www.militaar.net

vanahalb kirjutas: .....4. Biojäätmete tehas - kas see on Väike-Maarja põletusahi? Taaskord, mispärast see koht niiväga hea oli? Rakveresse lihakombinaadi kõrvale - mis vorstiks ei kõlba see ahju ja kõik on rahul....

Biojäätmete asja ei mäletagi aga keegi mainis Steri värki, seal oli see jama et ühte kinnisesse ruumi toodi kübeke radioaktiivset koobalti, millega taheti steriliseerida ühekordset meditsiinitehnikat... seda koobaltit oli seal umbes sama palju kui on Nõmmel Onkologiahaiglas kus kiiritatakse (elavaid) inimesi vähiravi eesmärgil. Samavõrd mõistusevastane juhtum kui Haabersti puukallistamise värk oli.
Tuulikud meres ei meeldi mulle ka, küsimus polnud ju paaris tuulikus vaid korralikus pargis. (Paldiski lähedase elanikuna tean väga hästi kuidas selline asi visuaali ära rikub, kohad kus sai kunagi jalutamas ja närve puhkamas käimas ei tõmba enam üldse ligi - tõmbab aga neid kes on leidnud omale Türisalu panga asenduskoha autoga merre kihutamiseks)
Polügoonid - siin oli pigem küsimus kaitsealustes liikides, aga noh, isegi kui polügooni ei tehta, lööb RMK oma kirve ikka sisse.
Tuumajaam, kahel käel kirjutan alla, termotuumajaamale veel enam. Tehke kohe mitu. Ja minu pärast kasvõi vene tehnoloogial, prantslased jäävadki ehitama.
Serveripargi osas olen midagi maha maganud - või kas polnud tegemist juhtumiga kus arendaja tahtis saada riigilt odavat energiat? Olukorras kus me ajame kivi ahju, sellist erisust ei poolda aga olnuks meil võimalus energiat saada entroopia vähendamise kaudu(kas siis rakedades nõrka vastasmõju või elementide loomulikku soovi liikuda stabiilsemate süsteemide suunas) oleks odavat energiat piisavalt et lisaks tööstustele saaks oma osa ka Heino ja Maali.

...
11. Liiklussõlmed (Haabersti)- kräun

Haapsalu elanikud tõusid kahele jalale serveripargiga väidetavalt kaasneva müra pärast. Sumiseb, sunnik...

Kas Eestis üldse mingeid üldplaneeringuid eksisteerib, kasvõi selles plaanis, et see on tööstuspiirkond ja see on elamumaa? Kräunu ja vastutöötamist oleks tunduvalt vähem kui inimesed teaksid, et mis ees ootab. Noor perekond ostab maakleri jutu peale krundi ja mingi aja pärast selgub, et sinna tuleks lennuraja pikendus ehitada. Loomulikult tõmmatakse terve lehmaraamat kiunu täis ja joodetakse tuttav ajakirjanik oimetuks, et see lehes ka kirjutaks.

Selle tselluloositehase asukohad on seni olnud Emajõe äärses soometsas, kuhu eales keegi ehitama ei hakka (Tartust kaugel kah). "Kahju" selle soometsa raiumisel puiduhakkeks pole ka märkimisväärne (iga päev lageraietatakse meil suuremaid alasid).

Hakka või mõtlema, et Facebooki kinni keeramine Türgis või Iraanis polegi rumal tegu, mida rohkem rumalale pööblile kisamise kohti võimaldada, seda rohkem nad oma ebakompetentset kisa evitavad. Umbes nagu alkoholiga - vähenda kättesaadavust ja juuakse vähem.

