www.militaar.net

kerge välihaubits 10,5+15,5 cm kerge jalaväesuurtükk 7,5+8,9 cm-mõlemad sakslased.

Et siis tuli vanaema heinaküüni põrandast välja mõni 75mm vaskhülss ja üks 150mm vaskhülss. Nondel 75mm vaskhülssidel olid osaliselt ka kirjad näha. Minu huvi oleks teada, mis hülssidega täpselt tegu. osaliselt oli sees ka püssirohi(kollaste laastudena, ca 2x20 cm). kahel oli põhja alused värvitriipudega, ühel rist, teisel lihtsalt triip.

Pildid:

75 peaks prantslased olema

Kuulsa prantslase hülsid jah need 75-sed.
http://canonde75.free.fr/munitions1.htm Kui kogu materjal läbi loetud, on ka prantsuse keel selge.

Mustad triibud põhjal peaks tähendama vähendatud laengut.

Tänud kiiretele asjatundjatele ! Aga nüüd tekib küsimus, et kas siis saksmannid IIMS ajal kasutasid neid kahureid või võib moon olla pärit vabadussõja päevilt ?

Kasutasid sakslased neid küll teises maailmasõjas. Isegi olen kunagi väikese emajõe ääres saksa positsioonidel nende otsa trehvanud.

Hei,

kas keegi teab mõnd kirjandust viidata, mida saaks netist vaadata või oskaks muidu anda infot vene suuremate mürsukestade kohta. Nimelt leitud mõned kestada ca 100mm kaliibriga, alt laius ca 140 mm ja kõrgus ca 690mm. Tahaks teada, mis moonaga tegu. Pilte hetkel kahjuks ei saa teha aga välja näevad nagu mosina padruni suurendatud variant.

100 x 695R Põhja läbimõõt 147mm.
Õhutõrjekahurid, tankitõrjekahurid, tankid kuni T-55.
Karujärve ääres Dejevos oli enne PVO-d tankipolk, ehk nende laskeharjutustest jäänud.

Ei tea, need üsna Sõrve sääre tipust. Tulid koos igavese hunniku demineeritud 45mm hülssidega.

100 mm kahur D-10 oli juba II MS aegsel liikursuurtükil SU-100. Üritati seda ka tankidele panna, kuid neid katsemasinaid vast Saaremaal polnud. Samuti pole kuulnud 100 mm tankitõrjekahuritest Eestis II MS ajal.
Veel üks võimalus oleks mereväekahur B-24BM, mida kasutati väiksematel sõjalaevadel ja rannakaitses. Allveelaeva B-24PL ei tule vast arvesse.
Need siis sõjaaegsed võimalused. Teine variant oleks ikkagi tankipolgu sõjajärgsed laskeharjutused meremärkide pihta. Gotlandile jääb 84 meremiili, laevateeni 55. Sõrve tipus tsiviilelanikkonda polnud. Täiesti sobiv paik.

Nüüd pildid ka tehtud, tunduvad ikkagi sõjaaegsed olevat, aastaarv 39.

Jubin on 7cm kõrge ja alt diameeter on 4cm. Külje pealt avast paistab keerme. Vene keelne kiri on peal: GVM 3.

kui ma õigesti mäletan oli see vene mürsu pea kaitse
aga see ei pruugi õige arvamus olla

Tõenäoliselt tegu vene päritolu GVMZ sütikuga, mis istus 107mm ja 120 mm miinipilduja miinidele.