www.militaar.net

Paduvene 3tärni / enda omistatud/ cassadil pilt selge ,mis ja kuidas toimus Sevastoopolis. .
Küsimus Miks on pole tema jaoks olemas.
https://colonelcassad.livejournal.com/7944722.html
märksõnad:
Odessa piirkond, viljaveo katte all, NATO
Itaalia kah
https://ua-katarsis.livejournal.com/1389788.html

Targutis kirjutas: ↑29 Okt, 2022 14:50jääb küll arusaamatuks, kuidas sõjaliste sihtmärkide rünnak on terroristlik.

Loogika on lihtne: kui Venemaa viib läbi terrorismivastast operatsiooni, siis igaüks, kes vastu hakkab, on terrorist, ja see, mida terroristid teevad, ongi terrorism.

See on ikka vägev pauk. Mõju lahingutegevusele jääb ilmselt väiksemaks kui Moskva uputamisel, aga läbiviimise keerukusele ja psühholoogilisele mõjule mõeldes on saavutus suurem. See kirjutatakse kindlalt sõjaajaloo, aga miks ka mitte taktika õpikutesse. Minu teada esimene edukas droonirünnak vastase sadamas oleva laevastiku vastu. Selliseid juhtumeid, kus nõrgem osapool on tugevamale tema kodusadamasse järele tulnud on üldse vähe. Mulle meenuvad praegu ainult Itaalia eriväelaste tegemised mõlemas maailmasõjas. Ilmselt ei saa detaile veel nii pea teada, aga väga tahaks teada, milliseid vahendeid kasutati ja kuidas neid juhiti. Minu septembrikuine kogemus õppuselt “Dynamic Messenger” näitab, et mehitamata vahendite operatsiooni kontekstis karjatamine pole üldse lihtne ülesanne.
Huvitav, mida venelased nüüd ette võtavad. Nad ei saa sellist “sigadust” “karistamata” jätta. “Musta mere viljaveolepinguga” on ühel pool, aga venelased oleks selle ilmselt niikuinii lõpetanud (leping lõppeb paari nädala pärast ja venelased on esitanud lisatingimusi selle pikendamiseks.) Teisalt võivad samad põhjused, mis tõid nad esimese lepinguni (ma pole siiani päriselt aru saanud, mis need olid) venelased ka uue lepinguni viia. Loodan, et reaktsioon on ülemäärane, sisuliselt kasutu ja koondab rahvusvahelist avalikust veelgi enam Venemaa vastu Tundub, et just sellised aktsioonid tulevad neil hästi välja.
Taktikalisel tasemel võiks tugevdada Sevastopoli õhutõrjet ja merepatrulle. See tähendab, et kusagil mujal on õhutõrjet vähem ja mingid laevad tõmmatakse avamerelt sadamale lähemale ning väiksemad laevad käivad rohkem patrullimas. Musta mere laevastik on oma selle aasta käiguressursi ammu lõhki ajanud. Loomulikult saab seda tuleviku arvel “võlgu võttes” edasi venitada, aga mida pikemalt seda teha, seda suurem ja sügavam tuleb tagasilangus, kus laevad vajavad hooldust ja operatsioonitempo langeb tunduvalt.
Veel magusam oleks, kui nad jõuaks järeldusele, et nad ei suuda Sevastoopoli turvalisust tagada ja väemalt osa laevastikku tuleb Novorossiiskisse kolida. See teeks teed operatsioonipiirkonda pikemaks, operatsioonialal oleks korraga vähem laevu ja Kertši väina pudekikaelas läheks olukord praegusest palju hullemaks. Vähe sellest, et sellest saab ülimagus sihtmärk, juba lihtsate laevaõnnetuste oht läheb suuremaks.
Võibolla hakatakse Musta mere kohal lendavaid NATO lennukeid ja droone rohkem ahistama. Mina ei tea, kui palju NATO riigid Ukrainaga luureinfot jagavad, aga “otsepilti” merepatrulllennukilt Ukraina mereväkke ei suuda uskuda. Venelased oma paranoias arvavad kindasti teisiti.
Kindlasti lastakse mõni admiral lahti. Asja eest, kusjuures. Kui Moskva uputamine on mingite mööndustega mõistetav – laevad upuvad ja sõjas juhtub, siis vastase oma sadamasse ja peabaasi laskmine on andestamatu.
Huvitava võrdlusena magasid venelased jälle kõik maha, kuigi ohumärgid olid olemas. Enne Moskva uputamist pääses raketi käest fregatt Admiral Essen ja enne pühapäevaöist rünnakut leiti Odessa lähedalt Ukraina mehitamata pealveesõiduk.