.Tuulikud meres ei meeldi mulle ka, küsimus polnud ju paaris tuulikus vaid korralikus pargis. (Paldiski lähedase elanikuna tean väga hästi kuidas selline asi visuaali ära rikub, kohad kus sai kunagi jalutamas ja närve puhkamas käimas ei tõmba enam üldse ligi

See on nüüd ilmselt lihtsalt see teema, et millega silm on harjunud (sama kehtib ilmselt ka metsaraiumise kohta. Või ka linnapildi kohta, kui meenutada Kaarli puiestee-Vabaduse väljaku aastatetagust pärnakeissi). Kopenhaagenis on linna lähedal meres samuti märkimisväärne kogus tuulikud ja nendest on saanud vaata et analoogne sümbol Tallinna kilukarbi etiketiga. Ning jalutajaid kaldapromenaadil ei häiri see tuulikupark küll vähimalgi määral.

Lemet kirjutas:

.Tuulikud meres ei meeldi mulle ka, küsimus polnud ju paaris tuulikus vaid korralikus pargis. (Paldiski lähedase elanikuna tean väga hästi kuidas selline asi visuaali ära rikub, kohad kus sai kunagi jalutamas ja närve puhkamas käimas ei tõmba enam üldse ligi

See on nüüd ilmselt lihtsalt see teema, et millega silm on harjunud (sama kehtib ilmselt ka metsaraiumise kohta. Või ka linnapildi kohta, kui meenutada Kaarli puiestee-Vabaduse väljaku aastatetagust pärnakeissi). Kopenhaagenis on linna lähedal meres samuti märkimisväärne kogus tuulikud ja nendest on saanud vaata et analoogne sümbol Tallinna kilukarbi etiketiga. Ning jalutajaid kaldapromenaadil ei häiri see tuulikupark küll vähimalgi määral.

Maa peal (näit. Virtsus on nad sugulase talukoha aia taga vana lennuvälja juures) on need propellerid küll big no-no - jääb mulje et siia aetakse püsti mingi eelmise põlve tuuleenergia tekitajaid millest muu maailma tahab lahti saada samas kui välja on töötatud juba palju moodsamad tehnoloogiad. Madalsageduslik vibra on nii häiriv et õhtuks tahab sellega mittekohanenud inimene sealt kandist jalga lasta. Kuidas need tiivikud mereelule pikemas perspektiivis mõjuvad pole samuti teada - kas on seda uuritud kas seiskub nende ümber elu ja kalaparved lähevad mujale. Merre sobiksid üldse lainete ja vooluste liikumisenergiat talletavad süsteemid.

Minu naabril on päris pirakas elektrituulik (müüb elektrit Eesti Energiale). Ma ei tea, kui eile või üle-eilne tehnika, kuid mingeid häirivaid aistinguid selle töötamisega ei kaasne - töötan väljas sellest sajakonna meetri kaugusel ja juba mitmendat aastat. Samuti olen paar korda ööbinud Pakri tuulepargis, magasin tavapäraselt.

Minul on olnud juhust paar kuud Rootsis sellisest tuulikust kuskil saja meetri kaugusel elada. Vaikse ilmaga polnud midagi, tugevama tuulega muutus hääl tõepoolest pisut häirivaks. Aga see oli ka ca sada meetrit distantsi. Kaugel meres aga vaevalt see kedagi segama hakkab, selleks on hääl liiga nõrk. Liiati lükatakse tiivikutel alates teatud tuule tugevusest labad flüügerrežiimi ja sealt ei tule enam mitte üks piuks.

Lemet kirjutas:

.Tuulikud meres ei meeldi mulle ka, küsimus polnud ju paaris tuulikus vaid korralikus pargis. (Paldiski lähedase elanikuna tean väga hästi kuidas selline asi visuaali ära rikub, kohad kus sai kunagi jalutamas ja närve puhkamas käimas ei tõmba enam üldse ligi

See on nüüd ilmselt lihtsalt see teema, et millega silm on harjunud

Hiiumaa tuulepargi tuulikuid niisama hästi kui polekski näha - miski silmapiiril siplev kirp. Visuaalid, mida vastased levitasid, olid teadlikud võltsingud, mille jaoks oli aparaatide mõõtmeid rängalt suuremaks valetatud.

