See "Estonia pommiga (või torpeedoga või midaiganes asjaga sihilikult) põhjalaskmise teooria, takistamaks kauba jõudmist Rootsi" on IMHO kui mitte jabur, siis igatahes vähe usutav. Ainus teooria, mis minu arust vähegi kõne alla võiks tulla, on tahtmatu rammimine või kokkupõrge näiteks mõne allveelaeva vms sarnase objektiga.
Siin aruteludes on nii palju eriteemasid (alateemasid), mis väärivad küll suuremat selgust ja minu arvates ka uurimist, kuid nende sidumist pidevalt sellega, miks MS Estonia põhja läks, pean kui mitte jällegi jaburaks, siis vähemalt ülimalt ennatlikuks ja samuti vähe usutavaks.
Aga kui teema juba sellises võtmes tõstatati, siis loetlegem üles selle teooria poolt ja vastuargumendid, mis esimesena pähe tulevad.
Vastu.
1. Tsiviliseeritud maailmas ja riikides selliseid asju lihtsalt ei tehta.
2. Saadav tõenäoline kahju ületab tõenäoliselt kasu.
3. Operatsiooni organiseerija ja teostaja peab arvestama võimalusega, et ta avastatakse ja temast võib saada massimõrvar.
4. Sel viisil põhja lastud sensitiivset lasti on võimalik hiljem ikkagi üles tõsta ja kätte saada. (Ei päde juhul, kui põhjalaskjal on kindel veendumis, et saab sensitiivse kauba ise enne kätte)
5. Oleks piisanud laeva augu tegemisest juba sadamas või sadamast lahkudes, mitte avamerel. (Kaup oleks jäänud alles ja ilmselt ootama uut saatmisüritust, kuid oleks olnud võimalus midagi pädevamat selle takistamiseks või likvideerimiseks välja mõelda)
6. Kui pomm panna aegreleega, siis on suur tõenäosus, et see enne avastatakse ja ei täida oma ülesannet.
7. Kui pomm panna laeval oma kohta sõidu ajal, siis see võib tähendada tõenäoliselt suitsiidimissjooni.
8. Takistamaks sensitiivse kauba jõudmist Rootsi oleks olnud tulemuslikum see hävitada või rikkuda (kasvõi selle sama pommiga) juba enne laevale paigutamist.
9. Sihilikuks torpedeerimiseks oleks pidanud nt vene allveelaev vms agregaat sisenema ja väljuma NATO õppuste alale/alalt märkamatult (
Cooperative Venture 94). Lask oleks pidanud toimuma nii, et seda ei fikseeritaks. NATO õppustel osalenud laevade poolt teostatud torpedeerimine nt. kogemata on ebatõenäoline.
Poolt.
1. Venes ei kehtinud 1994 teatud juhtudel tsiviliseeritud maailma praktikad. Vähemalt oma enda riigi kodanike suhtes.
Politkovskaja on sellest kirjutanud raamatu. Meenutuseks, et
1999 elumajade õhkulaskmiste afääris hukkus 294 inimest ja vigastada sai ca 490.
https://epl.delfi.ee/valismaa/elumajad- ... d=50929781
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... id=3217714
2. Aktsiooni võisid korda saata hoopis mõned kuritegelikud jõud, kes kiirete "lahenduste" otsimisel ülemäära oma ajupotentsiaali ei kasutanud.
3. Teo tegija ei andnud endale aru, mida ta teeb ja millised võivad olla tagajärjed (ei usutud, et laev põhja läheb - samas, milleks siis seda pommi üldse panna? Hirmutamiseks?)
4. Veetav kaup oli piisavalt sentsitiivne ja selle vedu avastati "liiga hilja", ning tegutseti kiirustades uispäisa ülepeakaela (siin jällegi - milleks panna siis pomm nii, et laev kas ainult saab viga või läheb koos terve ja vigastamata sensitiivse lastiga põhja? Õhata tulnuks pigem "kiiresti ja ülepeakaela" seesama sensitiivne last.)
5. Vedajad teadsid, et kauba Rootsi vedamise takistamiseks on vastane valmis kasutama erimeetmeid kuid ei uskunud, et neid meetmeid kasutatakse suure reisiparvlaeva puhul (see võis olla ka sihilik põhjus paigutada mingu kaup, mida ametlikult vedada ja turvata ei saa, spetsiaalselt just reisiparvlaeva, kuna siis jõuab see vedajate arvates kõige kindlamalt sihtkohta)
Kuna me ei tea
* kas 28.09.1994 veeti (Vt. relvaveo nn "Leivo" komisjoni aruande punkti 4.6 LK17)
* mida veeti
* miks veeti
* kes vedas
* veetava kauba päritolu, tootja ja omanik
* miks just MS Estonial veeti
* mis võis toimuda inimeste peades, kes seda vedamist teoreetiliselt võisid üritada takistada
jne jne
siis me ei saa ka tegelikult midagi täie kindlusega väita, ümber lükata, ära tõestada, sildistada, naeruvääristada, ega ülima tõena esitada mitte midagi.
See ongi see koht, kuhu meie ja paljud teised (s.h. ametlikud uurijad) oma arutlustes osades teemades jõudnud on.
Ükskõik mille väitmiseks või ümberlükkamiseks puuduvad osades teemades ümberlükkamatud tõendid.
On ainult ebamäärased "tõenäolised" ja "ebatõenäolised" hinnangud.
Ja siis ühe või teise nägemuse pooldajate vaidlus, mis kestab igavesti, või kuniks pädevad tõendid leitakse.