Teine analoog on samuti,lisaks itaalastele ja selleks oleks brittide katse miniallveelaevaga uputada Shanhorst Norra fjordis,mis ebaõnnestus.
Küll aga uuema ajaloo näiteid ei olegi võtta sellest valdkonnast,kuna selliseid tehnoloogijaid ei olegi reaalses merelahingus siiani kasutatudki.
Kindlasti põõravad paljud maailma mereväed asjale tõhusalt tähelepanu,nagu kunagi tegid seda jaapanlased,kui britid ründasid
Itaalias olevat mereväebaasi.Just sealt olevat Jaapani admiralid saanud innustust Pearl Harbori rünnakuks.

URR kirjutas: ↑31 Okt, 2022 10:52See on ikka vägev pauk. Mõju lahingutegevusele jääb ilmselt väiksemaks kui Moskva uputamisel, aga läbiviimise keerukusele ja psühholoogilisele mõjule mõeldes on saavutus suurem. See kirjutatakse kindlalt sõjaajaloo, aga miks ka mitte taktika õpikutesse. Minu teada esimene edukas droonirünnak vastase sadamas oleva laevastiku vastu. Selliseid juhtumeid, kus nõrgem osapool on tugevamale tema kodusadamasse järele tulnud on üldse vähe. Mulle meenuvad praegu ainult Itaalia eriväelaste tegemised mõlemas maailmasõjas.

Brittide 1919. aasta edukas operatsioon Soome lahel ju ka.

Sarnasus on suur, aga siis polnud mehitamata vahendid ja brittidel oli merel ülemvõim. Aga tuleb välja, et varasemaid näiteid ikka on: https://twitter.com/KieuTho_99/status/1 ... 21/photo/1

http://www.gwpda.org/naval/nets.htm

Parim kaitse sadamas seisvale laevale torpeedode ja muu vees liikuva vastu.

kaugeltuuriv kirjutas: ↑31 Okt, 2022 10:59 Kindlasti põõravad paljud maailma mereväed asjale tõhusalt tähelepanu,nagu kunagi tegid seda jaapanlased,kui britid ründasid
Itaalias olevat mereväebaasi.Just sealt olevat Jaapani admiralid saanud innustust Pearl Harbori rünnakuks.

A'la mingi "mineeritud ujuv kett" ümber laeva (või ohustatud küljel, või sulgeda sadama akvatoorium), piisavas kauguses, hoiaks veepealsed üllatused ära. Tegelikult saaks sellise ohu vastu ka päris primitiivsete vahenditega.

URR kirjutas: ↑31 Okt, 2022 10:52 Minu teada esimene edukas droonirünnak vastase sadamas oleva laevastiku vastu. Selliseid juhtumeid, kus nõrgem osapool on tugevamale tema kodusadamasse järele tulnud on üldse vähe. Mulle meenuvad praegu ainult Itaalia eriväelaste tegemised mõlemas maailmasõjas.

https://en.wikipedia.org/wiki/FL-boat - sakslaste kaugjuhitav paat I ilmasõjast. Juhtimiskaabel 20 km pikk ja juhtimisse kaasatud ka lennuk, mis raadio teel andis operaatorile suuniseid.
Kipun kahtlustma, et lisaks võiks juba antiikajast leida mõne toonase nutika mehaanilise "drooni" mis süütas sadamas seisnud laevad

