme haavatavad ka tuletoetusele, mida lastakse Mustal või Valgel merel asuvatelt platvormidelt. Teiseks, meredessant. Sobivaid randu, kuhu dessanteeruda, nagu ajalugu näitab, on meil piisavalt.
Kokkuvõttes, see, mis merel või merelt juhtub, mõjutab nii maaväge kui majandust. Lugupeetud maaväeihalejad, teie maaväest pole suurt tolku, kui teil pole moona, mida lasta ja kütust, millega ringi liikuda! Ehitada majast vaid üks sein ja kutsuda seda majaks on tragikoomiline. 25-25-50 kuni 30-30-40 pärineb külma sõja aegsetest Norrast, Hollandist, Belgiast. Ei saa kuidagi väita, et tegu oli liialt rikaste ja ohustamatute riikidega. Rootsis ja Soomes on merevägede finantseerimise protsent olnud ca 15%, aga vähemalt Rootsit ilmestab teravalt lendav lennuvägi.
Mis puutub Balti laevastikuga lahingu pidamisse, siis kui panna see võrdlusse Läänemere äärsete NATO riikide laevastikega, ei ole olukord üldse nii hull, kui lisada veel Soome ja Rootsi, siis võiks VF Balti laevastiku ära unustada. Ehk kui Balti riigid ja Poola teeks merel ära oma artikkel 3 kodutöö, poleks olukord NATO jaoks nii problemaatiline.
Mereline probleem NATO jaoks on see, et kogu NATO merevägi on umbes poole väiksem külma sõja lõpu aegsest [2], VF allveeaktiivsus Põhja-Atlandil aga ületab kohati juba Külma sõja kõrgaega [3]. Ehk siis puht-matemaatiliselt ei jätku NATO suuri pealvee-sõjalaevu igale poole juba täna, sügaval rahu ajal. Teiseks, suured pealvee-sõjalaevad ei ole optimaalsed Läänemerele. Üle ca 2000 tonniste sõjalaevade siin opereerimine nõuab üsna absoluutse ülekaalu õhus, mis aga tähendab Kaliningradi neutraliseerimist. Kui 3B oma kodutööd ise ära ei tee, ei tee seda keegi – mitte keegi teine peale Läänemere äärsete riikide ei ehita Läänemerre sobivaid väikseid sõjalaevu, meremiine või rannakaitse raketipatareisid. Ehk siis kui kohalikud soovivad oma brigaadidega maapeal midagi korda saata, peavad nad ise investeerima ka mõningatesse eeldustesse.
1.
https://icds.ee/wp-content/uploads/2019 ... l_2019.pdf
2.
https://www.amazon.com/Decline-European ... 1682473082
3.
https://www.stripes.com/news/russian-su ... h-1.516991
, detailse eksperthinnagu andku nad ise.
aga see-eest saame paar "laeva" - mis sõja puhkedes esimese poole tunniga ära uputatakse 