Tallinna halduskohus ei võtnud Tartu linna hagi eriplaneeringu vaidlustamiseks vastu: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ko ... d=82634443

Loogika siis selline, et eriplaneeringu algatamist ei saa vaidlustada, sest see ei pruugi viia eriplaneeringu kehtestamiseni. Minu jaoks on Tartu puhul kõige suurem küsimus tehiomasus - et kas ja kuipalju tehase rajamine kõnealusesse omavalitsusse üldse puutub. Selle üle saab muidugi otsustada alles siis, kui planeering on kehtestatud, st. täpne asukoht teada.

Selle asjaga venitatakse valimisteni ja ära tehakse pärast?

LISATUD: Tartu kaebab edasi: https://tartu.postimees.ee/4503523/tart ... 1526208634

Kohus selgitas: „Käesoleval hetkel ei ole võimalik väita, et riigi eriplaneeringu algatamine viiks vältimatult Tartu linna õiguste rikkumiseni. Seadusest tuleneva kaebeõiguse piirangu eesmärk on vältida olukorda, kus hinnang menetluse lõpptulemusele antakse ebapiisava teabe pinnalt.“

Ma sain asjast nii aru, et hinnangut ei saa anda eriplaneeringule, mis pole veel läbigi viidud. Või mõistan seda valesti?

Tartu on oma esimese (ja hästi teenitud) nätaka kätte saanud. Populism või barrikaadidele kihutatud massid ei saa olla aluseks hagi esitamisel.
See ju kogu selle planeerimismenetluse sisu ongi, et oma apelle võid esitada planeerimise käigus ja siis vaielda.
Selle "loogika" järgi võiks nõuda iga ebameeldiva planeeringu algatamise tühistamist.
Ohtlik loogika.

Järgmiseks hakkab peale kräun kohtuvõimu ostetavusest...

Põhiline probleem on, et kõiksugu vaimuinimesed ja "vaimuinimesed" ei tunneta oma majandusliku hakkamasaamise ja tehaste/ettevõtete rajamise vahel mitte vähimatki seost. Raha saab seina seest ja kuidas see sinna jõuab, on sügavalt abstraktne. Taanis (või oli Saksamaal) näit. kadusid kaebused tuuleturbiinide häiringute kohta, kui maaomanikud said oma maale tuuliku püstitamiseks lihtsalt laenu, tuulik ise oli laenu tagatiseks ja teenis ise laenu tagasi, üle jäi veel puhast raha maaomanikule. Edaspidi ei kuulnud nad enam häirivat mürinat vaid ainult laekuva raha häält, mis on meeldiv. Kui Tartu protestijate siisetulekud saaks ka tehase toodangust sõltuma panna, hakkaks see neile kohe meeldima. Tselluloositehastega seotud soomlastele pidi leviv lõhn ka raha lõhna meenutama ja seetõttu lepitakse sellega. N. Liidus jäid eestlased valdavalt maa- ja põllumajandusrahvaks, tööstus jäi suuresti venelastele. Iseseisvudes vahetati maaelu ametnikuelu jm. tubase paberimäärimise vastu linnas. Lisaks on igasugune riiklik kultuur olnud kogu aeg valdavalt eestikeelne, venelastele on tehtud poolvägisi paar asutust, millest nad ise suuremat ei hooli. Nii ongi eestlastel tööstuslikust tootmisest väga udune ettekujutus ja kange tahtmine kõige vastu juba ette protestida. Juba N. Liidu ajast, sest iga uus tehas tähendas tingimata tossu, kolinat ja hulka uusi venelasi, teisiti ei olnud kuidagi võimalik.

Jaanus2 kirjutas:Juba N. Liidu ajast, sest iga uus tehas tähendas tingimata tossu, kolinat ja hulka uusi venelasi, teisiti ei olnud kuidagi võimalik.

Hästi kokku võetud.

Selt nn. "vaimueliidilt" eeldaks ju mingitki mõtlemisvõimet.