URR kirjutas: ↑31 Okt, 2022 12:29 Sarnasus on suur, aga siis polnud mehitamata vahendid ja brittidel oli merel ülemvõim. Aga tuleb välja, et varasemaid näiteid ikka on: https://twitter.com/KieuTho_99/status/1 ... 21/photo/1

https://m.facebook.com/groups/175562993 ... D9XY66ZUyg

URR kirjutas: ↑31 Okt, 2022 10:52 See on ikka vägev pauk. Mõju lahingutegevusele jääb ilmselt väiksemaks kui Moskva uputamisel...

Võimalik.

Andrei Rõženko sõnul võis Sevastopolis 29. oktoobril toimunud rünnaku tagajärjel kahjustada saada kolm kuni üheksa vene laeva ja paati.
Nüüd on neil Sevastopolis tegelikult jäänud kolm laeva, mis on lahinguvalmis.

"Musta mere laevastikus oli ligikaudu 11 kaliibriga raketiheitjat, kolm fregatti, neli korvetti ja neli patrull-laeva.
Üks fregatt on kahjustatud, teine ​​on Vahemeres. Korvettidest, mis ka Calibrit tulistavad, on üks kahjustatud ja üks samuti Vahemeres. Patrull-laevadest on Sevastopolis neli, kuid need Kalibrit reeglina ei lase, neist pole eriti kasu.

Varem on olnud tiibrakettide, kuid mitte droonide rünnakuid.
" 29. oktoobril 1955 oli sarnane juhtum kui Sevastopoli sadamas lasti õhku lahingulaev Novorossiysk. 67 aastat on möödas ja sama olukord toimub samal päeval”

Oleg Ždanov: On suur võimalus, et mitmed laevad ei saanud lihtsalt kannatada, vaid võisid uppuda.“
https://ru.krymr.com/a/sevastopol-krym- ... 09332.html

CNN. Pentagon jälgis Sevastopolis toimunud plahvatusi.
Teavet ei anta https://edition.cnn.com/europe/live-new ... e4f614e1a6

https://censor-net.translate.goog/ua/vi ... r_pto=wapp

Punn Mutin arvab, et ukrainlaste droonid olid 6 m pikad ja sisaldasid 500 (viissada) tonni lõhkeainet.

Satifotod märkimisväärseid kahjustusi ei paljasta: https://twitter.com/COUPSURE/status/1587718656158490626

Postimehe paberlehes oli foto ühest alusest, mille venelased Krimmi rannikult olla leidnud.




Antud aluse (kui see ikka UKR oma on, mitte vene võltsing) esisisaks tundub olevat jett, taga paistab jetile omane veepaiskur. Kere paistab olevat kas omatoodang või on jeti oma scratch-build meetodil pikemaks ehitatud. Arvestades kütuse hulka, mis on vajalik 250 km läbimiseks ja taolise aluse kandevõime klassi, siis Kremli sonimine pooletonnisest lõhkelaengust tundub jamana. Hea kui sinna 100 kilo mahub.

Sõidukaugus 60 miili (111 km) paistab vähevõitu, et see Nikolajevi kandist nii kaugele sõidaks. Pigem väike vene propa spinn, et rääkida usutavaks "bandeera hordide alatut viljalaevade ärakasutamist terroristlikeks rünnakuteks". Ja elektrimootor? Miks? Et vähem sõidaks?

Elektrimootor vast selleks et vaikselt sõidaks. Öö varjus võib selline ka paigal seista ja sobivat rünnakuhetke oodata. Sisepõlemismootor (sädesüütega) mere meelevallas pole tegelt üldse esmavalik, piisab kui niiskus või vesi ligi pääseb ja krõska see ongi. Huvitav kas need on Ukraina omatoodang?